All posts by RENATE

About RENATE

Laulja- ja laulukirjutaja Renate Saluste. Kirjutan enda igapäeva toimetustest ning muusikast.

Klaverivideod aprill

Sel kuul olen vaiksem olnud ja ilmselt tuleb klaverivideotega sel kuul ainult see üks ainus postitus. Siiski aga päris mitu laulu on juba järjekorras, mis tahan ära teha, nii et maikuusse tuleb kindlasti lisa. Katsun nüüd veidike rohkem Eesti muusikat ka ära teha, sest kui enne olin mures, et välismaa fännid jäävad ilma neile sobivate videoteta, siis viimasel ajal olen üsna palju teinud covereid just väljaspool Eesti muusikamaastikku. Katsun end juba lähiajal (ja vaikselt ka selles postituses) parandada.

Nii naljakas, et tavaliselt need laulud, mis peale vaadates tunduvad kõige lihtsamad on lõpuks ikkagi kõige raskemad. Näiteks kui ma enda laule olen coverdanud, siis nende tegemine on alati üks peavalu, kuigi kõik noodid ja käigud on ju selged. Seekord oli selliseks looks näiteks see Taukari laul. See lihtsalt oli nii megakiire ja kiirete käikude vahetustega, et ma tegin ka seda oma 15x kui lõpuks miskit purki sain. Muidugi näiteks Shanoni laul, mis mulle tundus lihtne oli päriselt ka lihtne – erand kinnitab reeglit.

Igatahes kuula ja vaata lähemalt siit:

Continue reading Klaverivideod aprill

Kiire nädal

Ma ei mõista kuhu see aeg ruttab. Eriti peale seda kui ma terveks sain. Põhimõtteliselt iga päev on olnud midagi teha. Igatahes viimasest (minu tegevusi kokkuvõtvast) postitusest tänaseni vahepealne aeg:

Olen kaks korda käinud stuudios. Esimene käik oli küll üsna lühike, teine pikk, kuid nende kahe käigu peale kokku saime linti laulu #AT taustavokaalid, laulu #M põhivokaalid ning esmakordselt hakkasime salvestama ka laulu #KSS, mille põhivokaalid purki saime. Eelmise nädala jooksul vahetasime veidi tagasisidet loo #AT asjus, aga põhimõtteliselt saimegi selle nüüd täiesti valmis ja lukku. Enne oli juba taust üsna terviklik ning kõik muud asjad ka paigas, seega läkski selle looga kiiresti – taustavokaalid peale ja valmis.

Seega nüüd jäävad luubi alla laulud #M ja #KSS, kus siis esialgu vaja need äsjasalvestatud põhivokaalid paika panna. Edasine kujutaks endast juba seda, et vaja ka neile taustavokaalid laulda, aga selle peale veel veidi vara mõelda, kuna enne tuleb (ilmselt) pikk tagasisidestamine nende laulude demode asjus. Igatahes olen väga elevil. Mulle meeldib väga see stuudioprotsess – see kuidas sa näed, kuidas sinu laulud, mis sa alguses klaveri taga toorelt kirjutatud ja mobiili salvestad saavad läbi produtsendi käe ja korralikult salvestatud vokaalidega hoopis uue ilme. Ehk siis lühidalt öeldes, kuidas üks laul kasvab beebist täiskasvanuks 😀

Lisaks minu enda lauludega peaks varsti ilmuma üks minu kirjutatud laul ühe teise artisti esituses. Ootan ka seda väga.

Tulles aga nüüd juba täpsemalt eelmisesse nädalasse, siis esmaspäevane päev oli päris tempokas. Hommikul olin veel vanemate juures Albus, kellele olin nädalavahetuseks külla sõitnud. Siis sõitsime oma koju, kust ma läksingi üsna kohe edasi linna stuudiosse. Peale seda tulin koju, tegin süüa ning läksime õue kasvuhoonesse müttama ning olime peale seda veel veidi õues. Lõpuks oli kell juba peaaegu seitse. Tulime tuppa. Koristasin, mängisime ja järsku oligi päev läbi. Õhtul veel jõudsin arvutis veidi oma kirju/asju üle vaadata ja magama sain alles poole ühe paiku, kuigi väsimuse tõttu oleks võinud varemgi minna.

Teisipäev oli kodune päev. Käisime jalutamas. Riisusin. Mängisime. Tegin süüa. Üsna selline tavaline kodus olemise päev, aga mulle meeldib kui on vahepealsete kiirete päevade vahel on just sellised rahulikud päevad ka kui saadki tegeleda selliste heade-lihtsate asjadega.

