Eelmine reede oli mul Oru Põhikoolis väike esinemine klaveril ning hiljem hindamistöö žüriis. Eelmises postituses rääkisin oma lavanärvist – ka seekord oli enne lava väike pabin sees, aga kuna sain enne proovi teha ja kõik tundus väga ok, siis oli see pabin seekord tunduvalt väiksem ja mingi ime läbi, kui ma lavale läksin, ei kartnud ma üldse, võib-olla ainult väga natukene. Tõenäoliselt tajusingi proovi ajal mingit kindlust ning ei pabistanud hiljem nii palju. Kogu üritus kestis peaaegu kolm tundi ning esinejaid oli ikka päris palju. Esinejaid oli vanuses 3-18 ning oli väga palju väga häid esitusi! Eriti armsad olid need kõige pisemad 🙂

Laupäev möödus kiirelt. Hommikul linna ülikooli, sealt edasi maale, kus pidasin sugulastega oma sünnipäeva. Sai juttu aetud ning mõnusalt aega veedetud. Kinkidest nii palju, et muuhulgas sain omale ka raamatu “Meie aasta Siberis”, mida varem väga tahtsin endale soetada. Tundub, et sellest lugemispausist hetkel midagi välja ei tule, sest asun seda kohe esimesel võimalusel lugema. Seitsme paiku õhtul olime juba tagasiteel. Käisime aga läbi ka Kohilast, kus toimus üritus Eurovisiooni Laulud. Lõpuni ma seal küll ei olnud, aga nii palju kui olin, siis nägin ja kuulsin, et tegu oli väga ilusa ja võimsa üritusega. Suur saal oli rahvast täis, esitati tuntuid Eurovisiooni laule ning rahvas sai ka hääletada oma lemmiku poolt.

Pühapäeval oli mul esimene Mikro- ja Makroökonoomika kontrolltöö Internetis, seega netivabast päevast seekord midagi välja ei tulnud – eks teeb millalgi siis kaks päeva järjest. Natukene lugesin ka raamatut, aga suuremalt pole veel seda endale ette võtnud.

Esmaspäev – Minu sünnipäev ja juubel! Päev algas armsalt. Olen ikka iga aasta üritanud Facebookis kõik õnnesoovid üle vaadata, seega tegelesin juba ainult sellega oma poole päevast. Aitäh Teile kõigile veelkord! Veidi õhtu poole käisime väljas söömas. Sõime ka magustoitu, aga see oli nii hea, et ma ei jõudnud pilti teha – juba oli otsas :)) Millalgi lähen veel paari sõbrannaga välja sööma ja siis ongi sel aastal sünnipäeva tähistamisega kõik.

Sel nädalavahetusel sellised esinemised:

Eelmisel nädalal sain lõpuks tehtud lõppastme koolituse. Oma uue juhiloa peaksin kätte saama aprilli alguses. Nii önnes olen. Laupäeval tegin ära teooriatesti ning pühapäeva hommik ja lõuna läksid kõige ülejäänu peale: säästlik- ning libedasõit, veel üks väike teoorialoeng ning keerlevasse autosse saadeti meid ka.

Teisipäeval ja kolmapäeval käisin laulutunnis. Mõlemad päevad olid üldse päris tegusad, eriti kolmapäev – tegime tunnis laulmisega koos ka füüsilisi harjutusi ning pärast olid kõik lihased haiged. Lisaks käisin veel jooksmas, olin õhtuks päris läbi omadega.

Lauludega on olukord nii, et progress toimub. Teine laul (eelmises postituses seletus nimede kohapealt) on peaaegu valmis. Kolmanda loo taust vaikselt edeneb. On huvitav näha, et tulemas on midagi teistsugust ja põnevat – rohkem hetkel ei räägi 😛 See laul on plaanis ka varsti sisse laulda. Sel nädalal salvestasin enda jaoks uued demod ka sisse, saan otsustada, mille kallal siis edasi hakata tegutsema, kui eelnevad lood valmis saavad.

