Butero käsitöövõid

Kööginurk, Toodete esitlused, ,

Mul on rõõm tutvustada Teile üht võrdlemisi uut toodet Eesti turul – Butero käsitöövõid. Meie oleme juba ammu vahetanud oma söögilaual margariini õige Eestimaise või vastu välja, sest viimane on palju tervislikum. Seda enam huvitav oli mul proovida Butero erinevate maitsetega võisid, kuhu kusjuures pole lisatud ei säilitus- ega värvaineid! Kaup on igati aus ja hea, sest kasutatud on vaid kodumaist rõõska koort.

Esimese asjana jääb muidugi silma kihvt kujundus/ümbris. Topsikestesse on pandud parajalt suur ports mõnusat võid ning valikus on viis erinevat maitset: tavaline, tilliga, küüslauguga, meresoolaga ning tšilliga. Kuna olen endiselt tõbine, siis läks see küüslauguga või eriti hästi kaubaks. Väga hästi on tunda, et seda küüslauku on ka sinna sisse pandud – mitte ei ole lihtsalt moe pärast see nimi seal. Samamoodi tšillimaitselise võiga. Tšillimaitseline või oli üldse ka huvitav maitseelamus. Kui süüa näiteks mingi lihaga võileiba, annab see sellise mõnusa löögi kogu võileivale juurde. Ei saa ka tilliga või kallal nuriseda, sest topsikest avades näed sa kohe, et tilli on pandud sisse mõnuga ning kajastub see kenasti ka maitses.

Butero käsitöövõid jõuavad üha rohkematesse kauplustesse ning et nende tegemistega kursis olla ning uurida, kust ka endale mõni topsik soetada, siis jälgi Butero Facebook‘i lehte siit: https://www.facebook.com/butero/

Mina kasutan võid väga palju erinevate lihade praadimiseks, et anda juurde koorest maitset. Lisaks kuna mulle maitseb väga ahjukartul, siis kasutan võid ka kartulitele marinaadi tegemiseks. Siin kohal jagangi teiega ühe lihtsa retsepti, millega tavalisele ahjukartulile funki juurde anda ning neid maitsvamaks teha. Kaheksa suure viilutatud kartuli jaoks läheb vaja:

  • 3 supilusikatäit Butero käsitöövõid
  • 1 tl papripulbrit
  • 0,75 tl soola
  • 0,5 tl pipart
  • 1 tl kuivatatud basiilikut

Sulata väikesel tulel potis või, lisa maitseained, sega ning pintselda ahjukartulitele. Pista ahju. Ongi kõik! Tulemus imemaitsev! PS! Tihti vaatan kodus, et mis maitseaineid parasjagu üle on ning ka improviseerin. Siiski alati võiks üheks koostisosaks olla sool, muus osas on suhteliselt vabad käed.

Veidi haigusehala + üks klaverivideo

Elunurk, ,

Ma ei taha halada, aga mul on nii siiber sellest haige olemisest. Tahaks juba käia ja teha ja üldse ennast inimesena tunda, aga no ei. Ei anta mulle seda. Pühapäeval sai mul tõbisusest juba kaks nädalat ning peale esinemist Pärnu Mirage’is on tervis jälle korralikulthullemaks läinud. Muidu oli kogu aeg selline stabiilse vindumise tunne peal, oma tõusude ja mõõnadega, aga peale laupäeva läks asi korralikult alla mäge. Peale esinemist oli kurk väga valus, järgmisel päeval veel valusam ning väike nohu oli ka tagasi tulnud. Teisipäevaks oli nina jälle paks otsas, kurk ülimalt valus, halb olla. Kolmapäev oli aga lausa kohutav. Kõige kohutavam oli muidugi teisipäeva öö vastu kolmapäeva kui magasin vist ainult mõned tunnid, sest ma lihtsalt köhisin ja lörisesin iga minuti tagant. Lõpuks ajas see kõik mind ennast juba ka nii närvi, et langesin korraks ahastusse. Kujuta ette, et sa oled megaväsinud, aga kogu aeg tuleb selline köhahoog peale, et sa lausa hüppad voodis. Silmad jooksid pidevalt vett, peal maailma suurim väsimus.

Aga esinemisest lähemalt… Pärnusse jõudsime umbes peale kella kaheksat õhtul. Sättisime end sisse, hakkasin end korda tegema, varsti panin lapse magama ning kell 12 läksin juba kluppi. Kohapeal veel veidi sättimist ning umbes kolmveerand üks läksin lavale. Esinesin seekord umbes pool tundi. Esinemise ajal tuli kukkesid ka sisse mida tavaliselt ei juhtu – hääl murdus. Lõpu poole oli hääl juba täitsa väsinud, seega saan aru küll, et ega see hea ei ole niimoodi haigena lavale minna, aga terve elu olen ma olnud selline, et ikkagi ainult väga viimases hädas jätan oma asju ära. Kui on koolis kontrolltööd olnud, siis vähemalt nende ajakski olen kohale läinud, et ei peaks pärast peale tunde vastama ning esinemistega ju ka, kui on ikka välja reklaamitud, siis ei ole ilus niimoodi taganeda.