Kolmapäevast läksime Lõuna-Eestisse. Sain S.-ile kätte ka tema kergkäru, seega Lõuna-Eesti loodus ootas käru-vallutamist. Lõuna-Eestis püsisime kuni laupäevani, sest reedel oli mul esinemine Võrus, Club Tartus. Esinemisest endast. Kõigepealt tänan ja teen sügava kummarduse CY Riietele, kes oli mulle saatnud imeilusa pika punase kleidi. Nii palju kui ma ennast sain vahepeal lavalt korraks peegeldustest piiluda, siis laval oli see kleit veel efektsem. Igatahes väga kihvt ja mul polegi vist kunagi taolist liibuvat maani kleiti olnud. Ei meenu nagu küll.

Mul oli nii-nii tore Võru publikule esineda. Ma tajusin laval olles nii väga, et mind tõesti oodati ja taheti kuulata. Viimati käisin ma Club Tartus 2015. aasta juulis, seega tõesti väga pikka aega polnud ma saanud seal laval olla. Kunagi käisin seal vahepeal ikka väga tihti. Üht-teist oli ka laval ja saalis muutunud. Olen tõesti siiralt tänulik selle esinemise eest ja loodan, et saan peagi jälle Võrru esinema minna. Nii kahju, et kui kipuvad sellised eriti ägedad esinemised olema, siis keegi ei filmi 😀 Nagu ka seekord, filmimaterjali ega fotosid lavalt mul kahjuks pole.

Esinemistele järgnevad päevad kipuvad alati olema sellised veidi uimased. Ilmselt sellepärast, et kuigi ma saan alles väga hilja voodisse, siis hommikul on äratus ikkagi varakult ja siis veidi vegeteeridki läbi selle päeva. Siiski Võrust lahkudes ning Tartust läbi sõites käisin ka Sepa turul teist korda oma elus. Seekord aga ma ei ostnud absoluutselt mitte midagi. Võib-olla oleks nagu midagi saanud ka, aga läksin kindla eesmärgiga omale saada teksasi ja dresse, aga ei hakanud väga midagi silm ning mõni paar ei istunud seljas nii hästi kui oleksin lootnud. Sellepärast tulingi sealt tühjade kätega ära. Koju jõudsime päeva teises pooles ning väga kiiresti sai see päev endale ka lõpu. Pühapäeval käisime ühel sünnipäeval, kus praktiliselt olimegi terve päeva.

Ka selle nädala kaks päeva on juba läinud linnulennul. Sel nädalal on küll üldises plaanis rohkem kodus olemist, aga loodetavasti saame sel nädalal keskenduda laulude edasi tegemisele. Minu suvesingel ei ole ka üldse enam kaugel (ütlen vist seda juba sajas kord), tahan seda teile juba nii väga esitada ja kõigile suvetunnet juurde süstida. Pikalt sai seda laulu timmitud ja nüüd pikalt on ta oma aega oodanud ja lõpuks hakkab see aeg kätte jõudma.

Siiamaani sel nädalal olen palju jalutanud, teinud pisikesi istumisi, lugenud raamatut “Suured lootused” ning eile käisime S.-iga peale ligi et poole aastast pausi esimest korda Kohilas loovtunnis. Nüüd oleme terved ja gripihooaeg on möödas, seega loodan seal taaskord aktiivselt käima hakata. Täna ootab meie emmedegängi ees väike väljasõit ning poetrall. Loodetavasti tuleb tore päev – või noh, miks ei peaks tulema 😀

Continue reading Kiire nädal

Kauge noorus 15. osa

4. veebruar neljapäev 2010

Mina ja mu kaks sõpra teeme mingit bändi moodi asja. Kolm korda oleme proovi teinud. Saame iga nädal neljapäeviti kokku. Neljast seitsmeni teeme umbes proovi. Esineme Taidlejate peol, mis on mingi kahe kuu pärast. Esineme kolme looga. Homme õhtul kell 8 on tantsuring. Laupäeval läheb pool 7 juba buss rongijaama ja siis lähen Tallinnasse Tre sünnipäevale. Pidime seal väikese intervjuu ka tegema raadiosse. Pühapäeval tulen koju ja esmaspäevaks ei tohiks midagi väga õppida olla. Ja siis on veel kaks nädalat Winterjam’ini! Igakord kui sellele mõtlen, tuleb ärevus sisse, aga ma usun, et laval läheb see üle närveldamiseks ja pablamiseks. Alguses pidi näiteringi õppepäev olema, aga rääkisin nendega, et kas mul oleks võimalik ikkagi Tallinnasse minna ja öeldi, et läheksin, et mu tulevik on seal, mitte siin 😀

10. veebruar kolmapäev 2010

Mul tuleb nohu vist. “Sõnu Pole Vaja” anname umbes kuu aja pärast välja. Kolmanda loo väike osa on ka juba valmis. See nädalavahetus ma stuudiosse ei saa, loodetavasti järgmisel saan.

