Räägin oma tänases postituses veidi lähemalt oma uuest laulust. Nagu ikka, kipuvad mul tihti meelest minema täpsed kuupäevad, mis kus millal toimus, nii et räägin ligikaudsetest aegadest: Mäletan seda, et kirjutasin laulu “Komeedid” oma kodus klaveri taga valmis 2012. aasta augustis. Tol hetkel tuligi mul vist ainult ühe päevase vahega kaks laulu, üks oli “Stiihia” ning teine “Komeedid”, seega need kaks laulu on mu mõtetes alati käinud koos kui komplektis. “Stiihiaga” hakkasime tegeleme üsna kohe, 2012. aasta lõpus, kuid “Komeetide” kallal algas stuudios tegelemine alles aasta hiljem. Alguses oli ka “Komeedid” plaanitud albumi “Teispoolsusest” peale ning oli ka saadetud ühele produtsendile tegemiseks, kuid tol hetkel sellest midagi enamat välja ei tulnud ning laul kukkus albumilt ära. 

Sellega seoses tuleb mulle meelde, et kui tol ajal saatsin laulu “Stiihia” ühele tuntud produtsendile, et proovida teha koos midagi lahedat-ägedat, siis sain vastuseks selle peale, et see laul on imelik. Praeguseks on aga tegu minu kõige tuntuma lauluga, seega kuigi tol hetkel oli see mulle väike tagasilöök, siis ma jäin endale kindlaks, tahtsin teha selle laulu ära ja lõppkokkuvõttes tegin ma õigesti. Eks selliseid tagasilööke loomingu ning minu kui artisti osas on tulnud rohkemgi ning kindlasti tuleb ka edaspidi, kuid peab hoidma pea püsti ning igast jamast välja tulema. Kui sa tõesti tunned, et see mida sa teed on ainuõige, siis peale taastumist on see suur jõud, mis aitab sind rajal hoida. 

Tulles tagasi loo juurde “Komeedid”, siis eelmise aasta lõpu poole sai see oma algse produktsiooni, oli natukene aeglasem praegusest ning jäi mõneks ajaks seisma. Kui juba stuudios tegudeks läks, siis mõtlesin, et tahaksin siia laulu kaasata ka mõne hea räppari. Saatsin selle laulu mitmele räpparile, kuid kui lõpuks see Kennyni jõudis ning ta oma kohapeale väga laheda teksti tegi, siis sain aru, et just teda siia vaja oligi. Laul kasvas produktsiooni poole pealt edasi, läks natuke kiiremaks ning sai oma lõpliku kuju selle suve alguseks. Esimene mõte oligi see laul ikkagi sel sügisel välja anda, kuid vahepeal läks see mõte kaotsi. Lõpuks siiski jõudsime mõtte juurte juurde tagasi ning nüüd see laul ka teie ees on. 

“Komeedid” on veidike nukker armastuslaul. Mulle on väga palju öeldud, et äkki proovid mõnikord ka mõnel teisel teemal kirjutada ning albumi “Teekond Hingeni” peal (mis ilmub uuel aastal) on ka mõni laul, mis on ühiskonnakriitiline, kuid kuna ma ise selline emotsionaalne inimene olen ning armastus on minu jaoks kõige tähtsam, siis see teema ongi mulle niivõrd hingelähedane ja kui sellest kirjutada, siis just see teema on minu jaoks kõige siiram/ausam.

Laulule ei tulnud küll otseselt muusikavideot, kuid taustaks on kasutatud kaadreid selle aastasest Saaremaa Rannapeost, seega äkki leiad isegi ennast sealt videost : ) Minu suureks üllatuseks on see laul ühe päevaga saanud minu lauludest kõige rohkem klikke – 11 000. Hetkel, kui laul on “kolm päeva vana”, on see number juba peaaegu 20 000. Aitäh aitäh aitäh Teile kõigile! Kes pole veel laulu kuulanud, siis seda saab teha SIIT!

Sel nädalal sai minu lehel täis 6000 fänni. Aitäh teile! www.facebook.com/RenateOfficial

Minu eelmine postitus lõppes jutuga tarkusehamba eemaldamisest. Õnneks ei läinud halvasti ning seekord mul väga vedas. Ma tõesti arvasin ja isegi plaanisin juba ette ära selle, et ma olen nüüd 3-4 päeva paistes ning 1,5 nädalat valudes, aga järgmisel päeval polnud hullu midagi. Suu küll vahepeal “tulitas”, kuid selliseks olukord ei läinud nagu eelmise hamba eemaldamisel. 

Neljapäeval oli igasügisene õunamahla tegemise päev. Kui eelmisel aastal said kõik varud juba oktoobris otsa ning plaanisime tookord juba ette, et teeme sellel aastal vähemalt kolm korda rohkem mahla, siis kahjuks see aasta lihtsalt ei olnud nii palju õunu. Siiski omajagu mahla sai, tuleb lihtsalt rahulikumalt neid tarvitama hakata, mitte kohe esimese hooga kõigile põhjad peale teha 😀  Mahla tegu algas hommikul kell pool üksteist ja kestis õhtul seitsmeni välja.

