All posts by RENATE

About RENATE

Laulja- ja laulukirjutaja Renate Saluste. Kirjutan enda igapäeva toimetustest ning muusikast.

Juulikuu jutud


Heia-hei! Hakkasin täna mõtlema, et põhimõtteliselt on ju juba pool suve läbi! 🙁
Asun aga kohe asja kallale ja räägin oma vahepealsetest tegemistest. Eelmise nädala alguses käisin maakodus, sain ka korra sõbrannaga kokku. Täiesti uskumatu, et oled mu kõrval olnud juba 17 aastat! Olgugi, et me ei näe enam nii tihti kui siis kui me lapsed/tiinekad olime, ent sõprus pole see eest kuhugi kadunud.

IMG_2537Teisipäeva õhtul suundusime Lõuna-Eestisse plakatiringile, tagasi koju tulime kolmapäeva õhtul. Sel päeval käisime Tartus ka ühel teisel detsembribeebil külas. Nii vahva oli kahte sama väikest asjatamas näha.

Neljapäeval ja reedel olid kodus olemise päevad. Minu trenažöör, mille ma juba mitu kuud tagasi tellisin ja mis uhkelt pakis ootas remondi lõppu, sai lõpuks kokku pandud ning sisse õnnistatud.

Laupäeval hakkasime veidi enne kella kuute Pärnu poole sättima. Ei saanud kahjuks seekord heliproovi enne teha, seega Pärnusse jõudes panin lapse magama, sättisin ennast ja seekord oli esinemine võrdlemisi vara – 22.35 läksin lavale. Suutsin juba teist korda selle lühikese esinemisperioodi jooksul oma kõrvamonitori koju jätta! Olin enda peale alguses nii solvunud, aga lõpp-kokkuvõttes läks ikkagi hästi, kuna poleks saanud nagunii kõrvamonitori sätteid paika panna. Esinemine toimus õues ja kuigi konkreetselt lava ees palju inimesi ei olnud, siis laudade ümber oli rahvast istumas päris palju. Peale esinemist sai ka veidi autogramme jagatud ning mõned pildid tehtud. Järgmise päeva hommikul liikusime koju tagasi.

IMG_2771Esmaspäeval käisid mu ema ja vend Tallinnas, seega liitusin nendega ning vallutasime Ülemistet. Pisike S. magas enamuse ajast lihtsalt kärus maha. Eile käisin üle pika-pika aja kosmeetiku juures. Õnneks näonahk pole küll enam nii halb kui ta oli aastaid tagasi, ent aeg-ajalt on vaja ikkagi lasta nägu korralikult ära puhastada. Muidu olen jalgpalli vaadanud, saanud ka veidi lugeda ning muid igapäevategevusi tehes lähevad päevad nii märkamatult, et ei saa arugi.

IMG_2778Aga meie kohtume siis juba sel laupäeval Tartus, Vabankis, kus kusjuures esimest korda olen esinemas ning peale seda juuli lõpus Serebro kontserdil! Algusest peale oli tegelikult plaan suvel veel veidi rahulikumalt võtta esinemistega, seega ilmselt väga palju rohkem mind sel suvel rohkem esinemas ei saa näha. Mõned lahtised asjad on veel õhus, seega ehk siin veel miskit lisandub, ent aktiivsemalt ilmselt taaskord mingi hetk sügisel. Eks annan kindlasti märku. Eelmisel nädalal andsime ka minu uue loo välja, seega kui sa pole veel kuulanud, siis saad seda teha SIIT!

IMG_269613639692_10206637420077701_946687542_o

Kauge noorus 5. osa

28. oktoober laupäev 2006

Oleme laagris. Täna algas siin olümpiaad. Saime kõige viimase koha. Olen nii “õnnelik”. Teisipäevast algab tantsulaager.

7. november teisipäev 2006

Uue veerandi teine päev. Eile sain teada, et mu ema tuleb ajutiselt meile vene keele õpsiks, sest vana venku õps läks pensionile. “Klatšimoorid” sain läbi. Nüüd loen “Printsessi päevikuid”.

