Nädala algused lähevad alati niiiii aeglaselt, aga mida lõpu poole, seda kiiremini läheb. Nii oli ka see nädal. Koolis on palju tegemist/hindeliststaffi olnud. Lugesin läbi raamatu “Stepihunt” Hesselt. Nüüd võtsin järgmise raamatu, mis on siis eelviimane kohustusliku kirjanduse raamat: “Meister ja Margarita”.

Täna sõidan maale ja saan siis jälle muusika ja omade asjadega tegeleda.

Neljapäeval käisin ka stuudios. Laulsin üksikud fillid ja mõningad backid veel sisse, aga nüüd nagu LÕPUKS ma usun võib öelda, et on kõik vokaalid sees 😀 Nädala jooksul on viimased kaks laulu produktsiooni koha pealt ka edasi arenenud, nii et palju pole enam jäääänuuuuud.

Pühap. teisip. ja kolmap. käisin trennis ja üle pika aja oli neljapäevased kehalise tunnid ka päris jõhkrad, nii et võib ka peaaegu trenni alla lugeda.

Esmaspäeval on proovikirjand… ei oota üldse.

Tervise poole pealt olen peaaegu okei juba. Nohu on veel veidike, aga köha tundub, et on ära kadunud.

Hunnikuga uusi esinemisi:

Kohe hunnikuga laule on valmis, mille seast võiks valida potensiaalset järgmist singli kandidaati. See ei tähenda seda, et me kiirustaks välja andmisega või et oleme teinud mõne loo poolikuma, kuna kibeleme juba uut välja andma. Kõiki laule oleme nii kaua teinud, kuni oleme nendega rahul olnud ja ma võiksin ka 5 uut laulu kohe välja anda – see ei tähenda, et me nende kallal poleks vaeva näinud.

Point on igatahes selles, et hea on kohe olla, kui sa tead, et järgmine singel on juba siis valmis, kui eelmine on alles äsja välja tulnud. Stiihia ajal oli juba Ya BB valmis, Ya BB ajal on nüüd juba ka järgmine singel valmis. Aga jällegi nagu eelmine kord, siis ootame jälle 1,5 – kaks kuud enne kui uue laulu youtube üles paneme. Vihjeks võin lihtsalt nii palju öelda, et järgmine singel tuleb rahulikum, ballaad, ja näitab ka jälle minu produtseerimisoskusi.

Vahetult peale esinemist Kaisaga. Mäo ristis panin ühe kohvi nahka, enne tagasisõitu ka ühe ja see lõppes sellega, et ma tulin koju, magasin tund aega ja kella üheksast olen üleval olnud. Niceeee

Muidu publik oli väga mõnus. Esitasin seekord 6 laulu, valisin need kõige popimad vs uuemad: Tantsime Veel, VME, Ya BB, 2 Dim, Põlen Seest, Stiihia. Stiihiat laulsin kaks korda.

Club Tartus esinedes tekib alati kartus, et appi ma olen juba JÄLLE siin 😀 et mis publik arvab, aga siiamaani olen tähele pannud, et üsna palju käib erinevat rahvast. Väga hää.

Ahjaa, asjad kulgesid lõpuks ikkagi nii, et ma läksin oma autoga ja korjasin Mäost Lenny ja Kaisa peale.

Hommikul käisime perega Tapal. Ostsin omale jälle pudi padi. Praegu olen juba mitu tundi tegelenud omaloominguga. Kuulan järjest läbi, mis ma olen diktofoni kunagi salvestanud ja panin kahele eesti keelsele loole punkti ja kahele inglise keelsele. Kuulamist mul igatahes siin jagub, faile salvestatud on u. 200 ja ma pole veel poolegi peal. Vahepeal kuulen midagi head, mis sobiks kuhugi üleminekuks või salmiks ja siis hüppan jälle klaveri taha ja täiustan mingit laulu.

