Eelmise nädala neljapäeval sai meie pisi S. juba 9 kuu vanuseks! No täiesti uskumatu… Vaid kolm kuud veel ja ta on juba aastane. Ei jõua seda aja lendu ära imestada – kui peres on laps, siis liigub see aeg ikka turbokiirusel, kogu aeg on midagi teha. Vaikselt omaette oleme ka minisünnipäevasid tähistanud, aga seda üheksandat kuud otsustasin veidike suuremalt tähistada, tegin õunakooki ning tellisin võileivatordi ja kutsusin vanemad külla. Lugesin ka seda beebiraamatut, kuhu saab kirja panna, mida su laps millal tegema hakkas ja oli täitsa naljakas mõtelda, et kui palju võrreldes esimeste kuudega on asjad muutunud. Nüüd on ta juba nagu väike inimene, ei saa ta kohta enam beebi öelda: suhtleb meiega omas keeles, liigub ringi, mängib peitust tekiga, itsitab, naeratab igal võimalikul hetkel, oskab asjadega mängida, ajab ennast püsti ja veidike toe najal kõnnib, ronib sülle ja teeb “musi” (ehk siis sööb su nägu). Uskumatu on kõrvalt vaadata, kuidas inimene areneb, kuidas pool aastat tagasi oli ta ainult oma selja peal ja vehkis käte-jalgadega, aga nüüd on juba mega aktiivne.
Sügis on nii märkamatult ligi hiilinud. Üks päev kui linnast koju sõitsin, vaatasin endale üllatuseks, et puud juba puha kollased. Kuigi ilmad on juba praegu vahepeal sombusemad ja päevad pimedamad, siis midagi on ka sellises ajas ilusat. Peaasi, et see lihtsalt liiga kaua ei kesta. Ning sellega seoses on alanud ka taaskord riisumise aeg. See on vist mu lemmik aiatöö 😀 Praegusel ajal on aga eriti mõnus tulla koju, teha üks tassike teed ning kaminasse tuli ja kaugel see talv ning jõuludki on. Mõtlesin üks päev, et alles ma harjusin ära 2016 aastanumbriga, aga kolme kuu pärast vaja hakata jälle ümber harjuma. Lisaks tegime veel ühe korra õunamahla. Ühed eriti head mahlaõunad valmisid veidi hiljem, seega otsustasime ühe laari siiski veel teha. Kõige parem jook, mida talvel rüübata – ilma suhkruta, mahe ja otse oma aiast.
Viimase nädala jooksul olen palju klaveri taga olnud ja uut loomingut kirjutanud. Laul #KS on stuudios ka funki juurde saanud – taust on juba päris palju edasi liikunud, aga nüüd vaja veel vokaale laulma minna. Katsun seda kindlasti lähiajal teha. Täna käisin hommikul juuksuris ning nüüd toimetan kodus ringi. Homme aga Paide Plazas esinemine.