12. november pühapäev 2006

Mp3 mängija raha on mul koos, aga emme soovitas oodata jõulude ajani, siis on soodukas. Panin omale uued reeglid:

  1. Peale kooli kohe õppima
  2. Iga päev harjutan klaverit!
  3. Kell 21.00 arvuti kinni

30. november neljapäev 2006

Tere uus päevik! Mul on suht vinge elu, kui välja arvata, et mu lemmik tundidesse ei kuulu vene keel ja just siis, kui ma sellest aru sain, pakuti mu emale, lasteaia juhatajale, tööd vene keele õpetajana meie koolis. Vana vene keele õps läks päeva pealt pensionile, nii et oli uut õpetajat vaja. Mu ema oli enne kunagi olnud vene keele õpetaja, aga ma ei arvanud, et ta nüüd võib uuesti vene keele õpsiks hakata ?!?!

Homme on kolm kontrolltööd, loodan, et need lähevad hästi.

2. detsember laupäev 2006

Käisin täna Paides edasisaanute joonistusvõistlusel. Joonistada sai ainult musta tintelpenniga ja teema oli “elukas”. Ma tegin ühe ämbliku keset ämblikuvõrku.

20. detsember kolmapäev 2006

Täna oli klaverikontsert (meil oli iga aasta detsembris ja maikuus klaverikontserdid, mis oli meile kui arvestus, kuid samas pere ja tuttavad said ka meid kuulama tulla, alati oli närv püsti seal). Kõik läks hästi. Kestis üks tund. Sain see veerand ka kõik viied klaveris. Esinesin omast arust hästi. Kõik oli ok! Homme on kaks esimest tundi proovid. Pärast on korvpalliturniir (piparkoogipall). Kell 5 õhtul hakkab koolikontsert ja lõppeb kell 7.

Eile oli jõululaat. Ma müüsin väikest ja suurt popcorni, viineripirukaid ja tarretist. Sain kokku 200 krooni, sendi pealt. Homme on nelja-viielistele viimane koolipäev. Homme laulame laulukooriga ja näitlen ka.

7. jaanuar pühapäev 2007

Ma ei tea miks, aga seekord ei taha ma kohe üldse kooli minna. Pean kogu aeg üksi olema, sest sõbranna on kogu aeg kaheksandike ja seitsmendikega koos. A. läks ka täna ära ja tuleb alles siis kui ta oma vanaema sünnipäevale tuleb ja peale seda alles märtsis. Ema küsis üks päev, kas ma tahan Paide kooli minna, ütlesin et jah. Aga ma ei tea mida ta selle küsimusega mõtles.

23. jaanuar teisipäev 2007

Olen teist päeva haiglas (ma pole täpsustanud, et miks ma seal olin, aga praegu tean öelda, et mul oli tol ajal imelikud kõhuvalud ja kehv enesetunne, mis arvati, et tulid pimesoolest. Öeldi pidevalt, et lõikame välja, aga pole tänaseni pimesoolt välja lõigatud. Pimesoole probleemi järelduseni jõuti aga alles hiljem, enne seda tehti mulle mingi miljon uuringut). Ema tuleb täna järgi. Eile tehti mulle: röntgen kopsudest, võeti veeniverd, hingasin mingit asja, kuulati südant, röntgen minu peast, hingasin mingit teist asja. Täna tehakse veel allergia test ja hingamistest.

29. jaanuar esmaspäev 2007

Kokkuvõte: Neljapäeval käisime Nuputa võistlusel. Saime 6-7 koha. Reedel oli lühendatud koolipäev, oli kolm tundi ja kell 16 algas tantsulaager. Laupäeval oli ikka veel tantsulaager. Pühapäeval tantsulaager lõppes. Pärast oli Tammsaare Rahva Matk, kuhu ma ei läinud, sest olin haiglast saati ikka veel veidi tõbine. Kõige parem on aga see, et ma sain oma vanuserühmas A.H.Tammsaare kirjandusvõistluse laureaadiks!

UUS LAUL “TSUNAMI”

click the site below if you are looking for special occasion dresses.