Reedel oli jätk esmaspäevasele filmimisele. Hommikul taas meiki ning seejärel kell kaksteist filmima. Seekord oli lühem päev, kuid siiski kuni kella viieni. Võin ütelda nii palju, et tegemist on ühe promoklipiga ühele firmale, aga kuna mulle väga ei meeldi asjadest enne rääkida, kui kõik on 100% kindel, siis ma ei tahaks ka hetkel täpsemalt sellel teemal peatuda. Igatahes oli huvitav ja uus kogemus mulle, sai ka natukene skill’i arendatud 😀 Loodetavasti läheb kõik hästi ning varsti võin selle teema juurde tagasi tulla 🙂

foto: Alar Nilov, kleit: Zara

Laupäeval olid esimesed loengud ülikoolis. Esimesel aastal olin ma avatud õppes, nüüd olen aga ekstern – selle tõttu on mul sel õppeaastal ülikooliga ka rohkem igasugust majandamist olnud, avalduste täitmist. Ühe aine vahetasin ka teise vastu välja. Naljakas mõelda, et juba järgmisel õppeaastal ma peaksingi baka kätte saama. Eks plaan on selline, et kolme aastaga kõik ära teha, aga samas ma ei taha ennast liialt piitsutama ka hakata – liigset pinget tekitada. Iseenesest ei juhtu ka midagi, kui ma näiteks nelja aastaga ära teen, aga eks parem ole ikka, kui lühema ajaga saab tehtud. Põhimõtteliselt saan oma õppekava ka kümne aasta peale laiali laotada – saan ise valida. Hetkel aga olen omadega täiesti normaalses tempos. Igatahes juba laupäeval sai pandud paika mitmed seminaritööd, mille kallal peagi juba tegutsema pean hakkama.

Uus singel – Nimelt meie esimene plaan suvel oli järgmisena anda välja laul #K, siis vahepeal ei suutnud otsustada ja lõpuks otsustasime ikkagi #D kasuks. Nüüd olen ka siin blogis rääkinud, et uuele singlile filmime videot ja just #D ongi järgmine singel. Kuna aga video filmimise ja kokku panemisega läheb veel aega ning järele andmisi ei soovi me teha (ehk ka mitte kiirustada), siis otsustasime siiski järgmise loona anda välja loo #K. Vot selline segane lugu, aga peagi see laul ka teie ees on! Ei pea enam kaua ootama. 


Järgmise korrani!

Eelmise nädala neljapäev oli korralik ilupäev – kõigepealt küüned korda, hiljem juuksed. Seejärel läksin linna, oli natukene asjatamist ning siis otsustasime K-ga minna pildistama – jäädvustada veel natukene sellest suvest. Pildid tulid täitsa head ning varsti jagan neid ka teiega. Eelmisel nädalal mul ülikooli polnud. Reede hilisõhtul hakkasime liikuma Võru poole, kus oli esinemine. Jõudsime kohale enam-vähem täpselt nii, et sain natukene end sättida ja läksingi lavale. Club Tartu on kindlasti klubidest koht, kus ma olen kõige rohkem esinemas käinud – seal on alati väga mõnus publik!

Sellistel esinemistel, mis asuvad kaugemal oleme otsustanud, et ei hakka kohe tagasi sõitma, vaid kõigepealt  puhkame end välja. Väsinuna autorooli minna ei ole üldse hea mõte ning kahjuks tean ka inimesi, kes selle läbi on tõsistesse õnnetustesse sattunud. Parim, mis meie teha saame, on sellistest olukordadest õppida. Teinekord aga kui tõesti pead kuhugi mingiks kellaks jõudma, siis soovitan auto tee äärde parkida ning väike power-sleep teha – mõnikord see isegi aitab, kuid parim variant on end siiski välja puhata. Kui TRE’sse tulin ja laulmisega tõsisemalt tegelema hakkasin, olin veel alaealine ning ise punktist A punkti B ei liikunud. Kui load sain, siis mäletan selgelt, et vahepeal oli umbes aastane periood, kus käisin esinemistel üksi ning nendelt Lõuna-Eesti esinemistel tagasi sõitmised olid ikka parajad võitlemised küll. Panen tõesti kõigile südamele – ärge minge väsinuna rooli!

Laupäeval Lõuna-Eestist jõudes käisime Jäneda sügislaadal. Laadaperiood hakkabki läbi saama ning mõned üksikud on vaid jäänud, kust tahaks kindlasti “läbi astuda”. Seekord ma väga midagi endale ei soetanud. Veidikene sai ka maakodus oldud ning vanavanematega kohtutud. Õhtul käisime veel vaatamas Flora vs Jõhvi mängu.