Homme on mul ülikool, peale seda Oru Põhikoolis esinemine klaveril. Pole ammu juba ühtegi klaveril esinemist teinud, olen lausa pabinas. Klaveri saatel esinemine on üldse alati mulle palju suurem katsumus, kui lihtsalt fono saatel esinedes. Pean keskenduma kahele asjale ning klaverimänguga lähen ma üldse alati rohkem pabinasse kui laulmisega. Kui näiteks eelmise aasta suve alguses keskkooli lõpetamisel “Stiihiat” klaveril esitasin, siis mu käed värisesid nii jubedalt, et puhtalt sellest, et ma nägin ise, kuidas mu käed värisesid, hakkasid nad veel rohkem värisema. Samal ajal kui esimest salmi laulsin, üritasin leida endas mingit rahupunkti ja tänu sellele jahtusin veidi maha, kuigi eks värin oli esinemise lõpuni sees. Sellisel viisil esinemine on alati midagi sellist minu jaoks, mida ma kardan. Muidugi kui juba selles hetkes olen, siis siiski naudin seda. Sellepärast tahan oma hirmule vastu kõndida. Tean, et vaid läbi kogemuse saan sellest lahti.

Veel lavanärvist rääkides… Võib-olla olen sellest ka juba mingil määral oma blogis kunagi rääkinud. Mäletan, et kui mu esimene esinemine oli Paides Winterjamil 2010 aasta 23. veebruaril, siis olin enne lava päris pabinas. Mul puudus kogemus ning ma ei osanud üldse arvata, kuidas ma selle kõige peale reageerin. Kui aga lavale läksin ja muusika peale pandi, oli närv automaatselt kadunud. Kui lavalt maha tulin, tundsin, et tahan veel ja veel. Nii kadus esinemise eelne närveerimine ka mõneks ajaks ära. Tegelikult ei saa seda isegi närviks või pabinaks pidada, õigem oleks öelda ärevus, aga mõnikord läheb see ärevus nii suureks, et katsu siis olla. Tükk aega polnud nagu midagi, aga siis eelmisel suvel tuli see ärevus tagasi. Enne igat esinemist oli ärevus aina suurem, kuid kui lavale läksin, siis nagu ikka, oli kõik kadunud. Tundsin end väga kindlalt. Nii on ka praegu, ärevus on enne lava sees, mõnikord suurem, teinekord väiksem, aga võrreldes algusaastatega on ta mingil põhjusel suuremaks läinud. Ei teagi millest see tingitud on. Sellised on lood minu lavanärviga, diskod vs esinemine klaveril. Kaks väga erinevat esinemisvormi.

Õnnistasin eile oma uued jooksutossud sisse. Hinges on kohe nii mõnus rahutunne, kui näen, et ilmad lähevad soojemaks ja väljas on kevade lõhna. Käisin ka täna jooksmas. Üritan endiselt hoida seda joont, et nädalas vähemalt 3 korda jookmas käia. Lugesin lõpuks ka oma ingliskeelse raamatu läbi. Nüüd mõnda aega teen lugemisest pausi, kuniks mõningad koolitööd olen ära teinud. Nagu endale lubasin, tegin ära Eesti Valitsemissüsteemi 2. seminaritöö. Üks kodutöö ootab täna õhtul mind veel.

28. märtsil teen Oru põhikoolis kohaliku lauluvõistluse raames väikese esinemise klaveril!

11. aprillil esinen Haapsalus, klubis Africa

* Laulu “Kuues Meel” poolt on endiselt võimalik hääletada Poweri Top6 saates, kus toimub igapäev uus hääletus http://power.ee/dj-show/power-top-6-kell-6/ 

* 50 000 vaatamist täis! http://www.youtube.com/watch?v=l3rimtKKcis

* Leidsin ühe mõned nädalad vana artikli: http://menu.err.ee/v/avalehe8/33841ac4-fbda-40f4-8686-3b73d36461a9