Long Prom Dresses

Siin ta lõpuks on! Minu kolmas uus laul peale viimase albumi ilmumist, mis pole veel ühelegi minu albumile jõudnud (esimene oli “See On Tunne” ja teine “See Maa”). Alati kui olen äsja albumi välja andnud ning seejärel ilmutanud mõne täiesti uue laulu väljaspool albumit, on selline tunne nagu alustaksin uuelt lehelt. Selle looga on see tunne eriti suur, sest viimane tantsulaul ilmus pool aastat tagasi ning üleüldse viimasest singlist on möödas juba 4,5 kuud. Uskumatu!

Igatahes suur aitäh Lenny LaVida’le, kes on selle mõnusa tausta autor, aitäh Kevin Saks, kes tegi laulule video, aitäh SeeSee stuudiole video filmimise eest, aitäh Sandra Loit minule meigi ja soengu tegemise eest ning Martin Lätt, aitäh laulu singli kaanefoto pildistamise eest!

Laulu saab omale osta siit, lisaks leiad sealt ka loost pika variandi: http://tinyurl.com/gwgehjy

Sõnad:

End ma kaotasin täna, kõigepealt.
Sinu silmades leidsin tunde hea.
Lootsin endale saada sinu ma.
Minu süda sind vajab, et sa teaks, et sa teaks.

Kingi palun endast mulle pool,
sind kaasas tahan kanda igal pool, kas mõistad?
Kuid tulised on tundeleegid, need põletavad muud ei teegi.
Ole saatjaks koidikul,
salaja sa valva minu und, kas mõistad?
Su kätele ma laskun, kuid käitud ettearvamatult.
tsunami

Tänasest kõike jagan sinuga.
Jälje jätnud sa maha sügava.
Pidevalt sinu kannul salaja
tahan tunda ma leeki tugevat, tugevat.

Väikest juttu + SheIn 15

click the site below if you are looking for special occasion dresses.


Long Prom Dresses

Hei! Enne kui asun SheIn kollaaži juurde, mõtlesin, et puhun veidi juttu kah. Uuel nädalal on tulemas välja lõpuks minu uus singel “Tsunami”. Ootasin ise seda hetke juba nii nii väga. Ma ei ole ammu ühtegi tantsumuusika laulu välja andnud – viimane tantsulka pala ilmus jaanuarikuus, siis veebruaris ilmus bändiballaad “See Maa” ja vahepeal on olnud tükk tühja maad. “Tsunami” kallal hakkasime igatahes töötama juba päris mitu kuud tagasi ning see laul sai valmis juba rohkem kui kuu aega tagasi, aga kuna sõnadevideole otsustasime seekord läheneda veidi teisiti, siis võttis see ka veidi rohkem aega. Igatahes lõpuks ta teie ees on 🙂 Ilmselt just sellepärast, et pole ammu ühtegi sellist “traditsioonilist-Renate-laulu” välja andnud, ongi mul endal selline tunne sees nagu ma ei oleks juba mingi aasta otsa ühtegi laulu välja andnud 😀 Suure ootuse tõttu on aga seda suurem minu rõõm, et saan seda nüüd teile edasi pakkuda.

Renate---Tsunami----iTunesCover1400-v2fotograaf: Martin Lätt
kujundus: Kevin Saks


Ise olen seda laulu juba nii nii palju kuulanud ning ka kahel korral oma esinemistel esitanud. Kindlasti tuleb esitusele ka laupäeval Pärnu Kuursaalis. Ootan kuulama!


SheIn’i kollaaži tegemisel lähtusin seekord taaskord sellest, et mis mulle endale silma jäid ning mis mulle endale meeldiks. Ehk leiab keegi veel siit omale lemmikuid:

kolaazshein1. Esimesena jäi silma selline veidi retrohõnguline topp. Selle leiad SIIT! Sellised retrokad on mulle just viimasel ajal meeldima hakanud.
2. Järgmisena kena värviline suvekleit, leiad selle SIIT!
3. Kollane sidrunitega suvekleit. Leiad SIIT!
4. Neljandaks üks väga kihvt oranž playsuit SIIT!
5. Järgmisena kaheosaline kleit SIIT!
6. Viimaseks üks äge kotike SIIT!