Esmaspäev algas vara – linna meiki ning seejärel oli pikk filmimise päev. Kella kümnest hommikul kaheksani õhtul. Küll aga ei filminud me muusikavideot, millel ka mõned kaadrid puudu on, vaid asjatasime ühe teise huvitava projektiga, mis minu jaoks on üsna pea ees vette hüppamine. Kuna me kõike veel purki ei saanud, siis ma ei hakka hetkel täpsemalt rääkima, millega on tegu. Peale filmimist käisin ka stuudios, laulsin sisse ballaadi taustavokaalid. Tunnen, et tuli päris häid ideid, ootan juba tulemust : )

Muidu aga pean laulmisest nüüd natukene aega eemal olema, sest täna hommikul  käisin tarkusehammast välja tõmbamas. Mäletan eelmisest korrast, et valutama hakkas alles sama päeva õhtu poole ning umbes 1,5 nädalat olin järk-järgult vaibuva “hambavalu” käes. Ehk siis selle valemiga peaks mul paari tunni pärast minema olukord halvemaks. Samas pole nagu praegu märkegi, mis viitaks sellele, et varsti väga halb hakkaks. Öeldi küll, et tõenäoliselt ei ole seekord nii hull olla, ent kartsin siiski halvimat. Samas ei saa ma ka täiesti adekvaatset tagasisidet anda, kuna tahtsin seekord valu tulemist ennetada ning võtsin juba koju jõudes ühte retseptiravimit, mis peaks olemise paremaks tegema. Võib-olla mõjub juba praegu ja sellepärast ongi hea olla. Eks ma ikka tunnen, et suus pole kõik päris korras ja täiesti lahti suud teha ei saa, aga eelmise korraga võrreldes on lood paremad ning valusid hetkel ei ole. Samas siiski ptüi-ptüi-ptüi, kõike võib veel juhtuda. Enne protseduuri ma väga selle peale ei mõtelnud ning õnneks ka väga detailselt eelmist korda peas läbi ei kedranud. Muidugi kui juba seal toolis pikali olin, siis tuli kõik meelde ning ootasin kangesti kõige selle lõppu. Alguses ei tahtnud tuimestav süst mõjuma hakata, seega suutsin end üles kütta ja hakkasingi arvama, et seekord on vist see välja tõmbamine ikka väga valus. Tehti aga uus süst ning ma ei saanud arugi, kui hammas juba väljas oli. Lahkudes kiitis administraator mu laulu “Stiihia” ka, nii et tuju läks kohe heaks tagasi : ) Järgmise hamba välja tõmbamise pärast ei pea ma nüüd vähemalt aastake kindlasti muretsema, las sirgub väheke!

Ma pole taas mõnda aega siia postitust teinud. Kuigi vahepealne aeg on läinud kui lennates ning võimalik, et kõik asjad, millest rääkida tahaksid kohe meelde ei tule, siis mõned eredamad sündmused siiski:

Üle-eelmise nädala laupäev oli “maapäev”. Läksime kõigepealt perega vanavanemate juurde nende pulmaastapäeva tähistama ning seejärel Valgehobusemäele, sellist asja nagu discgolf mängima. Mina polnud sellest varasemalt väga midagi kuulnudki, aga mäng oli väga põnev. Valgehobusemäel on muidugi natukene ohtlik liiga hoogsalt ketast viskama hakata, sest sellel korral otsisime ka päris mitu korda kettaid sügavalt metsast ning kuna raja kõrval olid kohe sügavad orud, siis liiga hullult visates pidid päris pika teekonna ette võtma, et oma ketas uuesti kätte saada. 

Mängu põhimõte on võimalikult väheste visetega visata ketas korvi. Korvide vahed on ligikaudu 100 meetrit. Sealt, kuhu ketas maha kukub, saad teha oma järgmise viske. Olime rajal päris kaua, seega täitsa lõpuni me ei mänginudki ning mõned kõrgemad mäed jäidki meil vallutamata. Ootan igatahes juba järgmist korda. Oli tore! Hiljem läksime mu maakoju tagasi ning tegime niisama hea-mõnusa olemise.

Meenutus minu 1. septembrist aastal 2001

Eelmise nädala esmaspäeval oli mul esinemine Lüganusel. Kuna ma oma esinemistega väga Ida-Virumaale pole sattunud, ei osanud ma seekord üldse aimata, mis publik seal olla võib ning kuidas mind vastu võetakse. Tegin seal väheke pikema kava ning muidu võib rahule jääda. Publik oli viisakas, kohal oli nooremaid, vanemaid, vahepealseid. Peale esinemist sain palju pilte teha ning autogramme jagada. 

Teisipäev algas muusikavideo filmimisega. Äratus oli hommikul vara – pessu, hiljem jumestaja juurde. Uus singel ilmub koos muusikavideoga! Saan julgelt öelda, et tegevuselt on see minu videotest kõige mahukam, siiamaani. Ootan väga juba tulemust! Tol päeval toimus filmimine Tallinna Ülemises Tuletornis. Umbes kolme tunniga saime vajalikud kaadrid purki ning tolleks päevaks oligi kõik. Järgmisel päeval olid igatahes jalalihased väga haiged, kuna muuseas tegime ka palju kaadreid “mina trepist üles kõndimas”. Palju asju võetakse üles ka nii, et ma ise ei pea kohal viibima, kuid üks filmimisepäev koos minuga on veel ees, loodetavasti saab selle sel või järgmisel nädalal tehtud. Sellel muusikavideol on ka päris korralik eeltöö olnud. Hakkasime seda juba juuli keskel planeerima, kirju ja nägemusi vahetama. Laul jõuab teieni tõenäoliselt oktoobris.

Kolmapäeval külastasin hambaarsti. Üks tarkusehammas tõmmatakse mul peagi veel välja, teisel lastakse veel kasvada, kolmas on välja tõmmatud ning neljanda koha peal pole hetkel midagi.  Ei oota seda üldse. Eelmisest korrast on veel liiga eredad mälestused. Sellist närvivalu pole ma igatahes mitte kunagi tundnud ja tean juba praegu ette, et eks midagi taolist pean ka sel korral tundma. Õudne!