Minust pole jälle pikka aega kuulda olnud. Nimelt polnud mind üldse Eestiski. Võtsime ette autotripi läbi Euroopa. Eesti-Läti-Leedu-Poola-Tšehhi-Austria-Itaalia-Prantsusmaa-Monaco-Prantsusmaa-Itaalia-Šveits-Lichtenstein-Saksamaa-Taani-Rootsi-Eesti – nii, et kokkuvõtvalt külastasin päris palju riike, kus ma varem käinud polnud. Oli päris kammiv “hüpata” mõneks ajaks eemale Eesti kliimast ning lasta päikesel ennast silitada. Kuigi enne reisi hakkas Eestis juba lubama, läks soojemaks ja päikest oli rohkem, siis tagasi tulles, oh üllatust – lumi maas. Igatahes on hea meel näha siin seda, et lumi hakkab siiski sulama ning ilmad lähevad soojemaks.

Apelsinid!

Monacos

Tagasiteel

15. märtsil, laupäeval, jõudsime tagasi Eestisse. Terve päev oli üsna tihe ning tegusid täis. Õhtul oli esinemine Tapal, ööklubis Moonclub. Toimus eelviimane Tre.ee sünnipäevapidu. Magama sai alles kaheksa paiku hommikul järgmisel päeval. Seetõttu oli pühapäev selline päev, mis läks väga kiiresti ning logeledes. Põhimõtteliselt magasin terve päeva, vahepeal lugesin veidi ning siis uuesti magama. Selline päev siis…

Esmaspäeval käisin juuksuris. Üle pika aja… Peale seda hakkasin lindistama klaverit oma uue loo jaoks. Praegu on stuudios pooleli 3 laulu, mille seast siis kui kõik lood valmis saavad järgmise singli valime. Üks lugu (#K) on küll praegu rohkem ootel – on põhimõtteliselt valmis, aga üks oluline koht on sealt puudu, mille kallal hetkel me veel edasi töötada ei saa. Teine laul on aktiivselt tegemises ning kolmas laul on see, millest ma hiljuti ka rääkisin – see on see laul, mille alles kirjutasin ja mis on hetke seisuga minu kõige uuem omalooming.

Teisipäeval käisin Kaisaga väljas söömas – tema sünnipäeva tähistamas. Panime päris pika jutu maha, pole ammu juba niimoodi lobiseda saanud. Kolmapäeval ja neljapäeval käisin lauluõpetaja juures. Vahepeal jäi tundidega umbes kaks nädalat vahele nii, et ootasin jube kangesti, millal jälle minna saan. Tegeleme seal hetkel kahe looga, millest üks on siis see sama kolmas laul.

Kolmapäeval käisin lisaks veel stuudios, laulsin sisse selle teise pooleli oleva laulu taustavokaalid. Hiljem käisin ja ostsin omale lõpuks ära jooksujalanõud. Ootan juba, millal need sisse õnnistada saan (ei taha neid praeguse porise ilmaga määrida 😀 )

Eile oli mul kaks esinemist, kõigepealt käisin Luunjas, hiljem Tallinnas, klubis Panoraam, kus toimus Tre.ee sünnipäevatuuri viimane üritus! Luunjas esinesin esimest korda. Hommikul läksin ülikooli ning 5 paiku hakkasin Lõuna-Eesti poole sõitma. Peale poolt üheksat läksin lavale ning kui ära sain esinetud, hakkasin tagasi Tallinna poole liikuma.  

Panoraamis läksin lavale ühe paiku öösel. Kunagi umbes kaks aastat tagasi proovisin Võrus esinedes kõrvamonitore, kuid tookord harjumust neid kasutada sellest ei tekkinud. Nüüd eile proovisin uuesti ning olin väga rahul. Kartsin, et on tulemas midagi väga hullu, kuna ei jõudnud enne esinemist proovi teha, seega ei teadnud üldse mida oodata. Nüüd kui tagantjärgi veel selle peale mõtlen, siis olen ikka päris vaimustuses. Kunagi on plaan kindlasti soetada ka oma isiklikud kõrvamonitorid. Täitsa kahju, et suutsin digika maha jätta, sealt oleks vast head videomaterjali saanud. Pidu oli muidu väga mõnus. Ma polnud varem Trafficut live’is näinud ja pean ütlema, et mulle ikka väga meeldis! Jagati ka viimast selle aasta sünnipäevatorti. Magama sai umbes kuue paiku hommikul ning üllataval kombel ärkasin täna juba kell 11, täitsa vabatahtlikult. Päeval oli küll koguaeg selline unepuuduse tunne sees, aga nüüd peale jooksmist on see ka kadunud.

