All posts by RENATE

About RENATE

Laulja- ja laulukirjutaja Renate Saluste. Kirjutan enda igapäeva toimetustest ning muusikast.

Yummikommid! + loos

Yummikommid_pildidÜks päev jõudis minuni pakike Yummikommidega, mida ma siin nüüd muudkui nosinud olen ja millest absoluutselt sillas olen. Umbes kolm aastat tagasi hakkasin ma teadlikumalt vaatama, mida endale suhu pistan ning nüüd ikka aeg-ajalt teen enda jaoks jälle mingi avastuse, et mida ei tohiks tarbida. Endiselt on mul aga alles magusaisu ja mida siis teha, et ei peaks pärast süümekaid tundma? Leidsin endale üheks toredaks alternatiiviks YumEarth‘i Yummikommid, mis ei sisalda gluteeni, GMO-sid, sojat, kaseiini, piimatooteid, pähkleid, nisu, maisisiirupit ega rasva. Tooted on tehtud naturaalsetest koostisosadest, kus on kasutatud vaid looduslikke lõhna- ja maitseaineid. Kõik tooted on 100% vegan. Lisaks sisaldavad kõik tooted kasulikku C-vitamiini. Tundub täiuslik! Ja mitte ainult ei tundu, vaid ka maitseb niiviisi.

Yummikommid1Väike eelarvamus oli, et äkki pole neil kommidel piisavalt maitset/pole piisavalt magusad. Poes müüdaval kraamil on ju sisse topitud nii palju keemiat, mis need sulle maitsvaks teeb. Esimesena sattus mulle näppu mangomaitseline pulgakomm ja koheselt olid mu eelarvamused purustatud. Ka järgmiste kommidega olin sama meelt – kommidel on mõnus-ehe maitse ning asendavad suurepäraselt ära kõik muud maiustused, mille järele käsi tahaks haarata. Samuti kestis üks komm ka ikka päris kaua, nii et rõõmu jagub kauemaks. Seega ka tervislik võib maitseda imehästi ja ei jää mitte millegi poolest teistele alla, pigem ütleksin, et on isegi teistest üle oma sõbralike koostisosadega.

Purgis, mis minu kätte sattus, on kaheksa erinevat maitset (mustikas, õun, mango, virsik, maasikas, kirss, granaatõun ja arbuus) ning kokku lausa 50 pulgakommi (osta SIIT!) Kindlasti on see pakike ka hea kingiidee, sest pulgakommid on mahutatud ära kenasse purki. Nii et, kes juba vaikselt jõulukinkide peale hakkab mõtlema (nagu mina), siis soovitan soojalt! Hiljem saab väga lihtsalt purgi sisse osta uusi täitepakke. Rõhutan aga, et need purgid on eriväljalase, seega kes omale sellist kombot soovib saada, siis ära lase võimalust käest, kuna muidu võib juhtuda, et varsti on need purgid otsas.

Yummikommid2Kindlasti tasub lastele/nooremale magusasõbrale juba maast madalast rõhutada kvaliteetse tooraine olulisust ning seda, et suhkruga ei tasu liialdada; siiski aga leian ma, et need kommid on väga hea magusa asendaja just täiskasvanule, kuna meie mõtleme juba rohkem sellele, mida toit endas sisaldab ja mida see meie meele ja kehaga teeb – ka täiskasvanud söövad kommi 😉 Lisaks pakutakse ka veidi teravamaid elamusi tšilliga mango-mambo pulgakommide näol ja erinevaid karamellikomme nagu näiteks piparmündimaitselisi mahedaid karamelle. Kogu tootevalikuga saad lähemalt tutvuda SIIT!

Nii et minge kõik jälgige Yummikommide sotsiaalmeediat, et ikka uusimate-huvitavate pakkumistega kursis olla:

Instagram @yummikommid

Facebook @yummikommid

Koduleht www.yumearth.ee

Kes aga sooviks endale ühte sellist purgikest saada täitsa tasuta, siis minu facebook’i lehel on käima läinud auhinnamäng, uurige lähemalt SIIT!