Uus nädal tõotab tulla väga tegus ja huvitav – igasse päeva jagub midagi, millest võiksin järgmises postituses kirjutada, nii et loodetavasti järgmine postitus tuleb väheke huvitavam 🙂
Veidike rõõmusõnumit ka postituse lõppu – ma kaalun juba pea kaks kilo vähem kui enne rasedust! See kaaluteema on minu jaoks muidugi selline keeruline olnud kogu aeg, kuna ma ei propageeri seda, et kõik peaksid julmalt peenikesed olema ja ennast kohutavalt piitsutama, aga samas ma leian, et iga inimene peaks end veidike päevas liigutama ja söögilaud võiks olla valdavalt tervislik ning kui need kaks tingimust on täidetud, siis on ka kehakaal vastav. Mulle endale pakkus mu kaalunumber just sellepärast rõõmu, et ma söööööön nagu looooom ja mul on hea meel näha, et see vähemalt ei kajastu kaalus 😀 Siin kohal ei kekka aga ma sellega, et “appikene ma saan süüa nagu nii palju, aga kaal nagu üldse ei tõuse ä”, vaid põhjus on tegelikult lihtsalt selles, et ma olen üle 9 kuu juba imetanud ning kavatsen seda ka veel jätkata ja see on tekitanud mulle rämeda hundiisu. Seega naised – kõik imetama! Saate palju süüa ja kaalust ka veel alla peale kauba 😀
Otseselt trenni moodi trenni pole ma selle üheksa kuu jooksul eriti teinud. Veidikene trenažööril, mõned korrad jooksmas, aga ei saa nagu üldse sellele lainele. Kohilas on olemas suur valik erinevaid treeninguid, aga enamus neist hakkavad kõik nii lollidel aegadel, nii et mul kuidagi ei mängi välja. Minu liigutamine seisnebki aga selles, et üle kaheksa kuu olen ma peaaegu iga päev käinud jalutamas – 40-70 minutit ja mitte aeglast loivamist, vaid samm on üsna tempokas. Tore aga oleks küll, kui saaksin ühel hetkel regulaarselt kuskil trennis hakata käima, eks näis.
Suur aitäh Vitamin Well Eesti, kes mulle ja mu fännidele pani välja mõnusat kosutavat jooki.
Sügisele omane õunaaeg pani mind umbes kuu aega tagasi mõtlema, et oleks vaja ühte head retsepti, kus ei oleks väga palju jahu ning oleks esindatud nii kohupiim kui õunad. Olen ikka varasemalt erinevaid retsepte proovinud, aga ei ole veel seda “õiget” leidnud. Selle retsepti sain oma emalt, seega kogu kreedit talle 🙂 Natukene olen ainult koguseid kohandanud, kuna esimestel kordadel kippus jahumassi pidevalt üle jääma. Alljärgnev retsept on mõeldud ühe suure (klaasist) ahjuvormi (umbes sellises suuruses – VAJUTA SIIA!) Tulemuseks tuleb krõbe koorik ning mahlane sisu.
Osale minu like-lehel Facebook’is väikeses auhinnamängus SIIN!
Ma pole nüüd päris pikka aega kirjutanud, millega ma vahepeal tegelenud olen – sai teadlikult selline pikem “mõttepaus” võetud, aga nüüd olen tagasi ja kirjutan kohe eredamatest sündmustest. September möödus kiiresti ja tegusalt, nagu kõik teisedki kuud 😀 aga sel kuul sai päris palju muusikaga seotud asju ära teha.
Esiteks hakkasime lõpuks tegema laulu, mida nüüd u. kaks kuud(?) tagasi sisse käisin laulmas. Nimetagem seda #KS. Selleks, et laul valmis saaks, läheb muidugi veel palju aega, aga stiililt on tulemas midagi, mida ma kunagi varem katsetanud pole. Laul on siiski veel üsna alguses ning vaja on mõned kohad ümber laulda, kuna otsustasin hiljem laulusõnades muudatusi teha. Varsti saab siis uuesti stuudiosse minna.
Lisaks on vaikselt alanud töö veel ühe uue loo kallal, nimeks #TKO. Kuna ma ei taha veel laulunimesid välja öelda, ent blogis neist ilmselgelt rääkida tahan, siis oleks parem, kui neile ikkagi mingisugune nimi on pandud, sest muidu lähevad asjad varsti väga segaseks ära, kui tegemisel on rohkem kui üks laul. Selle loo kirjutasin vist 2014. aasta suve lõpu poole, seega juba üsna ammu. See tuleb samuti midagi väheke teistsugust võrreldes minu “tavapärase stiiliga”. Siiski on see laul veel rohkem alguses kui #KS, seega väga selle loo protsessist ei olegi hetkel miskit kirjutada.