Tänane mõttelend

Olen korduvalt oma blogi hakanud otsast peale läbi lugema, et meenutada, mida ma 2-6 aastat tagasi tegin, nii ka praegu. Alguse poole on ikka päris naljakas lugeda – laps, mis laps 😀 aga kindlasti viie aasta pärast loen ka oma tänaseid postitusi ja muigan omaette. Mul on selle üle vähemalt hea meel, et mu postitused on vähe põhjalikumaks muutunud, alguses olid mu sissekanded ikka väga tihti vaid paari lauselised.

Oh, olid ajad. Mu muusikutee oli ka siis no nii alguses, et kohe ikka oli. Nüüd aga puhuvad uued tuuled, elu on palju muutunud, arusaam inimestest ja maailmaasjadest, ka vaade muusikale on muutunud. Veidike kahju on, et seda positiivset naiivsust on minus palju ära kadunud, aga see kaduski siis ära, kui ma naiivselt arvasin, et kõik inimesed on ilusad ja head. Praegu on aga taas laps minu elus see, kes on suutnud mulle õpetada, et väikestest asjadest peab rõõmu tundma ja minu päevad algavad naerusuil. Võrreldes pooleteise kuni kolme aasta taguse ajaga, mil olin oma elus jõudnud mingisse musta punkti, olen täna täiesti teine inimene ja vaikselt taastun-arenen. Ehk kunagi räägin sellest lähemalt, hetkel aga, mil olen alles teel, ei hakka ma poolikut lugu kirja panema. Tunnen tõesti endas uut hingamist ja sädet!

Soovin teile ilusat päeva!

DSCF2939
Meenutus Taebla esinemise proovist 18.06

Juuni lõpp + SheIn 14

Esinen: 11. veebruaril (2017) Vana-Veskil. Kuna tegu on muidugi üsna kauge ajaga, siis pole võimatu, et seal kuupäevad veel muutuvad, aga hetkel niiviisi. Ning juba järgmisel nädalavahetusel, 9. juulil Pärnu Kuursaalis (plakat postituse lõpus).


Tere-tere!

Oh kui mõnus õues on! Kahju ainult, et toas nii umbne on, muidu küll nii mõnus suvi. Viimastel päevadel on olnud omajagu asjatamist. Pühapäeval sai kraamida ja mööbeldada, kuna meie remont sai valmis ning ühtlasi vabanes ka mu klaver lõpuks mööblikuhja tagant. Kui muidugi aus olla, siis ma eelmisel nädalal juba veidi oma pisikeses klaveritoas liigutasin tavaari nii, et sain paaril õhtul klaveri taha juba istuda. See oli küll üsna ebamugav, kuna ruumi väga ei olnud, ent sain vähemalt ühe klaverisaate sisse mängitud. Saatsin nimelt produtsendile ära oma uue loo demo ning on plaan, et sellel lool oleks minu sisse mängitud klaver (või mõne muu kõlaga instrument – selgub produtseerimise käigus) umbes taoliselt nagu näiteks “Vajan Sind” loos see klahvpill seal taga käib. Ehk siis uus demo on ära saadetud ning ettevalmistused selleks, et saaks hakata vaikselt uut laulu tegema, on tehtud. Hoian teid edusammudega kindlasti kursis. Ootan aga ise juba nii nii väga, et saaks selle loo kallal tegelema hakata. See on mul peas kedranud iga jumala päev viimased kolm kuud.

Enne aga… uus laul, mida olen nüüd kahel esinemisel ka esitanud, võib iga hetk ilmuda Youtube’i. Laul ise on valmis, aga kuna seekord otsustasime sõnadevideole veidi vinti peale keerata, siis on see võtnud väheke rohkem aega, kui alguses eeldasin. Tulemata aga ei jää!

Nädala esimeses pooles sai mitu korda linnas käidud erinevaid asju ajamas, Järlepas ujumas käidud, palju-palju maasikaid söödud ning tegin ka pisikesele esimese püree lisatoiduks. Nii põnev! Ta on meiega olnud juba pool aastat, uskumatu!