Üldiselt aga leian, et esinemine läks hästi. Elati kaasa, oldi toetavad. Väga hästi läks peale ka üks uus cover, millest veidi eelmises postituses rääkisin. Üleüldiselt võib rahule jääda.

Veelkord suured tänud imelise kleidi eest CY RIIDED! https://www.facebook.com/CyRiided/

Terve see nädal, nagu ka mu postituse sissejuhatus reeta võis, on möödunud haiguse tähe all. Mõnes mõttes on ka hea, et sel nädalavahetusel esinemist ei ole (uskumatu, et seda ütlen), aga äkki kurgule puhkust andes saan nüüd lõpuks terveks ka(?). See eest uueks nädalaks pean saama terveks, sest on minu sünnipäev, esinemine Tartus ning mõttes ka mõned muud tegemised. Seega ravin ennast hoolega ja hoian pöidlaid.

Tänaseks päevaks, ehk reedeks, on olukord küll paranenud, aga üle õla sülitades ei julge veel täiesti midagi loota, sest terve selle kolme nädala jooksul on mul neid halvemaid ja paremaid päevi kordamööda ikka olnud. Eile rääkisin sõbrannaga, kes ütles, et oli ka mõnda aega tagasi ühes hullus haiguses ja selline tunne oli nagu oleks täiesti omas maailmas. Olen sellega täiesti nõus – netis väga ei käi, vabadel hetkel üritad magada, sest kogu aeg on väsimus peal ja kehv olla. Siis ongi selline tunne, et väljaspool koduseini mujal elu polegi. Katsun aga optimistlik olla ja tahan nii väga terveks saada. Vaadake kui ilusaks ilmad läinud on, patt on neid raisku lasta. Igatahes on mul nüüd terve nädal aega terveks saada, loodan parimat.

Postituse lõpus on ka üks klavericover, mille täna meisterdasin.

Rohkem infot: https://www.facebook.com/events/221036528370561/

Kevademõtted

Mõttenurk

Mul on vist küll kevad südames. Esimene reetja kevade tulekuks oli linnulaul. Juba 2-3 nädalat tagasi märkasin õues käies, et linnud laulavad just nagu kevadel! Kuna sel aastal on mul see suveootus ka nii suur, siis ilmselt selle tõttu ootan ka kevadet väga. Et ei peaks enam ennast paksult riide toppima selleks, et õue minna.

Hea on olla. Mitte seda niisama öeldes, aga olen viimase 1,5 aastaga järk-järgult õppinud elu nautima. Ma olen küll veel teel ja pole ilmselt ka selles osas veel 100% selles osav, aga muutus on olnud juba suur. Vähemalt ma ise tunnen seda ja ilmselt see ongi peamine. Selle võrra rohkem oskan ma oodata ja nautida ka peadset kevadet ning siis suve. Ning siis suve lõpuks on juba jõuluootus sees ja nii ta käib. Igal ajal omad rõõmud.

Naised saunas räägivad, et märtsi lõpp-aprilli algus pidi juba erakordselt soe olema, nii et vaatame, kas nii ka tõesti läheb! Kevade tulek tähendab ka seda, et umbes 1,5 kuu pärast on tulemas minult uut muusikat. Kes varasemaid postitusi on lugenud, see teab, et kuna uus laul on selline suve-vibe’iga, siis seda ei oleks paslik lihtsalt praegu välja anda. Nii et ka muusikavallas on mida oodata.

Ootan mis mu taimedest aknalaual saab ja kas mu vana-aastaõhtul (oli vist) maha pandud lillesibulad hakkavad ka tulemust andma. Sel aastal üle mitmete aastate ootan ka oma sünnipäeva. Muidu on nagu suhteliselt suva sellest olnud, aga sel aastal nagu ootan. Mitte isegi niivõrd seda sünnipäeva päeva, vaid seda, et oleme paika pannud juba mitu kuupäeva, mil lähedastega maha saame istuda ja minu uut aastat tähistada. Ehk siis see seltskond, õhustik, et inimesed viitsivad kokku tulla.