Eelmine aasta (oligi vist põhimõtteliselt aasta tagasi) kirjutasin, et olen kodus pannud kokku uut esinemiskava ning nüüd, aasta hiljem, võtsin selle asja uuesti käsile ning vaatasin selle esinemiskava uuesti üle, viskasin osa laule välja, panin uusi juurde. Eesmärk on siis selline, et varsti saaksin lisaks “tümpsukatele esinemistele” teha ka akustilisi esinemisi. Kava selleks tuleb aga päris pikk ja laule ligi 20, seega olen saanud omajagu mütata. Ajaliselt veel hetkel midagi lubada ei oska, et millal mind esimest korda selle kavaga laval saab näha, sest nagu eelmise aasta näite pealt näha, võib järgmisel hetkel see mõte mul jälle aasta otsa seista 😀 Nüüd aga tuli mingi suurem tuhin selles osas peale ja otsustasin ennast kätte võtta ja asja ikka edasi vedada. Päris palju on tehtud, aga veel rohkem on veel teha. Siiski nii palju on asi veelgi edasi liikunud, et meil oli ära esimene proov koos kitarristiga. Jõudsime läbi teha hetkel vaid kolmandiku lauludest, arutasime kus mida kuidas teha ning varsti plaanime veel kokku saada. Tekkis veel mõtteid, kuidas kava huvitavamaks teha, seega eks nüüd selgub, kas neid ideid on võimalik teostada. Musitseerisime ligi kolm tundi, lähenesime igale laulule individuaalselt ja peale seda proovi olin ma rampväsinud. Täitsa imelik kohe. Andsin endast vist nii palju energiat välja, et ma tõesti tundsin ennast hiljem väga väsinuna. Või siis asi lihtsalt selles, et pole ammu-ammu nii pikalt järjest laulnud.
Nagu näete, siis klaveri-covereid pole ma endiselt saanud teha. Kõige suurem probleem praegu ongi see, et kuna ma olen nüüd läinud seda teed, et salvestan klaverit läbi puldi, et heli parem jääks, siis selle jaoks on vaja igasuguseid juhtmeid ja tehnikat, mida mul isiklikke ei ole, vaid pean neid laenama. Kui on aga aeg need “tagasi laenata”, siis ei saagi ma mõnda aega klaveri covereid teha. Vaikselt muidugi liigun selles suunas, et kunagi mul kõik vaja minev kodus olemas oleks. Helipult on olemas, õige pea peaksidki jõudma kõlarid, siis veel vaja võimu ning igasugu juhtmeid. Siis ei ole mul küll enam ühtegi vabandust neid videoid mitte teha 😀
No kuidas sa jääd tervislikuks kui sa sellisest letist mööda kõnnid?Fotod tehtud Paunvere laadal
Septembris sai käidud kahel laadal, mida mõlemat väga ootasin. Jäneda sügislaadal ning Paunveres. Sel suvel käisin vist neljal laadal – üsna keskmine tulemas, on paremaid aastaid olnud 😀 Jänedalt sain ka mõned asjad, mida ammu omale soovinud olin, aga üldiselt tundus, et laat oli nagu lahjem kui eelmine aasta. Paunvere oli aga see aasta minu arust suurem kui ealeski varem ja inimesi oli ka miljoni võrra rohkem. Samas aga kuigi laat oli massiivne, ei ostnud ma endale peaaegu, et mitte midagi. Võib-olla asi seotud ka sellega, et ütlesin endale, et ostmise pärast ma ostma ei hakka ja kui tõesti midagi väga vaja on, siis selle omale soetan. Logistiliselt meil vedas päris hästi, kuna eelmisel päeval käisin esinemas Tartus, ööklubis Vabank, mis viibki meid järgmise teemani:
16. septembril sai siis seal esinemas käidud ning seal klubis teist korda minu esinemis-ajaloo jooksul. Kaks päeva enne esinemispäeva jäin ma haigeks. Olime tegelikult siin kõik järgemööda haiged, mina kõige viimasena. Esimesel päeval tundsin, et vist jäin tõbiseks, aga teisel päeval oli kurk päris valus, kriipis, vahepeal ajas köhima ning nina veidi kinni. “Kui tore ajastus!” mõtlesin ma ja asusin end ravima. Muudkui jõin raudrohu teed, mis lõpuks mu öökima ajas ja pihustasin ninna seda meresoola asja (teate küll).