Vahepeal olen hakanud algusest peale vaatama sarja “Pilvede all”. Olen täiesti sõltuvuses, ma ei saa aru, kuidas ma kunagi varem seda vaadata ei ole tahtnud. Järgmiseks nädalaks võtan rohkem ette ka kooliasju. Palju on teha enne eksameid. Loodetavasti järgmine postitus tuleb nüüd kiiremini, ei tule enam sellist vahet sisse nagu paari viimase postitusega. Toimetamist igatahes on, nii et kindlasti on varsti juba uutest tegemistest kirjutada 🙂

Minu uuel Facebooki lehel on käivutunud esimene mäng, kus on võimalik võita suur auhinnapakk, mine osale:

www.facebook.com/RenateOfficial

15. märts Tapa, Moonclub

21. märts Tallinn, ööklubi Panoraam

22. juuni Saaremaa, Mändjala jaanituli 2014
19. juuli Saaremaa rannapidu 2014

“Stiihial” nüüd juba üle 600 000 vaatamise! http://www.youtube.com/watch?v=-Q0dztCxoSs

Vahepeal sai tehtud Facebooki uus like page, mis on edaspidi minu ametlikuks Facebooki leheks.

www.facebook.com/RenateOfficial

14. veebruaril oli mul esinemine Rakveres. Tegin väheke pikema live-seti ning meenutasin endale, miks ma enamalt jaolt vaid kleitides esinen. Läksin teksades lavale ning peale esimest laulu oli mul juba nii palav olla, et tahtsin otsi anda. Sain ka ühe armsa üllatuse ühelt toetajalt, suur aitäh sulle veelkord!

15. veebruaril käisin Järvakandis, ööklubis Cinema, kus oli Tre sünnipäev ja Põhja-Tallinna live ning iga kord on Tre pidudega seal aina rohkem rahvast olnud. Seekord oli juba ulme palju. Seetõttu oli ka terveks peoks asjatamist.

Möödunud nädalate jooksul olen käinud laulutundides ning stuudios. Laulsin uue laulu vokaalid sisse ning laul võtab vaikselt jumet, ometi on veel palju teha, näiteks vaja sisse laulda ka lisahääled. Selle looga saab edasi tegeleda märtsi lõpu poole.

28. veebruaril esinesin esimest korda ööklubis Privilege, mis asub Saaremaal, Kuressaares. Tollel nädalavahetusel mul ülikooliga kuidagi vedas. Reedel oli virtuaalne loeng ning laupäeval jäi inglise keel ära, seega ei käinudki ülikoolis. Seetõttu sai Saaremaale minekut veidi rahulikumalt ka võtta, muidu oleks hull siblamine peale hakanud. Rahvast oli murdu ja publik oli ülimõnus – mul oli teiega väga tore! Hiljem sai jälle torti. Tre tiimile oli väike oma tort ka tehtud, väga armas 🙂 Saarelt tagasi tulime laupäeva hommikul.

Tulles tagasi ülikooli juurde, siis tundub, et see semester tuleb raskem, kuna eksameid on põhimõtteliselt rohkem. Eelmine semester sai näiteks kaks ainet rühma peale “ära vastatud”, üks eksam oli Interneti teel ning üks eksam avatud õpikuga, seega jäigi ainult 3 eksamit, mis pähe-tuupimise-meetodil sai ära tehtud. See semeseter aga tundub, et kõik 6 ainet tuleb jõhker õppimine ning siis hiljem kevade poole eksamid. Mnjah..