22. veebruar esmaspäev 2010

22 tunni pärast esinen Winterjam’il!

24. veebruar kolmapäev 2010

Oijah. Enne lava olin hirmul, laval tundsin end aga nii vabalt. Mõnus. Kell 7.30 sain kodus magama. Viis tundi magasin, siis ärkasin üles.

0660885154007f

StyleWe 2

Detsembris kirjutasin esimest korda sellisest lehest nagu StyleWe ning seekord sooviksin teieni tuua taaskord nende kodulehelt huvitavaid leide. Kolasin seekord “New In” kataloogis ning enda maitset arvestades, tooksin välja mõningad riideesemed. Kuid enne veel kui lähen piltide juurde, siis mainin ära ka nende partner-lehe Just Fashion Now. Kel soovi, siis kiigake ka sinna lehele, sest sealt võib päris huvitavat kaupa leida.

Continue reading StyleWe 2

Kevadised toimetused ja sushi seiklused!

Nagu eelmises kokkuvõtvas postituses kiiruga mainisin, jäi sellesse nädalasse veel mitu üritust seoses minu sünnipäevaga. Olen väga tänulik, et minu ümber on inimesed, kellega mul on koos hea ja tore olla. Ma tunnen, et oskan seda nüüd palju rohkem hinnata. Mul oli kaks väga toredat päeva toredate inimeste seltsis. Aitäh teile!

Üks pommuudis ka. Ma polnud ligi kaks aastat sushit söönud ning lõpuks julgesin ma sushit süüa ja see maitses nii hästi! Ma ei mäleta, kas ma olen kunagi sellest siin rääkinud, aga põhimõtteliselt olin ma enne rasedust suur sushi fänn. Ma sõin nädalas keskmiselt kahel päeval kindlasti sushit, mõnikord rohkemgi. Siis mõtlesin, et olen nii võll ja proovin ise kodus sushit teha. Kahjuks aga minu enda meisterdatu ei tulnud üldse nii hea välja ning lisaks tegin ma seda sel samal päeval, mil mul õhtul esimest korda rasedusest iiveldama hakkas. Seega kogu selle kaks aastat seostus mulle sushi iiveldusega ja ma ei julenud seda suu sisse võtta. Ühel korral, umbes pool aastat tagasi ühes hommikusöögilauas pakuti ka näiteks sushit ja ma võtsin oma taldrikule isegi paar makit, aga ma ei suutnud siis neid veel süüa. Lihtsalt ajus oli kogu selle aja mingi blokk ees. Ma teadsin küll, et mulle ju kunagi nii maitses, aga aju ei lasknud mu käel tõusta. Ei tea kas nälg oli nii suur või mis värk, aga igatahes tundub, et selle barjääri sain ma nüüd lõhutud! Ma olen nii uhke enda üle 😀 PS! Sel samal päeval, mil mul esimest korda iiveldama hakkas, sõin ma ka suitsutatud ahvenat, aga selle peale ei saa ma siiamaani isegi mitte mõtelda, sest mul läheb paljalt mõttest juba süda pahaks. Seega ilmselt suitsutatud valge kala peab veel mõned aastad ootama. Sushiga aga sain sotid klaaritud 🙂

Kuna ma nüüd taas terve olen, siis olen hakanud jälle jalutamas käima. Ilusate ilmadega on seda nii mõnus teha! Lisaks õues esimesed riisumised. Riisumine on vist mu kõige lemmikum aiatöö 😀 Ma ootan seda iga kevad ja sügis. Peaaegu läksin juba ka stuudiosse, aga ei saanud aegasid lõpuks ikkagi nii hästi klappima, seega lükkasin selle käigu edasi. Muusika ja stuudio kohapealt ongi praegu lood sellised, et minu suvesingel on juba mõnda aega valmis ja ootab oma viimaseid nädalaid. Uusi laule on ka päris palju tegemisel ning mõni ka juba valmis, aga praegu kõik uued poolikud lood seisavadki minu taga kinni – pean minema vokaale salvestama, et produtsent saaks laulude kallal edasi toimetada. Seega lähiajal pean kindlati stuudiosse jõudma!