Kaua tegelikult ma enam siin musitseerida ei saa, üsna pea hakkan end sättima kuna varsti tuleb juba auto järgi ja lähme Võru poole. Jõuame enne pidu kohale ja saan ka proovi teha. Täna on see kohe väga vajalik kuna ma pole ikka veel täiesti terveks saanud. Loodan, et ma vahepeal keset laulu ei aevasta ega köhima hakka. Pole tegelikult juba ammu käinud nii esinemas, et pole oma autoga läinud, seega võtan vist läpaka kaasa ja hakkan vahepeal seriaale vahtima 😀 kuna kui ma lavaproovi ära teen siis on mul u. 3 tundi aega kuni ma lavale lähen ja peale esinemist on veel umbes 2-3 tundi aega enne kui pidu läbi saab + siis veel vaja kola kokku panna u. tund aega ja alles siis saame me tagasi hakata liikuma. Üritan siis oma aega kohapeal kuidagi sisustada. Esinemiste juures ongi kõige tüütum see ootamine.. lõputu ootamine ja varasemalt olen ma niisama ringi tiksund, aga nüüd ma ei viitsi enam, muidugi tõenäoliselt kui ma seal ainult seepe vahin ja ühe koha peal passin siis varem või hiljem jään ma lihtsalt magama. Aga okei, näeme Võrus!

Ps, sain lõpuks oma midisündi ka ühilduma arvutiga korralikult. Nii häpiii oleeeeen!!!

Tänane päev oli üsna loominguline. Istusin palju klaveri taga ja salvestasin uute laulude demosid. Müttasin kaua, et leida mobiilile hea diktofoni app kuna vana app ei lasknud enam faile arvutisse tõmmata. Tervis on parem, aga köhin endiselt. Kohe-kohe lähen olen veidi trenazööril ka. Vaatasin läbi ka Beyonce “Life is but a dream”. Tellisin omale ka 500 ml Goji mahla. Tahan omal nahal siis ka järgi proovida, et kas on nii hea kui räägitakse. Trenni tegevale inimesele on see kindlasti topelthea, aga eks näis varsti…

Mult on Ya BB kohta nii palju küsitud, et eks ma teen siia siis postituse sellest 😀

Nime kohta – Teadaolevalt ei ole tegu mu originaalloominguga. Oma käe olen nii palju pannud külge, et kirjutasin sellele loole eesti keelsed sõnad ja andsin oma vokaali. Üldiselt tulevad mul üldse paremad laulutekstid, kui ma saan laulu ka algusest peale valmis ehitada, kui pean aga mingi laulu tegema nö. eesti keelseks, siis on suurem tõenäosus, et ma pole lõppkokkuvõtteks sõnadega nii rahul, kui oleksin muidu.

Loo nimi on originaalis ka Ya BB ja ma lihtsalt tundsin ja
arvasin et see ya bb on nii tabav fraas, et sinna asemele mingit eesti
keelset mula välja mõelda oleks mõttetu, seega tuli loominguliselt
läheneda ja see ya bb kuidagi eesti keelsesse konteksti toppida. Seega olen algusest peale seda “ya bb ya bb ya bb” e. refrääni nimetanud nö. karjapoisi laulmiseks. Kui ma eesti keelseid sõnu kirjutasin sellele loole, tuli mul kohe silme ette, kuidas keegi poiss õlekõrs suus istub heinakuhja peal ja laulab oma karjapoisi viisikest, antud hetkel oli selleks siis ya bb ya bb ya bb… Laulus olengi lahendanud olukorra nii, et poiss laulab tüdrukule koguaeg ya bb ya bb ya bb ja tüdrukule on see siis kui lahkumine, et poiss läks lauldes ja lahkudes ja mängleva kerglusega hüpeldes ta elust minema. Eesti keeles ilmselgelt see fraas lihtsalt ei tähenda midagi. Originaalis on see laul kahe keelne, võib-olla seal see tähendab midagi 😀