Olen võtnud ka uut lugemist ette. Lugesin läbi raamatu, mis rääkis Walt Disney elust, seejärel võtsin endale ette raamatu “Hetk enne homset”, autoriks Kaja Sepp. Peale seda võtsin omale ette (uskuge või mitte) esimese inglise keelse raamatu lugemiseks. Tean, et paljudes koolides on lausa mingil etapil kohustuslik lugeda inglise keelseid raamatuid ning paljud teevad ka seda oma enda huvides, aga ma pole lihtsalt kunagi jõudnud sinnamaani, et lugeda inglise keelset raamatut. Niisiis on ots lahti tehtud – võtsin selleks korraks väheke kergemat lugemist, raamat Olseni kaksikutest. Hetkeks olen siis lasteraamatutest eemale põigelnud, kuigi plaan nende juurde tagasi pöörduda on olemas. Tunnen, et selline lihtsam lugemine annab teistmoodi inspiratsiooni juurde, mida saab ära kasutada laulude kirjutamisel. Sellega seoses olen viimasel ajal klaveri taga istudes kirjutanud ka mõned uued laulud, millest üks on üsna potensiaalne sattumaks tulevikus ka Teie kõrvadesse! Kes teab, võib-olla alustame juba varsti tööd selle loo kallal. Eks siis ka sellest siin kirjutan 🙂

Nagu näete, siis ilmad on hakanud minema soojemaks ning sellega seoses olen võtnud end ka uuesti kätte. Vahepeal vajus see trenni tegemine ära, aga nüüd olen jälle hakanud sporti tegema. Kuna võib juhtuda, et ma seda igapäev ei jõua teha, siis olen omale eesmärgiks pannud vähemalt 4 korda nädalas aeroobset trenni teha ning õhtuti veidi lihaseid. Talviti kaob kohe selline motivatsioon ära, millest peaks lahti saama, kuna ilm pole ju tegelikult vabandus. Kui aga kevad tuleb ning ilmad lähevad soojemaks tekib kohe tahtmine minna õue jooksma.

16. veebruaril sain teada ühe väga ebameeldiva uudise. Alguses niitis see mind väga jalust, hiljem ei suutnud uskuda, et see võib tõsi olla ja ei suuda seda mingil määral siiamaani. Läheb aega kuni see täiesti kohale jõuab. Sain teada, et mu kunagine klassivend ja hea sõber lahkus meie seast. Kuna Albus oli meil väike kool ja väiksed klassid, olime seal omavahel ka väga lähedased. Paljudega tutvusime juba lasteaias, seega tean oma vanu klassikaaslasi juba ligi kolmveerandi oma elust. Gümnaasiumi ajal suhtlemine veidi jahtus, kuna kõik läksid omi radu pidi (enamus läksid erinevatesse keskkoolidesse), harjusid elumuutustega ning kõik üritasid endi asjadega toime tulla. Siiski aeg-ajalt ikka uurisime, et kuidas kellelgi läheb ja mõttes mõlgutasime vaikselt klassikokkutulekut… ning siis selline sündmus.

Kõik need jutud, et “ela igas minutis, võta elust viimast, hoia oma lähedasi!” muutsid minu jaoks sel hetkel tähendust. Ma mõistsin, et me ei tea kunagi, mis saama hakkab. Me ei saa lootma jääda, et asjad lähevad alati nii nagu me tahaks, et võime kõigel lasta omas tempos tiksuda – mitte alati. Peab tegutsema.

Sellistel hetkedel hakkad mõtlema, mida kõike oleks võinud ära teha, kui palju rohkem oleksid sa võinud oma vanadest tuttavatest hoolida ning nendega suhelda, sest ühel hetkel võib olla hilja… Ja siis on äkki see hetk käes ja sa ei oska olla. Sa ei saa enam mitte midagi teha, saad vaid õppida, kuid see on valus. Oled ju harjunud ka juba olemasolevaid olukordi parandama, kuid mõnikord ei saa, mõnikord see võimalus kaob. Jääbki üle vaid õppida ning edaspidi elus olla targem, teha paremaid otsuseid, hoolida rohkem.