Väike kõrvalekalle teemast: võtsin omale teistkordseks lugemiseks raamatu Rootsi menubändist Abba.
Lõpuks oli esinemispäeval ikkagi suht loto tunne, kuna eriti enesetunne paremaks ei olnud läinud. Katsusin siis häält lihtsalt hoida, tegin päeval küll mõned harjutused ka, et päris “kinnise häälega” lavale ei läheks, eriti arvestades, kui vokaalsed võimed nagunii tõbisuse tõttu on kehvemad. Meil ei olnud võimalik ka Tartusse varem jõuda, seega otseselt proovi enne üritust ei teinud. Igatahes kui Tartusse olime jõudnud, läks kõik väga kiiresti. Laps magama, mina hakkasin end sättima ja juba oligi kell 1 ja klubisse minek. Vabanki puhul on meie ööbimiskoht umbes kümne sammu kaugusel klubist, mis mulle väga meeldib – ei ole pikka maad. Käid esinemas ära ja juba oledki hotellis tagasi. Klubis sättisime veel end veidi ja kuna olin kaasa võtnud kõrvamonitori, siis saime õnneks proovi teha nii, et sain lava taga ära katsetatud kui kõvasti mida kõrva tahan kuulda, ilma, et publik tantsusaalis minu proovi kuulnud oleks. Umbes 1.20 paiku läksime tantsutüdrukutega lavale ning esinesin 45 minutit, tegin ka ühe lisaloo. Seekord nagu ka eelmine kord, oli saalis nii palju tossu, et teisest reast kaugemale väga ei näinud, seega ma ei oskagi väga hinnata, kui palju rahvast võis olla, ma usun aga, et mitte vähe.
Järgmisel päeval oli üllatavalt hea olla. Sõime hommikust, panime asjad kokku ning asusimegi Paunvere poole. Keset päeva avastasin, et ma ei tunnegi ennast enam tõbisena. Ei tea, kas see laval prožektorite valguses kuumenemine tegi mu siis terveks või. Õhtu poole muidugi natukene hiilis jälle nohu ligi, aga lõppude lõpuks sain mõne päeva pärast lõplikult terveks.
Mis siis veel? Tegime septembris õunamahla ning tegutsesime ka aias. Tubastest toimetusest olen muidugi niisama ka musitseerinud, aga seda teen ma üsna tihti niikuinii. Lisaks olen lugenud ning järelvaatamisest erinevaid saateid järele vaadanud. Sügishooaeg käes ja sel aastal on kuidagi eriti palju asju, mis huvi pakuvad ja tuleb veel aina juurde. Põnev-põnev.
Oma kasvuhoone füüsaleid sai septembris korralikult nosida – minu lemmikud!
Viimastel päevadel olen tegelenud ka oma uue arvuti ülesse seadmisega. Minu eelmine HP pidas vastu kena 6,5 aastat ja ilmselt peaks veel veidi kauemgi, aga otsustasin teda enam mitte piinata ja pensionile saata. Vaadates tänapäeva tehnika kvaliteeti, siis ma usun, et kuus aastat ühe läpaka kohta on üsna hea eluiga. Ma küll arvan, et ma oleks ehk aasta veel ära pigistanud, aga kuna ta aeg-ajalt hakkas ennast lampi välja lülitama/ekraan ei andnud enam korralikult ühendust ja muud hädad, siis ma ei tahtnud teda nüüd päris ribadeks ka kasutada, et pärast võib-olla veel hullema tulemuse otsas olla, kus ma maadlen mõttega, et kuidas ma oma failid kätte peaksid nüüd saama. Igatahes, üks kena Asus tuli meie perre ning valisin seda samuti selle mõttega, et oleks minu jaoks väga praktiline ning peaks vähemalt sama kaua vastu kui minu eelmine läpakas. Kui ma selliseid kallimaid tehnikavidinaid soetan, siis ma igatahes ootan neist seda, et neid saaks võimalikult kaua kasutada ja nad igati enda ostu ära õigustaks. Paar päeva olen seda nüüd oma käe järgi paika pannud ja olen ikka väga rahul.