Nädalavahetusest

IMG_4066Möödunud nädalavahetusel oli mul kaks esinemist: reedel Viljandis, klubis RED ning laupäeval Albus. Reedel hakkasime juba umbes viie paiku Viljandi poole sõitma, kõigepealt läksime klubisse proovi tegema ning peale seda hotelli. Avastasin aga, et üks kõige olulisem kott oli maha jäänud. Ei saa üldse aru, kuidas ma seda enne tähele ei pannud, kui et alles Viljandis. Igatahes saime ikkagi koti hiljem Viljandisse toimetatud, aga see tähendas, et sain ka hiljem alles ennast sättima hakata. Enne sättimist tegin ise ka ühe uinaku ning käisin söömas. Kella veerand kaheks olin igatahes valmis ning hakkasin klubi poole sättima ja peale poolt kahte ka lavale astusin. Kuna läks üsna kiireks, siis ei jõudnud enne ka ühtegi pilti teha. Esinesin jälle oma tavapärase kavaga, 45 minutit + lisalaul. Väga tore oli näha, et “Tsunami” läks väga hästi peale, esitasin seda kokku kolm korda. Siin kohal ka suur aitäh Tanelile, kes selle esinemise üles jäädvustas ning saangi teiega jagada ühte klippi oma esinemisest:

Järgmisel päeval hakkasime enne lõunat Viljandist Albu poole sõitma. Kõigepealt käisime proovi tegemas ning siis tähistasime veidike ema sünnipäeva. Hiljem käis ka korra sõbranna külas ja peale S.-i magama minekut hakkasin end sättima ning kümneks läksin peole. Kuigi ma seal ka esinesin, siis läksin ma varem kohale, et näha vanu tuttavaid ja sõpru ning lihtsalt veidi niisama olla. Seda aega ei olnud just mega palju, aga siiski oli mul väga-väga tore ja nii hea meel oli kõiki näha. Toimus seal siis Albu kooli vilistlaste pidu – olen ju isegi Albu Põhikooli lõpetanud 2010. aastal. Esinemine ise aga möödus mõningate viperustega. Proovis tehtud sound-ist ei olnud õhtuks millegipärast eriti midagi enam alles, seega laval olles ennast ei kuulnud praktiliselt üldse, laulsin tunde/häälemälu pealt. Sellest esinemisest õnnestus ka video saada. Üks laul oli veel, aga see lindile ei jäänud. Nagu videost kuulda, siis esitasin ka loo “See Maa”, mida ma üldiselt väga ei esita.

IMG_4126 IMG_4132Järgmisel päeval käisime veel vanaisa juures veidike tema sünnipäeva tähistamas ning peale seda hakkasime kodu poole sõitma.

Mina sain eelmisel nädalal üsna kiiresti lõplikult terveks, S.-il võttis kauem aega. Kuna aga nüüd terved oleme, siis on sel nädalal ka veidi tegutsemist eest ootamas. Ilmselt ootab ees üks stuudiopäev ning loodan akustilise kavaga ka tegeleda. Eks kõigest täpsemalt siis järgmises postituses! Teha oleks nii palju, aga päevad lähevad nii kiiresti ja igas päevas pole tunde just lõputult. Hetkel pole lähiajal ka ühtegi esinemist kirjas, kuigi mõningad läbirääkimised toimuvad küll, seega kes soovib kuulama tulla, siis tasub siia blogisse aeg-ajalt kiigata küll, kuna panen värske esinemisinfo kindlasti kohe üleval olevasse paremasse kasti kirja.

Dressfashion 3: 5 kaheosalist kleiti

Plus Size Prom DressesKolmas osa. Ja viimane. Valisin selleks puhuks välja viis kaheosalist kleiti, sest mulle endale väga kaheosalised meeldivad. Katsusin tuua taaskord välja odavamad võimalused ning lähtusin enda maitsest. Kleite on saadaval erinevates värvitoonides, seega kui lõige sobib, aga värv mitte, siis tasub pildi all olevaid linke klikata ning endale meelepärane leida.

Continue reading Dressfashion 3: 5 kaheosalist kleiti

Dressfashion 2: 5 pikka kleiti

Plus Size Prom DressesTeine osa. Tutvustan teile Dressfashion’i lehelt viite pikka kleiti, mis mulle endale kohe silma jäid. Jällegi võtsin valikusse pigem odavamad ning (vähemalt) üritasin leida ka veidi üksteisest erinevad, et oleks erinevatele maitsetele.

Continue reading Dressfashion 2: 5 pikka kleiti

16.10-19.10

click the site below if you are looking for special occasion dresses.
Long Prom Dresses
IMG_4028
Suur aitäh Cy riided ilusate kingade eest! https://www.facebook.com/CyRiided/

Maal käiguga suutsin kolmeks päevaks korralikult haigeks jääda. Saab muidugi hullemini, aga olla oli see-eest siiski väga niru. Kurk kriipis, nina kinni ja nohune, pikali oli jube jama olla. Kaanisin siis muudkui raudrohu teed, lasin nina- ja kurguspreid ja sain üllatavalt kähku terveks! Seda aga alles esmaspäeva hommikuks. Pühapäeval oli mul nimelt üks pildistamine, mille ajal veel veidi tõbine olin.