Reede ja laupäev olid mõlemad päevad, mis tagasi mõeldes möödusid ikka jube kiirelt. Mõlemal päeval sai ka vähe magada, ent kõik, mis vaja, sai kenasti tehtud. Reedel oli esinemine Põlvas. Kusjuures esimest korda tegime nimme minu esinemise kahes jaos. Kõigepealt üsna peo alguses, siis olid lava ees pigem väiksemad ning pärast peo lõpus, kui esinesin juba vanemale kuulajaskonnale. Niimoodi ühel päeval, samas kohas, kahel erineval ajal, kahele erinevale sihtrühmale esinedes sain ikka päris hästi aru, mis on noorema ja vanema publiku erinevus. Mõlemad esinemised meeldisid mulle aga väga! Rahvas elas mõnusalt kaasa. Kuigi mõlema esinemise ajal tegin pärast ka lisalaulu, siis näiteks öise esinemise ajal nõuti lisalaulu juba kohe peale laulu lõpetamist, siis kui ülejäänud lood veel esitamata olid. 

Peale peo lõppu sõitsime Vändrasse, kus oli samuti samal päeval suve lõpupidu toimunud. Olime mõnda aega seal ning seejärel sai koju minna, veidike magada ning siis juba Kosele, kus toimus selle aasta viimane Tre.ee suve lõpupidu. Koselt sai samuti magama varahommikul. Pühapäev oli üsna selline välja magamise, niisama olemise päev. 

Selle nädala esmaspäeval sai käidud kaasa elamas Eesti koondisele. Mul ikka süda ei taha väga vastu pidada, kui vastase värav peaaegu tuleb, aga meieee võitsime ja kõik on tore :)) 

Netivabad päevad on endiselt hoos, nüüd on sellele päevale tehtud ka Facebookis event, seega mine loe ja uuri, mõtle ja ehk tahad ise ka osa võtta 🙂 https://www.facebook.com/events/272535149606379/ 

Kuna algab sügis ning arvutis istumist tuleb rohkem ette kui suvel, siis tõmbasin omale time counter’i, mis loeb ära kaua ma mis lehel aega veedan ning näitab ka, kui kaua ma üldse mingil päeval arvutis olen olnud. Seadsin omale päevase limiidi ning kuigi on olnud päevi, mil olen olnud Internetis rohkem, kui endale luban, siis neid päevi on õnneks vähe ja arvan, et ma olen muidu täitsa tubli olnud.

Ülikooli ained sain registreeritud ja kuigi ma ei taha tegelikult veel hõisata siis mulle praegune tunniplaan meeldib, tundub, et see semester ei tule liiga hull andmine, aga eks kui eksamiperiood tuleb, siis läheb ikka raskemaks. Võtsin ka endale ühe vabaaine (Popkultuur ja popmuusika), mis eeldab ülikoolis käimist ka kolmapäeviti ja neljapäeviti. Muidu on varasemalt olnud ainult reedeti ja laupäeviti kool. Lisaks sel semestril: Riigiasutuste majandamine, valitsemiskorraldus ja institutsioonid, finantsjuhtimine, avaliku sektori ökonoomika, ametnik haldusmenetluses.

Luulekogu on nüüd VALMIS! Täitsa uskumatu ikka. Oli pikk teekond ideest teostuseni, kuid lõppude lõpuks tuli see välja täpselt õigel hetkel ja tuli välja sellisena, et mulle endale ka väga meeldib! Luulekoguga seoses on tulemas ka mõned presentatsioonid, millest räägin teile juba uues postituses! Samuti saan teid varsti valgustada, kust on võimalik seda luulekogu endale soetada. 

Kui ma meenutan seda aega, mil see mõte esimesena õhku visati, siis ikka täitsa naljakas mõelda, kuidas aeg on lennanud. Oma mäletamist mööda hakkasime juba vaikselt selle kallal tegelema 2012. aasta suve lõpus. Idee õhku viskamise päeval olin ise juba nii flow sees, et panin esimese päevaga kokku terve mustandi, kuid järgnevate kuude jooksul (ning ka veel kuu aega tagasi), sai seda mustandit korralikult ümber tehtud. Lisaks andsid oma poolse panuse luulekogule illustratsioonide autorid, aitäh Erika Era, Kelli Lätti, Marika Midro ja Pillery Teesalu! Kui juba tänamiseks läks, siis mainin ära ka järgmised nimed: Siim Pohlak, Sulo Särkinen, Are Aunap. Teil kõigil oli oma roll selle luulekogu juures.

Juba homme ootan teid aga Club Tartu klubihooaja avamisele!