Olen ka vaadanud mõningaid kontserte Youtube’ist. Lõpuks on jõudnud see Beyonce-vaimustus ilmselt ka minuni. Viimased albumid pole tervikuna enam täiesti minu maitse olnud, seega pole ma teda nii palju kuulanud. Sattusin aga vaatama The Formation World Tour’i, mis võlus mind täielikult. See oli minu jaoks hoopis teistsugune kui teiste artistide tuurid – nii põhjalikult ja korralikult tehtud. Minule, kui inimesele, kes polnud enamuse tema uue loominguga kursis, oli vaatamata sellele siiski kõike põnev jälgida. Isiklikult oleks soovinud, et “vanad hitid” oleksid võinud veidike rohkem tähelepanu saada, aga no pole hullu, kõik muu kaalus selle üle. Seega kui kunagi ta veel siia lähedusse sattumas on, siis tahan kindlasti vaatama minna! Sel aastal kahjuks polnud veel võimalust.
Järgmistesse nädalatesse on kalendris juba üht-teist üles märgitud, eks varsti siis tulen ja kirjutan jälle. Katsun järgmisel korral kirjutada juba kiiremini kui sel korral juhtus 🙂 Muidu muutub see üks postitus jube pikaks ja logisevaks, seega ilmselt veidi lühemalt oleks ikka parem kõigile. Vot, aga pakaa teile hetkel! Hoidke tervist!
Täna rohisin jälle puude aluseid, käisin poes kaks korda, karjääris ujumas ja olime vennaga aias basseinis. Hiljem käisime uuel jalutus- ja jalgrattateel. Mina rulladega ja isa ja vend ratastega. Siis läksime spordiplatsile ja mängisime kossu. Õhtul tegin tordi valmis ja sõime seda.
31. august reede 2007
Hommikul ärkasin kell üheksa, pool kümme olin mõisas. Laulsime umbes kolmveerand tundi. Lugesin suve jooksul 35 raamatut. Homme on 1. september, aga aktus on õnneks alles kolmandal.
12. september kolmapäev 2007
Jalad jubedalt valutavad tänasest spordipäevast. Esimene ala oli 60 meetrit. Mina olin kõige viimases stardis esimesel rajal. Sain enda stardist esimese koha. 2. ala oli kaugushüpe. Esimene hüpe oli mul vasaku jalaga ja ülejäänud paremaga. Kõige parem tulemus oli 3,55 m. Kolmas ala oli pallivise. See läks mul halvasti nagu alati. Visked läksid 25 meetri kanti. Neljas ala oli 500 meetrit. Alguses ma arvasin, et alguses jookstakse aeglaselt ja pärast kiiremini, aga kui ma eelnevaid jookse nägin, siis nägin et kohe pandi täie auruga. Jooksin kogu aeg täie auruga, arvasin et mul ollakse kohe kannul, aga tegelikult ei olnud. Tulin esimeseks!
20. september kolmapäev 2007
Kell neli lähen aeroobikasse. Laupäeval on Albu Valla spordipäev, kus me tantsime. Homme pean minema Mõisakoolide mängudele. Peale seda on veel aeroobiktrenn ja peale seda algab klaveriring ning siis saab alles koju.
20. jaanuar pühapäev 2008
Isa tegi eile mulle karaoke plaadi.
9. veebruar laupäev 2008
Eelmine nädal käisin laupäeval muusika olümpiaadil. Eelmise nädala reedel käisime oma tantsurühmaga Paide koolitantsu eelvoorus. Saime edasi Pärnusse! Täna käisin bioloogia olümpiaadil.