IMG_4050Päev algas juba kell üheksa hommikul meigi ja soenguga Elerini poolt (VAATA SIIA!), seejärel kella kaheteistkümneks suundusin oma vanasse koolimajja, Albu Põhikooli ehk Albu mõisa. Esimest korda pildistasin koos sellise tandemiga nagu Fotoraat ja kuigi ma pilte veel näinud ei ole (ainult nii palju kui digika ekraanilt), siis ma usun, et tulemas on väga kihvtid pildid ning üldse mulle meeldis nendega koostöö. Mulle meeldib, kui ma saan ise mõelda, aga samas minu mõtteid ka täiustatakse ja kui mul mõtteid järsku pole, siis antakse neid mulle ise. Pidevalt juhendati, kuidas pildi peal parem välja näha, kuidas olla, mida teha, kus veel pildistada. Lisaks mulle väga-väga meeldis see, et nad ei olnud enda ajaraamis kinni – et kui kaks tundi täis tiksub, siis nägemist ja minekut – vaid nad tahtsid eelkõige saada ilusaid fotosid, polnud lugu, et aeg üle läks, peaasi et kvaliteet hea on. Seega mõned nädalad pean nüüd ootama, aga nii-nii kibelen juba nägema, et mis sealt lõpuks siis tuli. Lõpetasime umbes kella kolme paiku ja siis kimasin kohe koju tagasi. Juba kooli ajal oli mul aga see õnn, et kiire sammu korral jõudsin kodunt kooli umbes 7 minutiga.

IMG_4065Esmaspäeval tulime alles koju tagasi ja nädal algas enda ja S. ravimisega. Mina olin veel vaid veidike tõbine, aga S.-il oli hammaste tulek ikka päris raske – kõrge palavik, nohu, kehv enesetunne. Ega ma ju muidugi ei tea täpselt, kuidas ta ennast tunneb, aga näha on, et tal on raske. Nii kahju 🙁 Nüüd on väheke paremaks läinud, aga ilmselt ega enne rahu ei saa, kuniks hambad täielikult lõikunud. Seega nii me siin siis vaikselt end ravime ja oleme.

IMG_3999Sel nädalal ongi plaan valdavalt kodus olla. Ilmselt mõned kiired käigud pean linnas käima, aga need tulevad tõesti kiired. Reedel läheme juba Viljandisse – esinen ööklubis Red. Hoian pöidlaid, et meil kõigil selleks ajaks parem olla ning laupäeval on mul esinemine ühel kinnisel üritusel. Õhtud lähevad viimasel ajal kuidagi nii kiiresti, aga katsun ikka selle aja jooksul raamatuid edasi lugeda ning nui neljaks lõpuks vajalikud juhtmed ka muretseda, et ma saaks o-me-ti teha uusi klavericovereid. Piinlik hakkab juba kui ebastabiilne ma nende tegemisel olla võin 😀

Avastasin enda jaoks ka sellise toreda koha nagu Netflix. Sellest ajast peale kui ma omale uue läppari sain, ei ole ma nagu üldse midagi enam vaadanud. Ainult teleka järelevaatamisest erinevaid Eesti saateid. Varasemalt on ikka küsitud, et kust ma neid seriaale ja asju vaatan ja kui keegi seda tänasel päeval peaks minult küsima, siis ma ütleksingi, et “alates tänasest Netflixist!”, sest varem… noh, sai vaadatud igaltpoolt mujalt 😀 Otsustasin aga olla korralik ja tegu on küll tasulise portaali/app’iga, aga see-eest on ta jube mugav ja suure valikuga. Ma ei ole uurinud, et kas ka vanemad asjad seal üleval on, aga kõik uuem kraam, mida ekraanidele lastakse tundub küll seal olemas olevat. Seega, kel huvi, minge uurige.