Imelik tunne on sees… tühi tunne. Üks lüli meie vanast armsast kokkuhoidvast klassist on puudu. Mul on nii kahju… ei suuda seda sõnadesse panna. Loodan vaid, et saad rahus puhata. Me kõik igatseme sind tohutult!

Reedel käisin esinemas Tre sünnipäeval Rakveres, ööklubis Mjau. Veidi pilte:

Nädalavahetusel pidasime mu isa sünnipäeva ette. Külas käisid mitmed sugulased ja nädalavahetust jääb üldse meenutama märksõna “tort”, seda sai ikka korralikult söödud. Tegin ka ise šokolaadikooki ning valmistasin külalistele Caesari salatit.

Ülikoolis on nüüd pooled uued ained ära olnud ning toimub vaikselt uus sisse elamine.  Esimene semester on möödas ja olen paljudest süsteemidest lõpuks aru
saanud, seega loodan, et see lihtsustab ka mu edasist õppimist. Kavatsen see semester varem hakata eksamiteks valmistuma ning kuulan hoolikalt, mida üks või teine õppejõud nõuab ning millised kodutööd on ees ootamas. Sel nädalavahetusel on veel kolm uut ainet ning siis peaks täielik pilt ees olema.

Sellel nädalal käisin kolmel päeval laulutundides. Harjutame minu tulevast singlit. Laulutunnid on ka järgmisel nädalal ja loodetavasti jõuan ka stuudiosse, et vaikselt seal lauluga tegutsema hakata.

Olen endiselt lasteraamatute lainel, nüüd olen ette võtnud “Totu ja ta sõprade seiklused” ning peale seda on plaanis lugeda “Totu kuul”. Avastamist kui palju…

Täna sain uue maitseelamuse. Käisime söömas šokolaadifondüüd puuviljade ja maasikatega. Maitses hää! Homme olen päeval ülikoolis ning õhtul esinen Rakvere avatud noortekeskuses. Homme on ka Eesti laulu esimene poolfinaal, mida tavaliselt olen üritanud ikka hoolsasti jälgida, seekord pean hiljem järele vaatama. Kõik siis lemmikutele pöialt hoidma! Minu lemmikud homses poolfinaalis on Lenna ja August Hunt.

Soovin Teile homseks ilusat Valentinipäeva. Loodetavasti on kõigil tulemas ilus ja armas päev. Hoidke lähedasi!

Laupäeval käisin esimest korda esinemas ööklubis Life, mis asub Põlvas. Nagu ikka, kui pole varem mingis klubis esinenud, ei oska arvata, kuidas võib rahvast tulla ja mõnes mõttes valmistud halvimaks. Läks aga väga hästi, kuna saal oli inimesi täis ja lauldi kaasa ka näiteks uut laulu “Teekond Hingeni”, mis oli mulle suur üllatus. Peale esinemist sai veidi pilte tehtud ning lahkusin sealt väga hea emotsiooniga. Magama sain umbes kella viie ajal hommikul ning juba järgmisel päeval, pühapäeval, pidin vara ärkama. Toimus poistebändi The Must video filmimine, kus olime nõu ja jõuga abiks. Lisaks jõudsin sel päeval läbi lugeda Astrid Lindgreni “Bullerby lapsed” ning alustasin raamatut “Meisterdetektiiv Blomkvist”. Üllataval kombel ma polnudki väga väsinud, õhtu poole tegin autos väikese uinaku, aga muidu olin piisavalt reibas, et lugeda. Väsinuna on ju väga lihtne raamat ees magama jääda. Võtted kestsid väga kaua – magama sai alles 5 paiku hommikul.

Esmaspäeval oli taas varajane äratus, hommikul oli laulutund ning peale seda oli minu selle aasta esimene stuudioseanss. Nii laulutunnis, kui ka stuudios sai tegeletud #ProjektPähkliga, millest ma praegu väga detailselt ei taha rääkida, kuna pole veel tulemust kuulnud. Nii palju võin öelda, et tegemist on veidi teistmoodi projektiga, seega ma ei peaks seda oma uue singli kallal tegutsemiseks… Keeruline seletada, aga kui kunagi välja tuleb, siis saate aru 😀 Siiski uueks singliks peaksin ikkagi seda lugu, millele teisipäeval lõpuks klaverisaate sisse mängisin. Mõlema loo kallal jätkub protsess tõenäoliselt paari nädala pärast – siis on plaan ka uuesti stuudiosse minna.