Muidu aga kui päris aus olla, siis tunnen enda peal mingit kevadväsimust. Meel on küll päeval erk ja lõbus, aga õhtuti väsin palju kiiremini ära kui varasemalt. Loodan, et see läheb ikka üle. Muidugi on meil pisipõnniga ka praegu päevases rutiinis mõned muutused, mis ei ole veel korralikult juurdunud, seega võib-olla hoopis see on ka minul midagi sassi löönud. Varasemalt suutsin veel õhtuti see 2-3 tundi endale võtta ja muusikat kirjutada, klaverit mängida või muude asjadega tegeleda, aga praegu olen kogu aeg nii väsinud, et lihtsalt ei jõua. Ma panen selle ikkagi kevadväsimuse arvele 😀 Samas võib-olla ka see, et ma pea kuu aega ei saanud jalutamas käia, annab ka tunda. Võib-olla see päevane jalutuskäik värskes õhus andis mulle ikkagi omajagu energiat juurde, et ka õhtul veel kenasti vastu pidada. Igatahes vaatame. Loodan, et see väsimus peagi kaob.

Turbo kokkuvõte

Tegelikult ega mul otsesest plaani polnud vaid mõnest päevast sissekannet teha, aga täna on kuidagi selline kirjutamisesoon lahti, seega tunnen, et lihtsalt tahaksin natukene lobiseda.

Pühapäeval sain üle miljoni aasta minna õue kärutama. Ehk siis ma jäin haigeks u. 4. märtsi kanti ning sellest ajast saati polnud ma õues jalutamas käinud. Te ei kujuta ette ka kui hea tunne see oli! Eriti veel arvestades, et vahepeal on ilmad mingi megahüppe teinud. Pühapäeval oli õues niiiii mõnus ja soe olla, et ei tahtnud kohe üldse tuppa minna. Olen vist põgusalt varem siin blogis maininud, et kuidagi on juhtunud nii, et minu väikeses külas on lühikese aja jooksul sündinud palju lapsi (ning on ka juurde sündimas). Näiteks on mu mõlemal naabrinaisel väike laps, seega on siin pisikeses külas mul kohe mitu inimest, kellega jalutamas käia või niisama lastest ja ilmast rääkida. Läksimegi siis ühe naabrinaisega pühapäeval kärudega küla teisse otsa (tegelikult isegi naaberkülla) teisele sõbrannale külla. Teel sinna nautisime ilma, kohapeal lihtsalt nautisime seltskonda ja ilusat päeva. Mul oli sel päeval tuju lihtsalt nii hea. Ma olin ikkagi väga-väga pikalt olnud haige. Nii pikalt, et ma jõudsin aru saada, kui õnnis olek on olla terve. Ja kui ma siis pühapäeval lõpuks juba põhimõtteliselt terve olin (natukene veel nuuskasin nina aeg-ajalt), siis see tundus maailma kõige parem tunne ning I-le täpi pani veel see imekaunis ilm. Lisaks sain ma veel rohkem aru sellest, et mul on tohutult hea meel, et viimase paari kuuga olen ma hakanud lähemalt suhtlema kahe inimesega siit kandist, kellega varem ikka korduvalt kokku oleme sattunud, aga kuidagi alles nüüd on meil justkui mingi “gäng” tekkinud 😀 Emmedeklubi, nagu me seda ise nimetame. Tunnen, et oleme samal lainel, juttu jagub pidevalt kauemaks ja lihtsalt kuidagi hea on olla nende inimeste seltsis. Igatahes saimegi pühapäeval veidike selles pisikeses seltskonnas aega veeta.

Eile ehk esmaspäeval oli muidu üsna tavaline päev. Kuna ma teen kodus olles ka veidi arvuti-tagust tööd, siis nädala algused on mul alati sellised “tihedad”. Nii ka sel korral. Lisaks käisin kosmeetikus, kus ma olen praegu ikka iga 1,5-2 kuu tagant käinud, et vahepeal nahk korralikult puhtaks tõmmata. Veidi ka õues jalutamist, kokkamist, kraamimist ja kadunud see päev oligi.