Hetkel hakkasin vaatama “Pretty Little Liars” (Valelikud võrgutajad) või kui täpne olla, siis hakkasin edasi vaatama sealt, kus ma eelmine aasta ta pooleli jätsin. Mul viskas lihtsalt nii üle, et nad miljon aastat üritavad teada saada, kes see A on ja lõppkokkuvõttes ikkagi edasi ei liigu oma avastustega ja kõik läheb aina keerulisemaks ja keerulisemaks. Nüüd aga, mil kuulsin, et viimase hooaja viimane osa sai purki võetud, tuli motivatsioon vaadata uuesti tagasi, sest mul on jäänud vaadata vaid 1,5 hooaega ja siis ma saan lõpuks teada Tõe! Ma ootan seda päeva, väga. Ilmselt need, kes seda sarja kunagi vaadanud pole, mõtlevad, et ma olen veidi segane, aga kõik teised ilmselt teavad, mida ma tunnen 😀 Kauaoodatud tõde saabub peagi…

Renate promo 2 v
foto: SeeSee stuudio muah: Sandra Loit kevad 2016

12.10-15.10.2016

Viimastel päevadel on jälle palju huvitavat saanud teha.

Kolmapäeval, 12. oktoobril, käisin esimest korda ema-lapse kinopäeval uues Mustamäe keskuses. Olgugi, et pea pool filmi läks minu jaoks “kaotsi”, siis oli see hea võimalus saada kokku sõbrannaga ning teha midagi toredat. Lastel oli istmete ees ning täitsa ekraani ees maas palju vaba ruumi, kus sai mängida ning kohale oli toodud ka mänguasju. Lisaks oli enne seansi algust erinevate toodete tutvustused ning sai endalegi nii mõnegi kinkekoti kaasa haaratud. Ära kunagi mine kinno näljasena, ma kahmasin lihtsalt kõiiikee endale söömiseks ja mis seal salata, kõik ei olnud ka just väga tervislik. Siiski tekitas see nii mõnusa sellise snäkk-ja-film tunde. Peale kino käisin uuesti söömas, seekord siis juba normaalset toidukorda ja vaatasin veel veidi poodides ringi ning siis juba tagasi koju – pool päeva oli läinud nagu niuhti. Lisainfot selle ema-lapse kinopäeva kohta leiad SIIT! Tean, et seda korraldatakse ka Coca-Cola Plazas, aga hetkel meie käisime Apollo kinos. Igatahes kiidan ja loodetavasti saab varsti sinna uuesti minna.

Neljapäeval, 13. oktoobril toimus minu kodu lähedal kuni kolme aastaste laste loometund. Läksime sinna esimest korda ning see ka meeldis. Tund algas lauluringiga, seejärel meisterdamine (ehk siis mina meisterdasin 😀 ) ning peale seda mängunurk. Sai suheldud teiste emadega ning praegu kui S. veel on väike ja ei oska asju kaasa teha, siis on see samuti hea võimalus lapsega välja minna ja midagi koos teha. Kuna aga ma olen registreerunud ka Kohilas olevasse loometundi, siis käin ka seal varsti ära ja pean otsustama, et kumma kasuks valin. Ehk siis vaikselt-vaikselt avastan ka erinevaid käimisi ja tegevusi, mida koos lapsega teha.

Reedel tulin üle mitme-mitme nädala vanematele külla. Kohale oli sõitnud ka sõbranna kaugelt Pärnumaalt ning saime õhtul toreda jalutusringi teha. Mina aga suutsin juba selle lühikese aja jooksul, mil maal olen, omale kurguvalu üles korjata. Ei viitsinud midagi sooja peale panna, kui autost asju hakkasin tuppa tassima ja ilmselt nii külma sain. Nii vastik on olla, kurgus muudkui kriibib ja tunnen, kuidas pea hakkab vaikselt paksuks minema. Lisaks on S.-il ka väheke raskem periood praegu, kuna tal on tulemas korraga neli hammast ning iga poole tunni tagant tahab rinna otsa saada. Sellega on tal kaasnenud ka väikene nohu.

Täna, laupäeval, plaanime minna Aravetele, minu vanaema sünnipäevale. Loodetavasti mu väike tõbisus taandub peagi, joon teed ja söön astelpalju mett.

Muusikast ka veidi. Laul #KS on juba veel rohkem valmis, vaja veel sisse laulda veel taustavokaale, aga laul juba täitsa laulu moodi. Hetkel veel ei julge lubada, et millal seda kuulda saaks. Laul #TKO pole edasi arenenud, aga ilmselt hakkab see ka nüüd lähiajal edasi veerema.

7.10-11.10.2016

click the site below if you are looking for special occasion dresses.
Long Prom Dresses

Nonii, täna juttu minu viimastest päevadest.