Pikka juttu ei hakka täna ajama. Teen aga veel ära ka väikese tutvustuse uuele SheIn kleidile.

shein1 Shein3Nagu näha, siis tegu üsna lihtsa musta kleidiga, aga funki lisab juurde see, et tagant on ta pikem. Istub ilusasti kehasse, on heast materjalist. Üldse viimasel ajal on õnnestunud SheIn’ist saada väärt kaupa 😀 Endal juba tekkis paar mõtet, et äkki võtan selle mingil hetkel ka esinemiste jaoks kasutusse, aga ilmselt siis lasen seda kleiti õmbleja juures veidi täiustada. Eks varsti selgub täpsemalt. Kleit on leitav SIIT!

2016_03

Esinemine Mändjala jaanitulel

Reede pealelõunal õnnestus ära teha soundcheck. Siis oli veel tuul üsna tugev ning mina veidi ärevil, kuna olin oma kõrvamonitori koju jätnud. Tuli siis maamonitoridega katsetada. Paar päeva varasemast kärurallist olin aga kuidagi oma jala ära nikastanud, nii et teine murepunkt oli see, et kas ma laval üldse püsti seisan, sest päeva poole läks jalg aina valusamaks, nii et vahepeal kisus lausa lonkama. Kartsin, et kui oma kõrged kontsad jalga panen, siis äkki murran lõpuks jalaluu, kui jalg nikastuse tõttu veidi alt veab. Proov läks igatahes hästi ning jäin õhtut ootama. Vahepeal tuli veel sõbranna mind külastama – kodukandis, kus mõlemad aeg-ajalt käime ei õnnestu kokku saada, aga Saaremaal küll 😀 Kuna ta oli ka Saares liikumas, siis otsustasime kokku saada. Oli tore üle mitme kuu näha ja tundus, et pooled jutud jäid veel rääkimata 🙁

Peale külastust laps magama, ennast sättima-mukkima ja veidi enne poolt kahte olingi juba lava kõrval stardivalmis. Kuigi pean tõdema, et juba umbes poole kaheteistkümne ajal hakkas suur uni silma kiskuma. Tavaliselt ma lähen sellel ajal kodus magama 😀 ja siis veel kaks tundi oodata… Neljapäeval läksin näiteks juba kell 10 magama, kuna need päevad siin Mändjalas on olnud tegusid täis ja kuidagi eriti väsitavad. Seega võitlesin kõvasti unega. Otsisin kõvasti tegevust – raamatu olin koju jätnud, meie beebigrupis ka kõik nii vaikne, kõik peavad jaanipäeva, timeline‘i scrollimise jätsin ka juba pea et kaks aastat tagasi maha – kuidagi aga sain oma aja sisustatud.

Selle esinemise kellaaja kohta ka nii palju endapoolseks kommentaariks, et olgugi, et nendest festivalidest ja suveüritustest ma saan aru – keegi ju peab nii või naa hiline esineja olema, kuna tihti peab ühte õhtusse/ööse ära mahtuma hulga artiste, aga ööklubides võiks küll artist minu arvamust mööda varem lavale minna. Täiesti tavaline on, et minnaksegi lavale alles pool kaks ja see pole nii sellepärast, et me ise oleks nii otsustanud, vaid see on juba ammustest aegadest nii välja kujunenud. Rahvas tuleb klubisse nii hilja ning sellepärast ka artist peab hilja lavale minema. Kui oleks aga kuidagi võimalik, et publik ööklubisse juba varem saabuks? Seda muuta oleks muidugi kindlasti raske. Poolas näiteks lähevad igalpool kõik artistid tunduvalt varem lavale, sest sealne klubikultuur on ka selline, et minnaksegi varem peole, mitte ei oodata kodus viimase hetkeni. Klubid võiks lahti teha näiteks varem, äkki see aitaks? Nihkuks esinemise kellaaeg ka varasema peale. See selleks.IMG_2507