Täna tõotab tulla põnev päev. Ilmselt veel enne lõunat on plaan teha väike jalutuskäik, siis laps magama ning seejärel hakkan aga kokkama. Nimelt tulevad mulle külla sõbrannad, kellega me minu sünnipäeva hakkame tähistama ja kuna nad kõik on kindlasti väga näljased (tegelt olen ise meganäljane ja ajan kõik teiste kaela), siis tuleb suurem hunnik toitu valmis meisterdada. Ma ei jõua igatahes ära oodata. Tahan teid kõiki juba näha! Ka homme on plaan teha väike sünnipäeva istumine, aga siis juba meie emmedeklubiga 😀

Teile soovin aga imeilusat kevadet! Minge õue, nii mõnus on õues!

To Save

Üle pika aja üks moerubriigi postitus ka. Minuni jõudsid kolm esest To Save Internetipoest.

Kõige rohkem meeldis mulle sellest kombost choker, mille leiad SIIT! Lisaks aga oli pakis ka pluus, mille leiad SIIT! Muidu täitsa okei pluus, aga need seotavad paelad vms olid veidi lühemad kui pildil tundusid, seega päris nii ma seda siduda ei saanud nagu originaalpildil oli. Samuti vaatasin praegu, et seda pluusi oleks pidanud ühe õla peal kandma… upsi 😀 Nüüd saan aga aru küll, et miks see kaelus nii suur oli. Kõrvarõngastega võib ka täitsa rahule jääda. Ilmselt parem kujutis nendest on alloleval pildil. Natukene jäi aga ikkagi juuste taha peitu, kõige parem pilt ehetest on SIIN! Tegu täpselt samasuguste ehetega nagu seal lehel näha.

Seega kokkuvõtvalt võib öelda, et hea hinna eest tegelikult üsna normaalne kraam.

Ombre Hair

25.03-1.04

Küll need ööd olid ikka kohutavad. Nagu kartsin, siis mõnes mõttes peale eelmist reedet natukene läkski tervis hullemaks. Reedel oli küll endiselt halb olla ja ikkagi veel täitsa haige, aga kuna võrreldes eelmise päevaga oli parem olla, siis võib-olla see optimism minus lasi mul päeva veidi kergemalt õhtusse veeretada – tegin ju isegi ühe klaverivideo, mida mõned päevad enne ma poleks absoluutselt olnud võimeline tegema, sest nõuab see ikkagi täit tähelepanu ja pühendumist. Kuigi kui aus olla, siis ega reedelgi ma tundsin, et ma ei suuda päris täielikult kontsentreeruda.

Igatahes öö esimene pool nagu isegi kulges normaalselt, aga ühel hetkel ärkan üles ja olin üleni külma higiga kaetud.  Minu jaoks oli see väga naljakas tunne, sest ikka kui tõbine oled ja higistad, siis tunned ju, et oled pigem kuum(?). Öö teine pool oligi raskem. Nina oli nii kinni, et ma sain aru, et sealt on küll mida välja nuusata, aga see lihtsalt ei tule välja. Samuti kurk oli seda rõvedust täis. Ei suutnud magama jääda. Ärkasin kell neli öösel üles, tulin elutuppa ja hakkasin ennast ravima – tegin aurutamist, sinepiplaastreid. 45 minutit hiljem läksin magama.

Nädalavahetusel olin ikkagi veel täitsa tõbine, aga iga päevaga hakkas vaikselt paremaks minema, aga üsna tibusammudega. Teisipäeval andis täitsa elada juba ja sain rohkem ka enda asjadega tegeleda. Maandusin klaveri taha. Õhtul oli jälle traditsiooniline jalavann, sinepiplaastrid. Päeva jooksul palju teed ja aurutamist. Natukene oli aga teisipäeval hirm küll, et kui ma reedel ikkagi niimoodi köhin, siis mis saab? See köha on selline, et vahepeal ma ei pruugi tükk aega üldse köhida ja siis kui hakkan köhima, siis jäängi köhima.

Möödusid veel mõned päevad ja reedeks oli olukord juba selline, et päeval väga enam ei köhinudki, vahepeal nuuskasin, ehk siis olin juba peaaegu terveks saanud. Väike tõbisus oli veel sees, aga võrreldes sellega, mis mul vahepeal oli, tundsin end imeliselt.