Reedel, 7.10, oli mul esinemine Paide Plazas. Olen seal varem käinud esinemas 3-4 korral, seega natukene juba teadsin, mida oodata. Enne seda, sama päeva lõunal, oli aga veel väike käimine Tallinnas – külastasin Iris Janvier‘i moemaja, kes andis mulle kaks kleiti üheks pildistamiseks, mis mind peagi ees ootas. Kui seal käidud, oli veel veidi linna peal ringi sõitmist ning kui lõpuks koju tagasi jõudsime tegime koos pisi S-ga uinaku ning kui ärkasime, siis üsna pea hakkasimegi Paide poole sõitma. Järgnes juba tavapärane rutiin ning veidi enne ühteteist sain ka käia proovi tegemas. Lõppkokkuvõttes ega sellest väga kasu polnudki, sest mingil põhjusel kui enne esinemist kõrvamonitori kõrva pistsin, ei kuulnud ma absoluutselt mitte midagi. Küll krutiti ja üritati, aga ei miskit, ehk siis esinesin seekord ilma igasuguse monitorita ning panin üsna tunde pealt, kuna lavale ei olnud ka saali minevat sound’i väga hästi kuulda. Sain küll hakkama, aga ega ta just väga meeldiv ei ole – kui on raskemad kohad või ka madalamad kohad, siis ei taju absoluutselt mis toimub, ainult õrnalt mingit kuminat kuuled, mis saali poole läheb. Esinema läksin umbes veerand kaks ja kava oli algselt plaanis taaskord sama pikk, kui ta olema kipub – ca 45 minutit. Siiski pean tõdema, et tegu oli minu arust minu parima Paide Plaza esinemisega. Majas ei olnud küll ropult rahvast, aga ei olnud ka vähe ning lava ette olid kokku kogunenud inimesed, kes tõesti minu laule teadsid ja mul oli teiega üliiiii-tore! Sai korralikult lõbutsetud. Üllataval kombel kujunes üheks “suurimaks hitiks” “Põlen Seest” – seda ma poleks küll oodanud. Samuti oli hea meel näha, et “Tsunamit” lauldi täitsa kenasti salmides ja refräänis kaasa. Peale põhikava tegin veel kaks lisalaulu.

FullSizeRender IMG_3922Järgmise päeva hommikul sõitsime juba üsna varakult kodu poole tagasi. Kuna jõudsin hotelli umbes veerand kolme ajal ja magama jäin alles u. nelja ajal hommikul, siis olin ma üsna vähe maganud, sest äratus oli juba kell 8. Terve päeva andis see tunda, eriti õhtul. Pidasin siiski vapralt õhtuni vastu, sest palju asju ootas arvuti taga ära tegemist. Õhtul tegime veel üle pika aja sauna. No nii mõnus oli! Pühapäeval oli vabalt võtmise päev. Tegutsesime veidi aias, käisime korraks külas.

Esmaspäeval käisin üle väga pika aja esimest korda trennis. Viimati sai konkreeselt trennis käia vist eelmise aasta märtsis? Seega päris pikk paus oli sisse tulnud ja ka praegu liigun selles suhtes tasa ja targu ehk siis ei hakka kohe viis korda nädalas trennis käima. Trenne toimub muidu mul ümberringi igasuguseid. Kohilas, kus varem käisin, sai suurimaks takistuseks kellaaeg – trennid algavad või kestavad siis, kui meil juba ööunele mineku režiim algab, seega ei mängi kuidagi välja. Leidsin siis ühe sobiliku trenni Tallinnas, mille ainuke miinus ongi see, et see on kodunt kaugel, aga üritan siis edaspidi sellele päevale ka muid tegemisi linnas sättida.

Tegu siis ema ja lapse treeninguga Spartas. Ütlen kohe ära, et mulle väga meeldis. Kestis 55 minutit ja tundsin peale seda, kuidas keha oli täitsa läbi omadega. Eks ei ole paljusid lihasgruppe ka treeninud, seega ilmselt alguses ole ka veidi raskem. Trenni mõte on, et erinevaid võimlemisharjutusi saab teha koos lapsega. Minu 11 kilone oli mulle muidugi korralikuks raskuseks. Kui aga laps ühel hetkel nihelema hakkab ja ei taha sinuga enam koostööd teha, siis pole ka sellest midagi, sest kohapeal on mänguasjad, teised lapsed ja palju ruumi. S-il oli igatahes väga lõbus. Meid oli küll ainult kolm ema + treener, aga nii ongi täitsa mõnus. Ühele teisele lapsele pakkus S. palju huvi ja nii nad seal vahelduva eduga mängisid omavahel ja ka üksi. Meie aga vihtusime samal ajal trenni teha, pilk läbi peegli lastel. Soovitan igatahes tõesti kõigile, kes samuti lapsega kodused, aga soovivad veidi trenni teha. Lisainfo ja video SIIT!