Öösel enam tuult ei olnud, jõudsin vahetult enne esinemist lava taha. Eks väike pabin oli sees küll, aga see oli pigem ärevus kui närv. Lõpuks sain lavale, esinesin ca. 40 minutit, tegin ka ühe lisaloo. Esimest korda elus juhtus minuga selline tore lugu, et mulle lendas viimase kolme loo ajaks kärbes kurku! See ei olnud üldse tore. Nägin juba live‘i alguses, et valguse käes oli näha neid hästi pisikesi kärbseid, kes lava ümber ja laval lendasid. Õnnestuski üks kinni püüda ja oleks ma siis ta kohe alla neelanud, oleks ju asi korras olnud, kuna ei hakka keset oma laulmist seal sülitama ja läkastama 😀 aga see kärbes otsustas mu kurgus veel veidi ringi kimada, nii et tundsin kuidas viimaste laulude ajal automaatselt ennast tagasi tõmbasin, sest kartsin, et tekitan mikrofoni mingi väga koleda hääle ja ega siis publik aru saa, et mul kärbes kurgus on. Oh johhaidi, see oli tõsine seiklus. Hädavaevu punnitasin lõpuni välja ära, laval polnud ka vett, et oleks saanud laulude vahel korra rüübata. Igatahes oli üsna ebameeldiv tunne, aga suutsin võiduka finišini end ära laulda.

Peale lava mõned pildid ja autogrammid. Eriti armas oli see, et üks Soome pere oli sõitnud Mändjalga selleks, et nende tütar näeks minu esinemist. Järgmisel päeval tuli tavalisest rohkem tagasisidet ka facebook’i postkasti, mis tegi meele väga rõõmsaks. Varsti peaksin saama oma live‘i väljavõtte ka, kuna läks otse Ring FM eetrisse – saan siis seda analüüsida. Jõudsin tagasi ööbimispaika u. kolme paiku, laps magas endiselt. Umbes poole neljast sain magama ja kell seitse oli juba esimene äratus. Seega väga magada ei saanud. Tegime ka plaanid ümber ja jõudsime mandrile tagasi ikkagi juba laupäeva õhtul. Keerasime kõik kohe magama ära, et viimastest päevadest välja puhata._DSC4302 _DSC4305 _DSC4306 Continue reading Esinemine Mändjala jaanitulel

Mändjala jaanituli/rannapidu

Vahepealsed päevad on möödunud nii märkamatult. Ootasin nii nii väga, et saaks siia Mändjalga juba tulla. Lõpuks jõudiski kätte teisipäev ning õhtul me saarele jõudsimegi. Täna kõndisin vist küll kokku kõige rohkem kilomeetreid oma kärutamisajaloo jooksul. Hommikul ca. 8 km ja peale lõunat veel vähemalt sama palju otsa ehk siis praktiliselt terve päev möödus õues olles. Sai siin Mändjala ümbrust uuritud ja puuritud. Lisaks andsin täna ka lühikese intervjuu Tre Raadio eetrisse.

IMG_2453Homme siis hakkab Mändjala jaanituli/rannapidu ning mina esinen ülehomme. Ootan väga-väga, aga olen veidi ka pabinas, kõige rohkem ilmselt selle pärast, et ma geenius suutsin oma kõrvamonitori saatja koju jätta 🙁 Olen nii ära harjunud sellega koos laulmisega, nii et olin kohe täitsa kurb. Loodan, et siiski kõik läheb ka maamonitoridega hästi, eks reedel soundcheck‘i tehes saab aimu. Homme ilmselt oleme veel palju õues ja reedel ehk õnnestub sõbrannaga treffata… ja siis öösel ongi juba esinemine ja järgmisel päeval pidu läbi. Ilmselt enne pühapäeva me koju tagasi ei sõida ning siis saabubki juba uus nädal koos uute tegemistega.

Mul on hea meel, et suvi on tagasi Eestimaa pinnale maabunud. Sain oma esimesed maasikad söödud – nii aia- kui metsmaasikad. Sel aastal on aga sääski nii tohutult, et vahepeal ajab ikka närvi küll.