18. märts teisipäev 2008
Hakkan muusikaõpetaja A. juures käima. Vahepeal käib ta meil kodus ka (kuna mul on maakodus klaver olemas, siis vahepeal käis mul lauluõpetaja ka kodus laulutunde andmas). Laupäeval on tantsuvõistlus.
7. mai kolmapäev 2008
Ma pole tükk aega kirjutanud. Vahepeal käisime tantsurühmaga Koolitantsul. Paides saime edasi Pärnusse, sealt enam edasi ei saanud. Oli ka jüriöö jooks, tulime oma rühmaga kolmandaks. Selle kuu alguses algas vanapaberi kampaania. 1. mail käisime emaga kaasas “Bingo loto” salvestusel, kus ta oli publikus. Saime ka näha teisi stuudioid, “Kodu keset linna”, Miljonimängu stuudio… Täna jäin koolist koju, sest olen veidi tõbine. Homme läheb meie klass Pärnusse ujuma. Reedel on kevadkontsert, kus kooriga esinen. Pühapäeval läheme tädi juurde.
24. mai laupäev 2008
Eelmine nädal sain teada, et pean “Kaitse end ja aita teist” laagrisse minema. Kui kohale jõudsime hakkasid juba üsna kohe võistlused. Öösel magasime telgis ja väääga külm oli! Nüüd olen tagasi. Esmaspäeval on spordipäev ja järgmisel esmaspäeval aktus ja klaverikontsert. Täna on eurovisiooni finaal.
Üritasin mingid vähegi normaalsemad pildid siia lõppu leida, aga tõele au andes oli seda päris raske teha, ilma et piinlik ei hakkaks 😀
Taas üks esinemine selja taga ning samuti üks uus nädal. Laupäeval (27.08) esinesin Paide spordihallis, kus esines Secret Service ning mina siis esinesin vahetult enne öödiskot. Kava oli seekord üsna lühike, esitasin vaid viis laulu, ent see eest siiski elati hästi kaasa. Seekord juhtus nii, et ma ei jõudnud proovi teha ning kõrvamonitori kaasa ei saanud võtta, seega ei saanud ka monitoridesse heli nii hästi paika ja ei kuulnud ennast väga hästi. Kuna kava aga oli lühike, siis sain selle 20 minutit lauldud ära nö. “tunde pealt” ja usun, et sain hakkama ikka.
Paidesse läksime kohapeale aga juba üsna vara – kell kaks. Vaatasin ringi mitu ringi laadal ning suhtlesin tuttavatega. Kuue paiku sai minna spordihalli ning sinna jäime ka kuni varahommikuni. Sättisime end mugavalt sisse ja oli täitsa ok olla. Järgmisel ja esinemisele eelneval päeval läksime Alppu minu vanemate juurde.
Lugenud olen ka, sain läbi “Mart Helme. Õnnesärgis sündinud.” Kuna nüüd peagi peaksin oma klaverisüsteemid jälle korda saama, siis ei ole hetkel veel uut lugemist võtnud.
Ongi see suvi läbi. Sel aastal sai tegelikult isegi täitsa suve nautida ja pidavat veel mõned ilusad ilmad ka tulema, nii et ehk saab siis ka ilusat varasügist nautida. Minu enda jaoks on sügise tulek sel aastal sellisel kujul veel harjumatu, kuna esimest korda üle viieteist aasta ei pea ma minema koolipinki nühkima. Eks nüüd siis jõuabki alles vaikselt kohale, et kõrgharidus käes ja hea olla ja vähemalt mõneks ajaks kool unustatud 😀
Uue nn. “hooajaga” on mul palju mõtteid ja ideid ning peagi plaanin stuudiosse ka uusi laule viia, mida siis vaikselt vorpima hakata. Eks hoian teid siis kindlasti nende asjadega kursis. Endal on põnevus sees suur!