Peale trenni võtsin kiiresti paar ampsu hamba alla ja siis juba stuudiosse laulu #KS asjus ehk siis vokaalide lindistamine. Stuudios olles ka tundsin, kuidas keha oli täitsa läbi omadega. Eriti andis tunda vasak käsi. Tassin ma last ju kogu aeg parema käega, vasak ei saa väga üldse koormust. Nüüd sai too aga trennis kõvasti vatti. Laulu asjus igatahes ootan nüüd, et milline tulemus tuleb. Taust on juba üsna valmis.

Täna on meil taaskord proov tulemas. Valmistume jätkuvalt ette akustilisi esinemisi. Peale tänast peab kindlasti veel proove tegema, kuna selle kahe-kolme tunni jooksul väga palju ei jõuagi laule läbi võtta.

Ja täitsa lõppu panen ühe raamatusoovituse, kui täpne olla siis tegelikult raamatute sarja soovituse. Meie elu raamatute sari. Siit on veel puudu raamat Lembitust. Olen ise lugenud ainult kahte esimest, aga kavatsen kindlasti ka ülejäänud läbi lugeda. Raamatud sobivad lugemiseks vanusest kuus kuni sada. Hästi lihtsalt ja ladusalt on edasi antud tolle aja elu ja olu ning kui on mingid esmapilgul tunduvad võõrad sõnad, siis need on kohe kenasti lahti seletatud ning on ka mõningaid illustratiivseid jooniseid. Raamatud pole ka paksud, nii et on üsna kiire lugemine, ent see-eest väga informatiivne lugemine. Kui need läbi saan, siis uurin kindlasti kas äkki on sellest sarjast raamatuid veel vahepeal juurde ilmunud, aga praegu põgusal uurimisel ma rohkemat ei leidnud.

IMG_3931

Õnnelik

Ma pole sellest siin blogis kunagi rääkinud ning pole sellest ka varasemalt oma sõbrannadele rääkinud, ainukesed inimesed kes on kursis sellega, mis mu elu paar aastat tagasi varjutas on mu elukaaslane ja veidi teab ka sellest mu ema. Ma ei hakka ka veel täna sellel pikemalt peatuma, kuna on veel palju asju, mis vaja enda jaoks selgeks mõelda ja ma tunnen, et kõik pole veel korralikult settinud. Jutt on siis sellest, et põhimõtteliselt keskkooli lõpust kuni raseduse alguseni olin ma alguses lihtsalt masenduses, siis depressioonis ja vahepeal lausa kuskil veel sügavamas augus. See kõik käis muidugi lainetena, oli paremaid, oli halvemaid päevi.

Miks ma täna aga sellest kirjutan, on sellepärast, et ma olen aeg-ajalt tundnud mingit uut moodi tunnet. Mingit ülimat rahulolu, õnne, rõõmu. Need ei ole olnud üksikud korrad, vaid need “tunded” on olnud juba pikemat aega ja tekkisid esimest korda eelmisel aastal. See “must periood” hakkas minu jaoks lõppema rasedusega ning viimase lõpu saigi ilmselt pisi S. sünniga. Ja nüüd kui ta juba meie igapäevaelus on, nagu ka tänagi, tunnen ma tohutult head tunnet. Tunnen, et elu on ilus ja pakub põnevaid väljakutseid nii “tööl” kui kodus.

Olgugi, et mõned aastad tagasi, kui ma rahuolematuks muutusin, oli mul näiteks tegemisi ja käimisi rohkem, siis ma ei olnud õnnelikum kui olen praegu. Praegu näiteks muusika osas tunnen, et liigun rohkem tasa ja targu, kõige suuremat kindlustunnet tunnen aga just oma pere suhtes ja ilmselt see ka laeb mind ja annab juurde elujõudu, et edasi liikuda.

Tahtsin lihtsalt oma rõõmu jagada ja ehk kui kellelegi see postitus ka midagi õpetada võiks, siis ma soovitaksin õppida hindama väikeseid asju ning vaadata ka üle oma väärtushinnangud elule. Minul võttis see küll hea-mitu-aastat aega ja kõnnin seda teed veel praegugi, aga tunnen end juba nii nii hästi!

Freedom_feature