Ei teagi millest see tingitud on, aga kirjutasin suve jooksul kaks talvist laulu. Kas tõesti ootan nii väga lund ja külma? Olen muidu väga soojalembeline ja tahaks, et koguaeg päike paistaks ja soe oleks, aga tõesti, selles lumes ja külmas ilmas on ka mingi oma maagia ja rahu, mida ma natukene ootan… Ühe talveloo võtsimegi stuudios tegemisele, loodetavasti läheb see ka albumi peale. Hetkel on muidugi laul veel väga väga alguses. Samuti pole ma seda jõudnud ka laulutundides harjutada, ent võtan selle kindlasti ette. Talvest rohkem ootan muidugi ikkagi juba uut suve 😀 Iga suve alguses mõtlen, et võtan sel aastal kõik, mis võtta annab, aga suve lõpuks tunnen ikka, et jäi väheseks.

Laul #KI meil hetkel seisab. Tunnen, et miski selles loos pole veel päris õige ja pole suutnud ka enda jaoks selgeks teha, kuidas saaks paremini/mida võiks muuta. Tegeleme hetkel teiste lauludega. Inglise keelne laul on juba peaaegu valmis, hetkel panime ka selle kõrvale, et varsti taas värske kõrvaga üle kuulata ning siis võib-olla midagi veel paremaks teha.. Ballaadiga, mis ma hiljuti sisse laulsin, pole veel edasi tegelenud.

Nüüdseks oleme ka selgeks mõtelnud, mis laul on mu järgmine singel – #D. Loodan, et septembris-oktoobris on see juba teie ees. See laul ootab endale ikka veel taustavokaale ning ka mõningast timmimist, kuigi nüüd viimasel nädalal on see väheke edasi ka edenenud. Uue loo kohta võin ütelda nii palju, et see on üsna erinev mu varasematest lauludest, ootan väga juba selle välja andmist!

Luulekogu saab iga päevaga aina rohkem valmis. Ausalt öeldes olemegi jõudnud juba sinnamaale, kus kõik peakski juba valmis olema ning vaja vaid trükki saata.

Möödunud nädal oli rahulikum, lugesin mõned raamatud kergemat kirjandust, kuid nüüd võtsin endale ette teose ansamblist Rolling Stones. Lisaks olen palju kontserte vaadanud ning muidu häid filme, käinud hoolsasti rulluisutamas ning saanud tagasi oma laulusüsteemi, mis nüüd töötab paremini kui varem, seega saan jälle igapäevaselt mikrofoniga harjutama hakata. Lõpuks on väljas ka tunniplaanid ülikooli jaoks – olen vaikselt aineid välja valinud, mis sel semestril võtta ning esmapilgul tundub, et see semester võib täitsa vedada ainetega. 

“Vajan Sind” tahaks kangesti sinu häält saada siin!

Esinen:
1. september Lüganuse
3. oktoober Kuressaare, klubis Privilege

Selliseid sügisesi esinemisi kirja pannes peab endale tunnistama, et suvi ongi põhimõtteliselt läbi. Oli igatahes väga mõnus soe suvi, kui juunikuu välja arvata. Muidu terve juuli oli ju ülisuper ning augusti algus ka. See aasta sai ikkagi rohkem suve ka nautida kui eelmisel aastal ja võib täitsa rahule jääda!

Eelmise nädala kolmapäeval oli esimene proov Valga Jõekääru kontserdi jaoks. Proovid läksid kiiremini kui ma arvasin, et minna võib. Harjutasime läbi minu kolm laulu ning hiljem kõikide lauljatega koos kaks isamaalist laulu. Minu esimene emotsioon, kui kuulsin “Stiihia” esimesi noote oli tibutagi tekitav. Ma pole oma laule kunagi bändigagi esitanud, rääkimata suurest 30 liikmelisest orkestrist. Tunne oli väga väga võimas ning seaded, mis olid tehtud, olid väga väga lahedad. No ma olen kogu selle ettevõtmisega nii rahul lihtsalt ja mul oli nii suur rõõm, et mind sellisele üritusele esinema kutsuti. Reedel oligi kontserdipäev. Valgasse läksin kohale juba kella kaheks, sai taas proovi tehtud ning peale seda sätitud ning varsti hakkaski kontsert. 

Ega ma ju tegelikult palju sellistel üritustel ei esine, kus publik istub, kuulab viisakalt, plaksutab. Põhilised esinemised on suvel vabaõhu festivalidel ning sügis-talv-kevad hooajal ööklubides. Kogu üritus oli hästi kena, esinejad käisid järge mööda laval ning kontserdist jäävad mulle väga head mälestused. Ma võiksin siin ma arvan väga pikalt kirjutada, mis emotsioone orkestriga esinemine minus tekitas, ent kui lühidalt teha, siis tegu oli tõesti väga võimsa esinemisega ning minu jaoks mu laulud tol hetkel hakkasid hoopis teistmoodi elama. “Vajan Sind” laul oli näiteks väheke aeglasem kui originaal, ent oli väga sellise mõnusa chill olemisega. “Kuues Meel” oli ka orkestriga korralik tantsupala ning “Stiihia” oli minu jaoks väga ilus ja melanhoolne. See oli kindlasti esinemine, mis pürgib aasta meeldejäävaimate sekka ning sain sealt suure portsu kogemust juurde.

foto: Ülla Tamm

foto: Ülla Tamm

foto: Ülla Tamm

Peale esinemist saime vip telgis süüa ning jutustada, vaatasime veidi Terminaatorit ning hiljem läksime veel ühele üritusele, kus kuulsin esimest korda live‘is 2 Quick Starti. Muidu sai terve nädalavahetuse veedetud Lõuna-Eestis. Muuhulgas sai külastatud ka Ökofesti ja Taevaskoda, kuhu on kindel plaan järgmisel suvel uuesti minna ning siis juba põhjalikumalt uudistama.