Kolmapäeval oli mul laulutund. Järgmiseks nädalaks sai uued ajad kirja pandud, et hakata uut laulu harjutama. Sel päeval jõudsin ka veidi klaverdada (video all). Õhtul oli esinemine Tartus, klubis Atlantis. Läksime juba varem kohale, et teha live-proovi. Peale proovi oli mitu tundi oodata. Esinemine oli väga väga mõnus. Tartu inimesed elasid nii mõnusalt kaasa, olid energilised ja rõõmsad. Aitäh Teile!

Alles tegin eelmise postituse, ent vahepeal tekkis juba nii palju asju millest muljetada – sellepärast ka uus postitus.

Otsustasin omale kergemaks lugemiseks võtta hulga lasteraamatuid. Tõenäoliselt viimati mõnda neist lugesin juba kümme aastat tagasi, seega otsustasin veidi oma mälu värskendada. Esimesed kaks raamatut olid Eno Raud “Naksitrallid” ning “Jälle need naksitrallid”. Tõesti hea on vahepeal sellist kergemat kirjandust lugeda, kuhu on väga lihtne sisse sulanduda ning omale pilti tegevusest ette manada. 

Veidi ka minu tegemistest: Neljapäeval käisin eratunnis laulmas ning mõned tunnid hiljem käisime Siimuga Nokia kontserdimajas vaatamas Eesti Muusikaauhinnade Galat. Olen iga aasta seda show’d telekast jälginud, seega oli päris põnev seekord ise seal olla. Saime väga hea koha peale – teisse ritta. Kõige rohkem meeldis mulle Winny Puhhi esinemine. Peale seda esinemist hakkasid nad mulle isegi rohkem huvi pakkuma kui varem, tõenäoliselt on minust fänn saamas. Üha rohkem on hakanud mulle meeldima ka Lenna eurolaul “Supernoova”. Nende esitust nautisin ka väga. Kindlasti paistis silma ka Kerli oma teistest erineva lavashow poolest ja muidugi vaheklipid olid ülekõige. Kogu üritus oli muidugi päris pikk. Läksime kohale veidi peale kaheksat ning üritus kestis umbes kella kaheteistkümneni. Olen tuttavatelt, kes TV ees saadet vaatasid, kuulnud palju tagasisidet, et neile ei meeldinud. Mulle aga väga meeldis, võib-olla ka sellepärast, et kuna ma ise muusikainimene, siis vaatan seda saadet veidi teise nurga alt. Võib-olla oli ka asi selles, et olin show’d kohapealt vaatamas ning sain veidi teistsuguse elamuse. Kindlasti järgmisel aastal tahan uuesti minna. Magama sai sel päeval umbes kolmveerand kahest öösel.

Otsi mind.

Reedel käisin semestri viimasel ülikoolipäeval. Käisin tegemas poliitika- ja valitsemisealuste eksamit ja olin üsna kindel, et pean järeleksamile minema. Õppejõud tuli mulle nii palju vastu, et kontrollis kohe mu vastused ära ja sain kohe teada, et sain eksami tehtud – selle semestriga on kõik! Mahukas õppimine tuli kasuks. Eesmärk oli iga päev vähemalt tund aega õppida ja sain sellega üldiselt ka hakkama. 30 eap’d käes! Kuna praegu on mul nii palju uusi kogemusi seoses ülikooliga, siis olengi kohe nii õnnelik, kui miskit tehtud saan. Reede õhtul oli nii mõnus, hea, vaba olla.

Registreerisin ka uue semestri ained ära. Kuna paratamatult kiputakse Facebook’is ikka uurima, siis siia ka loetelu neist: Eesti valitsemissüsteem, avalik juhtimine, ettevõtluse põhikursus, mikro- ja makroökonoomika, maksundus ning võõrkeeleks inglise keel – loodetavasti saan oma taset kõrgemale tõsta. Nagu näha siis see semester olen võtnud pigem just ärikorralduse aineid (Õpin  haldus- ja ärikorralduse erialal).

