Laupäeval (18.03), kell 20.30, saab mind näha Tallinna Televisioonis, saates “Kas tohib?”

No tere! Vahepeal on toimunud nii palju, et ei teagi kust alustada ja kust lõpetada. Olen oma bakatööga omajagu tegelenud – saanud tagasisidet ja tööd parandanud. Sel nädalal kavatsen ka sama hooga jätkata. Mult on küsitud, et mis teemal siis lõpuks mu töö jäi. Kuna ma sügisel juba vahetasin oma töö teemat miljon korda, siis ega ma enam sel teemal ei julge sõna võtta 😀 Suur osa on muidugi valmis, nii et vaevalt, et nüüd kogu kontseptsioon täielikult muutuks, aga võimalik, et sõnastus küll. Ütlen siis nii palju, et põhimõtteliselt ühe väikevalla näitel kirjutan ettevõtluse jätkusuutlikusest maapiirkonnas.

Trenni osas olen end rohkem kätte võtnud. Muidugi ei ole praegu rutiin võrreldav aasta tagusega, ent siiski parem kui mitte midagi, nii et füüsilist müttamist päeva jooksul tuleb juba omajagu. Sain kätte oma kõhulihastepingi ja nüüd olen usinasti iga päev kõhulihaseid teinud. Teisel päeval andis õrnalt tunda, et eile sai suuremat koormust kõhulihastele avaldatud, kuid kolmandal päeval aga suutsin hädavaevu oma harjutused ära teha. Eks varsti muidugi läheb üle ja siis läheb lihtsamaks. Ma mäletan, et kui ma keskkooli ajal taipoksis käisin, siis kaks nädalat ei saanud ma koolis ei istuda ega astuda, peale kahte nädalat aga polnud enam viga midagi. Igapäevaselt käin muidugi jalutamas ka, ei tea kas seda päris trenniks saab lugeda, aga arvestatav füüsiline tegevus siiski.

Eile oli päev, mis oli nii tegusid täis – kõigepealt hommikul käisime ühel pildistamisel ning hiljem esimest korda beebi ujutamises. Vannis on ta muidugi varem ka käinud, aga selle tunni mõte oli siis selles, et beebiga vaikselt ujumist harjutada. Kellele huvi pakub, siis siin on ka video selle kohta, mida see endast kujutab: (VAJUTA SIIA!)  Igatahes oli väga lahe ja varsti jälle.

Üldiselt olen end viimase nädala jooksul tundnud kuidagi eriti hästi. Olen palju mõtelnud ka selle peale, et millal uuesti avalikult lavalaudadele võiksin astuda ja mis ma kõik siis ära teeks. Enne seda muidugi tahan uusi laule salvestada. Mitu mitu laulu ootab enda järjekorda, et stuudios tegemisele saada, nii mõnigi neist on vaid pool aastat vana, kuid on ka vanemaid laule, mis siiamaani on ootel olnud ja oma õiget aega oodanud.

Mul on hea meel ka selle üle, et suvi on ju juba varsti kohal! Eks sellepärast, et mul igapäevaselt nii palju rohkem nüüd tegutsemist on ja nädalad mööduvad ulmelise kiirusega, siis möödus sel aastal ka talv minu jaoks kuidagi väga kiiresti. Kohe juba ju aprill käes ning saab hakata kevadpäikest nautima, varsti lilleõisi vaatlema ning lindude laulu kuulama. Oeh, selline tunne nagu armunud oleks 😀 🙂 Kuidagi selline hea tunne on sees, et head asjad ja ajad on tulemas.

Muidugi veel on käinud katsikulisi, neid käib ilmselt terve aasta veel 😀 Pean peas ka väikest sünnipäevaplaani, viimastel aastatel pole nagu enam sünnipäeva üldse oodanud, aga sel aastal on jälle ootus hinges. Oma maakoju olen sattunud. Seal ikka hea käia, kuna koos minu inimesed! Olen ka käruga juba ühe korra poes ja restoranis käinud, millest viimane sujus üllatavalt hästi, aga esimese puhul oli tegu päris huvitava ettevõtmisega… 😀 Jumal tänatud, et Ülemistel on ema ja lapse toad. Kõlan nüüd nii nagu oleks midagi katastroofilist juhtunud, aga tegelikult mitte, lihtsalt rohkem sekeldamist ja orgunnimist. Muidugi ka meie pisikene suudab iga päevaga nii palju kasvada, et seda on lausa kuulda ja kui mõtelda juba vaid paari nädala lõikes ajale tagasi, siis on tal igasugused skill’id vahepeal ikka hooga arenenud. Seda kõike on väga huvitav jälgida.