foto: Ülav Neumann

Eelmise nädala neljapäeval oli stuudiopäev, mil laulsin sisse ballaadi, mille tausta ka hiljuti sisse mängisin. Kuna see laul on juba oma ehituselt väheke keerukam, kui eelmised lindistused ning refrääne oli vaja sisse laulda erineva võimsusega, siis olin ka “kuudis” kauem. Sellele loole on vaja veel salvestada ka back-vokaalid – nende kohapealt on mul ka ideid palju, seega usun, et ka nende salvestamisega läheb kauem aega, ent seda alles siis, kui kõik põhivokaalid paigas on.

Jacqueline Pascarl “Kord olin ma printsess” on raamat, mille ma äsja läbi sain. Teinekord raamatupoodides käies leian mõne hea odava leiu ning seekord oli ka selle raamatuga. Õnneks ei pidanud ma ka pettuma, sest lugu oli kaasahaarav ning kohati läksin seda lugedes ikka närvi ja vihaseks ka – järelikult läks korda. Lühidalt öeldes: Autor
kirjeldab iseenese saatuse põhjal, kuidas kulgeb ja teiseneb mehe ja
naise armastus islamimaailma salapärases olustikus ning atmosfääris.
Läänest pärit naine ja mees islamist teineteisesse nõrkemas armuidüllis,
milles on mõlema jaoks paljutki ületada vaja.

Tulles tagasi veel muusika juurde, siis viimastel päevadel oleme saanud palju arutada minu uue albumi kontseptsiooni üle, mõtelnud täpsemalt üle, mis laule sinna peale panna ning oleme enam-vähem paika pannud ka aja, mil plaadi tahame välja anda. Alguses oli plaan album välja anda juba selle aasta lõpus, ent on näha, et läheb liiga sapsimiseks, seega nihkub see tõenäoliselt uude aastasse, nii umbes veebruari-märtsi, täpsem kuupäev selgub aja lähenedes : )

Sain kätte ka albumipildid, mis on etteruttavalt öeldes midagi hoopis teistsugust võrreldes mu varasemate fotosessioonidega. Enne olen koos professionaalse fotograafiga pildistanud vaid sisetingimustes – nüüd sain esimest korda pilte teha ka väljas. Neid aga jagan teiega juba siis kui albumi kuupäev lähemal on. Nägin ka luulekogu esimest kujundust – hakkab juba täitsa valmis saama. Olin kujundust nähes täitsa meeldivalt üllatunud. Ei tule küll mingit väga keerukat disaini, aga seekord mind võluski lihtsuse ilu. 

Kui võtan möödunud nädala kokku, saan öelda, et mõnusat asjatamist ja tegutsemist on olnud omajagu. Lootsin küll, et augusti lõpus on ilm väheke ilusam, sest mõned plaanid olid mõtteis, mis saaks ära teha, kasutades ilusat ilma, aga loodetavasti tuleb veel enne septembrit ka väheke rohkem päikest pilve tagant välja – siis saab ka need ideed ellu viia, eks varsti saan teile siin siis kirjutada 🙂

Reedel enne Türile sõitmist andsin pisikese intervjuu Kuma Raadiole. Rääkisin muu hulgas ka oma luulekogust, mis saab valmis juba tõenäoliselt septembris-oktoobris. Kujundajale on ta igatahes ära saadetud ning hetkel ootamegi, mis sealt siis välja tuleb. Luulekogu oli minu jaoks üks täiesti teistsugune projekt võrreldes laulude vorpimise/albumite tegemisega ning kuigi algne idee oli panna sinna ainult mu laulusõnad (millest küll suur osa on avaldamata), siis lõppkokkuvõtteks on seal ka mõned luuletused.

Türile jõudes sain teha live’i proovi ning kaua ei pidanudki ootama, sest juba 22:30 läksin lavale. Türi publik oli väga mõnus ja kaasa elav, aitäh teile! Filmisin ka ennast eesmärgiga midagi üles laadida, aga hiljem avastasin, et suure sapsimisega polnud kaamera mind ja lava ära teravustanud, seega midagi peale heli sealt väga ei saanudki. Seega kahjuks mul videot sellest korrast ette näidata ei ole. Küll aga sain palju asju kõrva taha pandud ning üldse tänu nendele live videotele olen saanud palju aimu, mida pean parandama ning edendama oma laulmises. Ise ei suuda sa end paljuski kuulda nii nagu kuuleb sind publik, seega ongi heaks abimeheks lindistamine. Seekord suutsin laval oma kõrvad ka kuidagi lukku lüüa, seega ei
kuulnud ma end nii hästi, kui oleks võinud. Millest see tulenes, ei
oskagi öelda, tõenäoliselt lihtsalt ebaõnn.

Oma ametlikul Facebooki lehel ( www.facebook.com/RenateOfficial ) andsin ka Türi esinemisele eelneval päeval teada, et kohapeal jagan plakateid autogrammiga ja rõõm on näha, et suur osa plakatitest sai ära jagatud. Üritan meeles pidada seda, et plakatid kaasa võtta ka sel reedel Valgasse, kus on tulemas kindlasti üks väga mõnus ja huvitav esinemine.