Täna, esmaspäeval, sai meie pere noorim liige kaheksakuuseks! No täiesti uskumatu! Kuhu need kaheksa kuud läinud on? Muidugi on selle aja jooksul saanud palju korda saata, aga alles me tulime ju haiglast välja ja muudkui kütsime ja kütsime ja kütsime, sest jaanuar ja veebruar olid niiii külmad! Nüüd saab juba suvi läbi.
click the site below if you are looking for special occasion dresses.
Nädalavahetusel, laupäeval ja pühapäeval oli mul au esineda Vaba Rahva Laulul. Kuue paiku käisime proovis ning peale seda, kuna pidime Tallinnas korra käima, sain end stuudios valmis panna. Kaheksaks läksime tagasi Keila lauluväljakule ja olime isegi veidi vara tulnud, seega pidime ootama. Üle pika aja olid nii laupäevane kui ka pühapäevane esinemine üsna varajased, seega oli isegi veidi naljakas nii vara õhtale saada. Igatahes esitasin esimest korda koos bändiga laulu “See Maa”. Mis seal salata, esinemiseelne erutus oli seekord suurem kui varem. Tegu oli hoopis teistmasti esinemisega, ilmselt sellepärast selline tunne ka sees oli. Oli aga väga kihvt!
Kui loo ära lõpetasin, siis tundsin, et alles nagu sain hoo sisse ja laulaks veelgi, aga seekord oli tegu sellise väga lühikese etteastega, ainult üks laul. Vaatasime ära veel mõned esinemised ning hakkasime siis tagasi liikuma.
Pühapäeval hakkasime juba üsna varakult Saare poole liikuma. Tol päeval algas üritus ka poolteist tundi varem, seega sai veel varem õhtale. Igatahes Kuressaares proovi ei teinud. Hiljem aga kui videot vaatasin, siis mulle tundus, et Keilas laulsin paremini. Keilas kuulsin ka end laval väheke paremini. Midagi dramaatilist aga vast ei olnud. Lihtsalt ennast võivad mingid pisiasjad nii närima hakata… Video tuli aga kahjuks udune ja üsna värisev, seega seda Teiega jagada ei saa. Peale esinemist liikusime tagasi ööbimiskohta ning jäime ööseks Saarde. Tagasi jõudsime esmaspäeva (eile) pealelõunal.
Nii kiiresti need päevad möödusidki. Naljakas nüüd mõelda, et ma olin ikka täitsa pabinas enne lava ja nüüd on see juba unustatud. Kuidas üks tunne võib niimoodi võimust võtta ja siis paar päeva hiljem sa isegi ei mäleta seda tunnet enam. Peaaegu nagu sünnitus 😀 Keilas oli just see ka vastik, et kui ma lavale astusin, siis mul süda veel peksis ka sees – ürita siis hakata ilusalt laulma nii, et keegi sees trummi taob. Õnneks läks varsti üle. Kuressaares mul nii ei olnud. Üldiselt ma aga väga enne lava närveerija ei ole. Mingi erutus ehk ikka tuleb sisse, aga pabistamiseks ma seda ei loeks. Seekord oli aga teisiti. Nii palju selliseid võõraid faktoreid oli, alustades sellest, et kas mul see laul ikka välja tuleb, kuna pole kunagi varem seda esitanud, lõpetades sellega, et saateks oli live-bänd. Siiski-siiski, kõik läks üldiselt hästi ning loodetavasti tuleb tulevikus veel selliseid võimalusi 🙂
Olin viieline sel õppeaastal. Sain vanapaberi toomise eest ka tordi ja magneti, jooksu eest diplomi ja hinnete eest kiituskirja ja raamatu. Homme lähen Erika rattarallile tantsima.
2. juuni laupäev 2007
6. juunil on viieliste vastuvõtt. Millalgil on veel KKK laager (mul kohe ei tulegi meelde, mis asi see KKK oli).