Reedel, 31. märtsil, oli minu sünnipäev! Olin sünnipäevaks saanud põhimõtteliselt terveks ja see oli ka minu eesmärk ja soov. Lõunal pidasime sünnipäeva veidi oma väikese perega, peale lõunat tulin maale vanemate juurde. Õhtul startisime siit otse Tartusse, kus oli mul öösel esinemine. Lasin eelneval päeval juuksuris teha endale 14 krunni pähe. Mõtlesin siis, et teen enne esinemist lahti ja siis ilusad lained juustes. Tulemus oli selline, et ma harutasin kahte krunni 20 minutit lahti ning nägin, et esinemise kellaaeg hakkab aina lähemale jõudma. Tekkis kerge paanika. Õnneks tantsutüdrukud tulid mulle appi ja kuuel käel harutasime kiiruga mu krunne lahti. Tulemus ei jäänud päris selline nagu ma oleks tahtnud, aga oli ikkagi ka kihvt. Meenutasin endale veidi lõunamaalast 😀

Olgu etteruttavalt öeldud, et järgmisel päeval kammisin juba ainult pooli juukseid 2,5 h välja. Esinemine ise aga läks suhteliselt okeilt. Seekord tundsin, et rahvas läks “käima” pigem kava lõpu poole. Enda tervise kohapealt – köhatasin ikka päris mitmel korral. Laval andis tunda, et olen veel tõbine. Siiski aga pidasin vastu ja kõik läks hästi. Järgmisel päeval hakkasime peale lõunat koju tagasi sõitma ja päev lihtsalt kadus kuhugi.

Klaverivideod märts 4

Käes on küll juba aprill, aga kuna kõik need kolm klaverivideot tegin veel märtsikuus, siis sellest ka pealkiri. Endiselt on teemaks Eurovisioon. Igakord kui olen mõne Eurovisiooni cover‘i teinud, mõtlen et ilmselt järgmist korda enam ei tule. Siis aga natukene “uurin ja puurin” 😀 ja leian veel mõne loo, mida kaverdada. Seega ka praegu tundub mulle, et suhteliselt kõik endale vähegi meelepärased lood on juba ära tehtud ja ma pole kindel, kas mul enam Eurovisiooni lauludest midagi kaverdada oleks. Aga eks ole näha!

Esimene laul on Kreeka eurolaul, teine Norra, kolmas Austria.

 

Aura puuviljasmuutid

Kes on tähelepanelik olnud, see ilmselt on juba märganud, et turule on jõudnud uued Aura puuviljasmuutid. Smuutisi on ju poes teisigi, aga mis minu arust need smuutid nii öelda eriliseks teeb, on see, et esiteks on tegu kodumaise toodanguga ning teiseks saab taskukohase hinna eest suure paki smuutit. Lisaks muidugi see, et jookidele pole juurde pandud lisatud suhkruid. See tähendab seda, et puuviljades/marjades ikka puuviljasuhkruid leidub, aga eraldi lusikaga suhkrut nendesse jookidesse juurde pole pandud. Minu jaoks on see suur pluss ja mina teisi smuutisi poes ei vaatagi. Ning see pole veel kõik – lisatud pole ka säilitusaineid, seega igati aus kaup!

Valikus on kolm eri maitset: Mango-apelsinismuuti, maasika-banaani-granaatõunasmuuti ja mustika-õunasmuuti. Minu jaoks kõik need smuutid maitsesidki täpselt nii nagu paki peal kirjas on.

Mulle ei meeldi üldiselt maasika smuutid. Ma ei teagi miks, muidu mulle maasikad maitsevad, aga neid smuutiks tehes peab minu jaoks olema tasakaalud väga paigas, et maasikas seal sees läilaks ei muutuks. Aura maasika-banaani-granaatõunasmuuti puhul on see kooslus väga hästi õnnestunud ning jook mulle maitseb. Maasikat on tunda küll, aga see ei hüppa sealt kooslusest niimoodi välja ning ei sega ülejäänud maitseid. Mustika-õunasmuutis on tunda mõnusat pehmet mustikat koos tasakaalustava õunaga. Lemmikuks kujunes mul aga mango-apelsinismuuti, mida juues hakkas minu peas küll kohe kuskil suvine päike paistma. Julgen kõiki kolme maitset teile soovitada. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et mõnusate maitsetega mõnus kosutus.

Aura tegemistel hoia silma peal nende Facebook’is: https://www.facebook.com/auramahlad/

Kes tahab omale võita kasti maitsvat maasika-banaani-granaatõunasmuutit, siis mine kiika minu Facebook’i, kuna tänasest läks käima auhinnamäng, kus on võimalik lisaks kast smuutile võita ka minu CD: https://www.facebook.com/renateofficial