Türilt sain koju magama alles peale seitset hommikut, magasin seetõttu ka päris kaua. Üles ärgates oli selline “unepohmelli tunne”, kuid siiski võtsin end lõpuks kokku ja sättisin end klaveri taha salvestama. Küll aga ei teinud lõpuni ma ühte varasemalt alustatud ballaadi vaid alustasin ühte uut, mida olen lihtsalt eratundides nii palju juba saanud harjutada, et plaan oleks see lähiajal stuudios sisse laulda. Kuna sellel lool veel mingisugust tausta pole, siis saingi mängida klaveril sisse saate, mille peale stuudios saan laulda.

Täitsa naljakas on mõelda, et veel poolteist kuud tagasi olid kõik ahastused, et kas me üldse normaalset suve saame ja nüüd on väljas niiii mõnusad ilmad ja sügis pidi ka täitsa kena tulema 🙂 Ma ikka ei väsi ilma teemadel rääkimast.

Mõtted õhus olnud juba pikalt, kuid nüüd võib sellele ametlikuma sildi külge panna – asjalood on nüüd sealmaal, et hakkame kokku panema minu tulevase uue albumi materjali.
Ei ole veel kindlalt pandud paika kuupäeva, millal see ilmub, ega ka
nime (mitu varianti on õhus), ent nüüd algab aktiivsem töö selle kallal.
Usun, et täpsema aja saan teile öelda siis, kui oleme juba suure osa lauludest valmis saanud saanud. Põhimõtteliselt on mul pilt silme ees, et mis laulud albumile panna, aga varasem kogemus on näidanud, et mingil hetkel võivad mingid lood albumilt ära kukkuda/mõned juurde tulla, seega kindlat numbrit ei tea öelda, mitu laulu albumile võiks tulla, aga olen arvestanud, et originaallaule tuleks albumi peale ligikaudu 12-14 ning võib-olla sekka ka mõni remix.

Hetkel on täesti valmis vaid mõned laulud, juba ilmunud lood: “Liblikas”, “Kuues Meel (WhiteBwoy Remix)”, “Teekond Hingeni” ning “Vajan Sind” ning lisaks mitte avaldatud lood (millest enamik veel poolikud): #K, #D, #KI ja inglise keelne laul. Saan edaspidi teid hoida kursis sellega, kuidas meil albumiga töö
sujub.

Hetkel on stuudios tegemisel meil see sama inglise keelne laul. Täna lähen ka stuudiosse, et sisse laulda selle loo back‘id. 

Albumi jaoks sai tehtud ka juba fotosessioon. Eelmise nädala reedel, öösel kell 1 oli mul äratus, et kella kaheks linna jõuda. Eelneval päeval üritasin juba kell 18 magama minna, et saaksin end välja puhata, kuid lõpuks jäin magama alles kella kümne paiku, seega sain vaid 3 tundi magada. Siiski õnneks polnud ma ärgates omadega väga läbi, väsimus tuli pigem päeva peale. Olin pildistamise pärast ärevil, kuna fotograafi varasemad tööd meeldisid mulle väga väga ning polnud varem temaga pildistanud. Igatahes kell kaks öösel tehti mulle meik ja soeng, kell viis sain kokku fotograafiga ning lõpetasime umbes poole üheksa ajal hommikul. Tahtsime tabada hommikust ilusat valgust, sellepärast ka nii varajane pildistamine. Ootan väga tulemust ja eks mingi hetk jagan pilte ka teiega. Enda riidevaliku seas oli mul au kanda ka Riina Põldroosi loomingut. Koju jõudes magasin mõned tunnid ning üllataval kombel piisas sellest, et ülejäänud päeva aktiivselt tegutseda. Õhtul jäin muidugi väga ruttu magama.

Teisipäeval käisin ma taaskord Albus. Kõigepealt sain kokku A-ga, tundub, et reedesest fotoshoot‘ist jäi väheks, sest läksime klõpsutama. Saime nii päris mitu tundi ära sisustatud ja häid pilte ka. Seejärel läksin koju, tegime omale mõnusa istumise ning hiljem külastasin M. kellega sai lobisetud nii, et maa must. Tegelesin ka luulekoguga. Viimase kahe nädalaga on suur hulk tööd selle kallal ära tehtud.

Mõnus kodune salat

Ma ei arva, et kõik inimesed, kes mu blogi loevad, peavad hakkama nüüd päevast päeva ainult salatit sööma (seda ei tee ka mina), aga ma arvan, et tõesti inimesed võiksid rohkem kuulata oma keha. Usun, et enamus meist on tundnud raskustunnet kõhus peale söömist – paljuski tulebki see toidust, mida tegelikult Sinu keha nii hästi vastu ei võta, aga sinule endale see toit väga meeldib. Kui õppida oma keha kuulama, siis on võimalik vältida ka haiguseid, mis enamasti võivad lüüa välja väheke kõrgemas eas. Meie keha on meile tegelikult nii suur spikker ja ütleb meile koguaeg, mida süüa ja mida mitte, aga tavaliselt ei suuda me oma isudele vastu panna ning sööme ikkagi seda, mis meeltes kõige isuäratavam tundub.