6. juuni kolmapäev 2007
Täna käisime siis Tartus viieliste vastuvõtul. Teel sinna bussis lugesin raamatut. Kui kohale jõudsime läksime mingisse parki. Peale seda McDonaldsisse. Siis läksime bussi, osad läksid šhoppama, mina jäin raamatut lugema. Peale seda käisime väikese parvlaevaga Emajõel sõitmas. Peale seda hakkasime kodu poole sõitma, lugesin raamatu lõpuni. “Laste linn” väga huvitav oli. Kui koju jõudsin siis läksime ujuma.
11. juuni esmaspäev 2007
Täna läks töölaager päris kiiresti. Ajasime juttu, sellepärast. Pidime jalka väljakul mullast kive ja mättaid välja kookima. Homme on veel töölaager ja siis on kõik. A. tuleb reedel, kolmapäeval lähen ortodondi juurde, kuna üks breketiklamber tuli lahti. Ootan millal me täna juba ujuma läheme, mulle meeldib väga ujuda. Ma hakkan harjutama vee all kauem olemist. Praegu on mu rekord 9 sekundit. Lugesin raamatust, et Huckleberry Finn oli vee all 1,5 minutit. On see võimalik? Ma tahaksin vee all mingi pool minutit olla vähemalt.
29. juuni reede 2007
Eile kell 10.45 tuli buss klupa ette ja kohale jõudsime umbes kaks tundi hiljem. Panime oma pakid ja staffi ära ning läksime tantsupeo peaproovi vaatama. See lõppes nelja paiku. Siis ma tulin meie ööbimiskohta, võtsin rahakoti ja läksin Viru Keskusesse. Sealt ma midagi ei ostnud ja läksin Lauluväljakule laulma. Peale seda tulime kooli tagasi.
4. juuli kolmapäev 2007
Umbes kell 9.15 hakkas rongkäik. Jõudsime umbes 2 tundi hiljem kohale. Kell üks algas siis laulupidu. Meie pidime kaks korda laval käima. Esimesel korral laulsime neli lugu, teisel korral umbes kümme. “Looja” lugu läks isegi kordamisele. Seda lauldi koos Tõnis Mägiga. Kui laulupidu läbi, läksime perega toidupoodi.
Avastasin enda jaoks sellise toreda lehe nagu https://www.buzzfeed.com/tasty ja tänane retsept ka sealt pärineb. Kuna kokkasin video järgi ja päris täpseid koguseid seal antud ei olnud, siis tegin paljuski enda tunde järgi ja üritan siis selle kõik kuidagi kirja panna. Ehk saab ka muud moodi, aga ma usun, et see retsept õnnestub kõige paremini, kui sul oleks üks malmpann. Tulemus on mõnusalt juustune ja korralik kõhutäis. Natukene paari asja mugavdasin ka enda nägemuse järgi. Vaja läheb:
200 g tavalist riivjuustu
Peekonit ja/või salaami vorsti
6 muna
200 g Cheddar riivjuustu
tassitäis piima
3 tl paprikapulbrit
0,5 tl soola
veidi pipart
Prae malmpannil läbi peekonitükid. Kui soovid, võid lisada ka salaami vorsti, aga võib ka ilma. Tõsta liha paberrätikule nõrguma ning nõruta pannilt ära liigne rasv.
Tõsta riivjuust kaussi, lisa veidi pipart, pool teelusikatäit soola ja kolm teelusikat paparikapulbrit. Sega läbi. Lisa pannile õli ning riivjuustu-maitseainete segu, mis patsuta panni põhjale ja külgedele. Tõsta pann tulelt maha.
Sega uues kausis munad, lisa piim ning riivitud Cheddari juust. Sega omavahel ning kalla malmpannil olevale juustusele põhjale. Pane malmpann eelkuumendatud ahju 175 kraadi juurde 20-25 minutiks kuniks on pealt kuldne/krõbe.
Järgmine kord kui teen, siis ilmselt lisaksin sisse ka veel kirsstomateid ning võib lisada ka näiteks paprikatükke ja sibulat – lase aga fantaasial lennata!