Selline väike postitus täna. Loodan, et teil tulevad ikka lahedad jaanid, meil siin Mändjalas on ilm küll igatahes super ning usun, et rahvast on ka päris palju tulemas.

Mõnusaid pühi!

Kauge noorus 4. osa

31. mai kolmapäev 2006

Pole jälle tükk aega kirjutanud. Kooli lõpp on hästi tihe olnud. Täna oli klaverikontsert. Pabistasin algul küll, aga nüüd on see läbi. Paar korda läks ka sassi. Mängisin “Tears In Heaven”, “Blues Walking”, “Largo”. Pärast sai magusat süüa ja siis tehti pilte ja jagati tunnistusi. Mul olid viied. Klaveris käisin neli aastat. Alates sügisest läheb juba viies aasta. Päris tunnistusele tulevad ka kõik viied. Saan ka kiituskirja. Eile tegi issi mulle MP3 plaadi, millel on 154 lugu! Lahe! Homme on klassiõhtu ja tutipidu. Reedel on aktus ja koju minek. Reedel lähen juuksurisse ja värvin juuksed tumepunaseks.

4. juuni pühapäev 2006

Reedel oli aktus. Sain väga hea õppimise eest kiituskirja ja raamatu. Vanapaberi toomise eest t-särgi ja sporditulemused olid järgmised: kaugushüpe – 1. koht, 250 meetrit – 2. koht, 60 meetrit – 2. koht. Õhtu poole tulid külla vanaema ja vanaisa tähistama minu viienda klassi edukat lõpetamist. Reedel võtsin ka raamatukogust hunniku raamatuid.

Laupäeval käisime Erika rattarallil tantsimas.

Järgmine nädal on mul töölaager, ainult kolmapäeval läheme me Veski-Sillale, kuhu lähevad ainult need, kes on edukalt õppinud. Selle päeva teen järgi järgmisel esmaspäeval. 30. juuni on tantsuesitlus Tallinnas. Augusti lõpus on veel üks töölaager, mis kattub mu aiatööpäevadega (meil oli koolis iga suvi vaja mingi teatud arv tööpäevi teha mõisapargi ümbruses, mis olid rangelt kohustuslikud).

4. juuni pühapäeva õhtul uue päeviku esimene sissekanne

Suvi on käes ja kool on läbi, kuigi ilmad seda küll ei näita. Sinu sisse kirjutab Renate firmast Pastakas (ärge küsige 😀 ). Pastakas kirjutab Renate päevikut ja kirjutab veel ühte välja mõeldud päevikut ning ühte raamatut ilusast tüdrukust, kes saab ühel päeval teada, et ta on võlur. Sealt seiklus hakkab ja demo versiooni on võimalik minu kodus lugeda (ilmselgelt fännasin Harry Potterit 😀 ). 

6. juuli neljapäev 2006

Vahepeal olin ma tantsulaagris Tallinnas. Eile käisin isaga jalgratta matkal. Kokku oli 30 km. Kokku käis mingi 17 inimest. Täna olen ma laagris. Olen ühes toas koos oma pinginaabri ja mingite võõraste uute tüdrukutega. Saime kähku sõbraks. Nad tahtsid ühe tüdruku ära pasteerida, aga nad seda ikkagi ei teinud. Poe sarnast asja siin ei ole, aga pühapäeval toob mu ema töökaaslane meile nänni.

9. juuli pühapäev 2006

Eile pakuti mulle laagris kas ma ei tahaks olla õhtujuht. Olin nõus. Natuke närveerisin ka, et võib äkki ju sassi minna jne. Õnneks ei läinud sassi mul ja ilusti kõva häälega oskasin ma rääkida ka.

17. juuli esmaspäev 2006

Tere päevikukene!

A. läks täna tuttavate juurde ööseks ja tuleb alles neljapäeval. Seni kaua ma loen, kirjutan raamatut, kirjutan päevikut. Need on vähemalt põhitegemised. Täna sai jälle üks raamat läbi. Kui ära kirjutan, siis pean tööd minema tegema. Eile käisin vaatamas Vargamäel etendust “Tõde:ei:Õigus”.