Täna õhtul ootab ees esinemine Põlvas, klubis Life.  Pole seal varem esinenud, seega ei oska veel midagi oodata. Eks pärast muljetan 🙂

Ootan väga juba järgmist nädalat, sest tegutsemist tuleb palju. Palju laulmist ootab ees ning jõuan ka esimest korda sel aastal stuudiosse. Mis seal teen, sellest samuti juttu järgmises postituses… Järgmisel nädalal on ka kaks esinemist, Tartus, ööklubis Atlantis ning Rakveres, ööklubis Mjau, ning minu esimesed uue semestri loengud.

Nädalavahetuse veetsime Venemaal, Peterburis. Hakkasime reedel peale lõunat Tallinnast liikuma ning jõudsime Peterburi Eesti aja järgi peale kümmet õhtul. Käisin esimest korda Venemaal, aga olin varasemalt kuulnud õuduslugusid piiriületamistest, seega arvasin, et tõenäoliselt ootame seal ligikaudu 2 tundi. Läks aga õnneks, kuna minnes saime üle ca 30 minutiga ning tagasi tulles umbes 10 minutiga. Olin selle täiesti ära unustanud, et kui piir ületada, on ajavahe kohe +2 tundi. Seega reedel me midagi muud ei teinud. Sättisime end hotellis sisse ja jäime magama.

Laupäeval läksime peale hommikusööki linna uurima. Kuna õues oli vastik lumetuisk ja paljuski liikusime me autoga, siis väga palju pilte pole kahjuks näidata. 

Lootsin leida taskukohaseid riidepoode, aga esialgu see ei õnnestunud. Kui olime paar tundi puhanud, otsustasime minna ülemisel pildil olevasse kaubanduskeskusesse, olime seal ligikaudu 3 tundi ning sain ka omale mõned asjad soetatud. Tagasi tulles nägin ühte pikka turuhoonet, kus vaateakendelt paistsid silma igasugused värvilised riided 😀 Otsustasin järgmisel päeval sinna uurima minna. Mingil imelikul kombel aga äratuskell pühapäeva hommikul ei helisenud ning minu esialgne päevaplaan vajus ära. Tundub, et saatus ei tahtnud, et ma raha raiskaks. Siiski jõudsime tund aega nendes värvilistes poodides kolada ning sain sealt ka endale paar asja. Uudistamist oleks kindlasti kauemaks jätkunud. Nädalavahetus läks igatahes jube kiiresti ja reis oli väga lahe. Oli huvitav näha võõrast kultuuri ja kindlasti tahan millalgil sinna tagasi minna ning siis juba ümbrust ka rohkem uurida. Eestisse tagasi jõudsime pühapäeva õhtul.

Esmaspäev algas eratunniga. #ProjektPähkli laul hakkab vaikselt selgeks saama ning tõenäoliselt paari nädala pärast saab hakata juba mingit uut laulu harjutama.

Eile mängisin sisse klaverisaate ühele tegemisjärgus olevale laulule (mitte minu omale). Seega mulle ka uus kogemus. Kui laul valmis saab, siis saan ka Teiega jagada! Plaan oli teha ühele minu laulule ka klaverisaade, aga tehnika hakkas streikima. Loodan, et saan peagi asjad korda, sest kui saan selle sisse mängitud, saadan tausta edasi produtsendile, kes hakkab sinna peale tausta ehitama. Seega töö uue loo kallal ei ole veel otseselt alanud, ent käivad ettevalmistused.

Iga päev olen ikka üritanud kooliasju ka õppida. Printisin omale
materjali veel juurde, kuna tundsin, et esimesest konspektist ei saa
kõike infot kätte. Täna jätkan ikka samas vaimus… 

Laupäeval kohtume siis Põlvas, ööklubis Life! Olge kohal 🙂

Ilusat talve jätku kõigile!