Eks minulgi oli alguses päris raske ümber harjuda, aga nüüd ma juba naudin seda ning 1,5 aastat tagasi alustasin ma ka ikkagi väikeste sammude kaupa. Ma ei keelanud omale koheselt kõike, vaid hakkasin vaikselt halbu asju toidulauast eemaldama ning otsima alternatiive toitudele. Siiski pole ma kindlasti täiesti tervislik, põhilised asjad, mida ma väldingi on halvad süsivesikud, fabrikaadid ning kõik, mis sisaldab gluteeni. Kuna mu suur nõrkus on mõnus koorene pasta, siis ma ikkagi mõnikord endale väljas käies luban seda, kodus tehes olen leidnud alternatiivi gluteenivaba pasta näol. Eks tegelikult selle toitumisega on nii keeruline. Mõni alternatiiv võib olla küll tervislikum, ent sellel võivad siiski olla ka omad miinused.

Vot, aga mina sean oma sammud peagi stuudio poole ning homme kohtume juba Türi Summerjamil! Järgmisel reedel on tulemas samuti üks väga põnev esinemine – Valga Jõekääru kontsert, kus saan esimest korda elus esineda koos orkestriga.

* Kokkuvõte selle aasta vaadatuimatest muusikavideotest: http://muusikaplaneet.wordpress.com/2014/07/18/top10videod14/

* Suvehitid 2014 konkurss Reporteris! Osaleb ka “Vajan Sind” ning ootab väga Sinu toetust: http://www.reporter.ee/2014/07/23/renate-vajan-sind/ Aitäh sulle! 

* Hääletus toimub ka Poweri kodulehel, kus osaleb laul “Vajan Sind (Lenny LaVida Remix) http://power.ee/dj-show/power-top-6-kell-6/

Pean tõdema, et mu viimased postitused on tehtud üsna kiiruga – üritan seekord aja maha võtta ja natukene põhjalikumat juttu ka rääkida. Kuigi suve on tegelikult alles vaid üks kuu, siis alles nüüd hakkab mulle kohale jõudma, kui ilus aeg see on ja kuidas peaks igat hetke väärtustama ning sellest viimast võtma. Seetõttu olen ma vähem aega ka arvuti taga olnud ning rohkem aega väljas veetnud. 

 
Möödunud nädalavahetusel sai küll kõike teha, mis ühe mõnusa suve juurde käima peaks. Sai ujumas käidud, korduvalt grillitud, “peesitatud”, käisime ka paadiga sõitmas. Laupäev algas käiguga talupäevadele Jänedal. Mina olin seal jälle eelkõige riiete jahil. Sain ka omale üsna mitu ilusat eset soetatud. Hiljem käisime mu kodukandis Albus, kus sai jälle grillitud ning ujumas käidud. Tagasi sai tuldud mööda teid, mida mööda ma varem polnudki sõitnud. Nii sai näha palju ilusat loodust, natukene ka marju söödud ning lihtsalt nauditud seda kõike meie ümber. 
 
Pühapäeval otsustasime täiesti spontaanselt, et sõidaks seekord
ratastega Pärnusse. See nägi välja nii, et u. 15 km oli sõitu
rongijaama ning pärast Pärnu peal veel 5 km, kuniks jõudsimegi
sihtkohta. Tegime mõnusa istumise ning käisime ka õhtul hilja ratastega
rannas. Et see melu seal ei vaibu ka hilja õhtul. Esmaspäeval käisime suplemas ning rongi ja rattaga jõudsime ka õhtuks tagasi koju.

Sel nädalal olen taas tegelenud oma luulekoguga, millega tegutsemine käibki vahepeal intensiivsemalt, vahepeal jälle rahulikumalt. Ma ei oska kindlalt öelda, millal see võib juba füüsiliselt olemas olla, aga seekord sai jälle tükk suurt tööd ära tehtud. Eks hoian teid kindlasti kursis!

Muidu sai eelmisel nädalal tegutsetud ühe uue loo kallal, mis on kusjuures inglise keelne. Kuna ma pole juba aastaid midagi inglise keelset salvestanud, siis oli see minu jaoks justkui uus kogemus. Vaja sisse laulda veel taustavokaalid ning ka tausta timmida. Lugu igatahes praegu veel täitsa alguses.

Nüüd päris mitu nädalat pole ma saanud laulutundides käia. Loodan aga,
et augustis avanevad mõned võimalused ning sügisest juba siis täie
tambiga. Kuna laulutunnid on alati väga produktiivsed, siis tean, et
saan sealt igakord abi. Uusi laule, mida harjutada, on kogunenud
omajagu. Ka klaveri taga istudes olen viimasel ajal mõtelnud palju
meloodiaid ja sõnu, millest terviklikke laule luua. Paar nädalat tagasi
kirjutasin ka ühe päris raske tüki, mille refrään asub kõrgematel
nootidel, kui ma tavapäraselt harjunud laulma olen – challenge… Kuna
aga salm on üsna madal, siis ei saa ka seda laulu madalamaks teha.
Samuti ei taha ka noote muuta, kuna nii kaotab laul oma võlu. Igatahes
ootan väga juba ainuüksi selle laulu kallal töötamist.