15. august teisipäev 2006

Mul on nüüd breketid! Jama. Mulle pandi breketeid tund aega. Valus ei olnud, aga praegu on veitsu valus ja ebameeldiv. Süüa ei saa teatud asju. Homme teen aiatöö esimese päeva ära koos A.-ga.

21. oktoober laupäev 2006

Ema sünna möödas. Oli suurem pidu. Käisin just Elav Legendi ehk Paradise Grew kontserdil. Küsisin autogramme ka. Need on mu käe peal. Enam ei pese ma seda kätt kunagi!

Taas laval

Laupäev oli see päev, mil ma üle kümne kuu taaskord esimest korda lavale sain astuda. Varem polnud nii pikka pausi olnud, seega oli enne veidi närv sees ning esitasin iseendale nii palju küsimusi – äkki ma ei oska, ei saa hakkama, mida ma teen üldse ja muid sääraseid asju.

Liikuma hakkasime juba kella neljast, käisime Tallinnas, võtsime mikri ning siis edasi Taebla poole. Kuna ilm oli kehv, siis toimus üritus vallamajas, kus oli mitu tasandit kus olla ja palju ruumi. Proovi ajal sain oma enesekindluse tagasi. See vana hea tunne oli taas minuga ning tundsin end kindlalt. Enne koduväravast välja tulemist suutis koer mulle veel nii peale hüpata, et mu teksad olid rohkem rokased kui puhtad, nii et tee peal puhastasin hoolega oma pükse. Live-proovi ajal tulidki juba päris mitu tüdrukut minu juurde, kes minuga pilti soovisid – nii et loo moraal on see, et hoia alati püksid puhtana, isegi siis kui mõtled, et ma nagunii nende pükstega ei esine ja ilmselt proovi ajal palju inimesi mind ei näe 😀 Nagu näha, siis kunagi ei tea, mis tulla võib. See selleks.

Proov läks muidu hästi ja kuulsin ennast hästi. Pisike hakkas aga ära väsima, seega tegin proovi üsna ruttu ära ning edasi põrutasime Haapsalusse meie ööbimispaika. Laps magama, endal kõht täis, mukk peale, soeng korda ja veidi enne kümmet hakkasin Taeblasse tagasi sõitma.

Kohapeal veel veidi sättisime ning siis veidi peale ühteteist läksime lavale. Nagu varem maininud olen, siis tegin minu mõistes üsna pika kava – tund aega ehk 15 laulu. Hea meel oli näha, et terve selle pika kava ajal inimesed aga ära ei väsinud ning elati väga mõnusalt kaasa – tulid vanad ajad meelde 😀 Esimeseks looks oli kohe mu uus laul, mis lähinädalatel teieni jõuab ning see võeti väga hästi vastu. Minuga koos olid laval ka tantsutüdrukud.

IMG_2351 IMG_2352Viimased kaks laulu möödusid nii, et mina samal ajal laulsin ning inimesed tulid mu kõrvale ja tegid minuga pilti 😀 sest lava oli samal tasapinnal publikuga. Selles suhtes oli see hea, et ma nagunii tahtsin peale esinemist võimalikult ruttu ära minna, kuna ikkagi natukene kripeldas sees, et kas lapsega ikka kõik hästi 😀 kuigi lugesin sõnad peale, et kindlasti saata mulle sms kui beebi üles ärkab keset ööund. Sms’i ei tulnud ja jõudsin igatahes ka peale esinemist veel veidi pilte ja autogramme jagada ning siis lidusin ööbimispaika tagasi – laps magas õndsat und. Hommikul sõime kõhud täis ja poole üheteistkümneks olime juba tagasi kodus.

Kohapeal oli ka fotograaf, seega ehk saan varsti ka veidi paremaid pilte.

Kokkuvõttes jäin väga väga rahule, need 10 kuud läksid tõesti kiiremini kui ma arvasin. Järgmine nädal siis kohtume Mändjalas! Selgus, et minu esinemine on nüüd 24. juunil ja kuskil seal 1 ja 2 vahel öösel.

FullSizeRender
Väike kingitus 🙂