Palju huvitavaid asju on peas, mida teha tahaks. Nii eraelulisi toimetusi kui ka muusikaga seoses. Tuleb neid vaikselt kõiki täitma hakata. Näiteks plaanin natukene rohkem maad kuulata selles osas, et käia erinevatel õpipäevadel kokkamist õppimas. Süüa mulle teha meeldib ja tahaks selles ka osavamaks saada. Aga see on praegu ainult ka üks mõte, neid on veel. Ilmselt mõned asjad jäävad ka sügisesse.

Läheks juba täitsa roheliseks ja ilmad soojemaks. Ma ei jõua ära oodata!

Klaverivideod märts 3

Klaverinurk

Uued videod. Ma pole vist kunagi nii palju videoid teinud kui eelmisel nädalal (kokku 10). Esimene on Ažerbaidžaani eurolaul, teine lihtsalt üks uus poplaul väljamaalt, kolmas Bulgaaria eurolaul (päris hea, mulle meeldib, kuula originaali SIIT!). Neljandaks veel üks uuem poplaul väljamaalt ning viiendaks Venemaa selle aastane eurolaul. Lõpetuseks üks cover täitsa Eestimaalt ka.

 

Endiselt tõbine…

Elunurk, , ,

Reedeks, 10. märtsiks olin saanud peaaegu terveks. Selle haigusega oli see naljakas lugu, et ühel päeval oli näiteks mul nohu rohkem, aga see eest kurk oli juba parem ning siis järgmisel päeval jälle vastupidi. Siiski ravisin ennast korralikult, sest kes ikka viitsib ja tahab haige olla. Tol päeval käisin Oru lauluvõistlusel žüriis. Olin seal ka varem hindamas käinud mõned aastad tagasi ning sel aastal oli mul suur rõõm sinna uuesti minna. Eelneval päeval oli mul aga kõige hullem haigusepäev üldse. Silmad jooksid tohutult vett, nina pidi kogu aeg nuuskama, pea paks otsas. Kartsin, et kuidas ma lähen sinna lauluvõistlusele vesistama. Öösel aga higistasin kõvasti ning ilmselt sellega sain suurest osast haigusest ka jagu.

11. märtsil, laupäeval, oli mu öösel esinemine Tartus, klubis Atlantis. Üldse kuidagi viimasel ajal on sattunud nii, et lühikese aja sisse on jäänud juba kaks esinemist Tartus ning selle kuu lõpus on üks veel tulemas – ei tea mis värk on. Sinna suunas hakkasime liikuma juba veidi peale lõunat, kuna käisime ka Albust läbi. Kohale jõudes sain veidi lihtsalt olla, siis panin lapse magama ning seejärel hakkasin sättima. Mul oli tol päeval veel veidi nina kinni ja köhane olla, aga õnneks suurem katastroof jäi tulemata, kuigi hiljem kui järele kuulasin, siis ega ma väga rahule ei jäänud… Siiski publik oli super, elati hästi kaasa ja oli tore. Järgmisel päeval startisime koju tagasi.

Suur aitäh CY Riietele imeilusa kleidi eest! https://www.facebook.com/CyRiided/

Sel nädalal oli alguses kindel plaan stuudiosse minna, samuti veel paar muud toimetust, aga kuna kurk oli endiselt haige ja nina veidi kinni, siis poleks sellel mõtet olnud, seega jätsin oma plaanid ära. Jube kaua kestab see haigus… Seega terve selle nädala olen ikka tasapisi enda ravimisega tegelenud, kuigi ta läheb lihtsalt nii aeglaselt ära. Iga päev ainult milligrammike tervem. Üldse mitte nii nagu tavaliselt külmetuse/gripiga kipub olema, et umbes nädal. Ilmselt haiguse tõttu olen veel ka veidikene rohkem uimasem kui tavaliselt. Näiteks väsisin ma sel nädalal juba palju varem ära ja jäin enda ööunne juba võrreldes varasemaga nii palju varem.

18. märtsil, laupäeval, ehk homme on mul esinemine Pärnus, ööklubis Mirage. Mirage’ist on mul alati olnud väga soojad mälestused, sest seal on alati olnud kuidagi nii minu publik. Selleks ning järgnevateks esinemisteks vahetasin ka ühe cover’i oma kavast välja. Nimelt esitan ma live‘idel valdavalt omaloomingut, aga olen juba üsna mitu aasta teinud nii, et esitan ka ühe Eesti “klassiku” ning ühe värske hiti välismaalt. Kuna eelmine hitt välismaalt, “Faded”, ei ole enam nii aktuaalne, siis vahetasin selle ühe uuema vastu välja. Tavaliselt alati kui ma hakkan mõnda välismaa laulu esimest korda live’is laulma, siis on nagu eriti sabin sees. Näiteks kui ma Vana-Veskil esinemas käisin, kus oli mul megapikk esinemine, siis ma esitasin ka laulu “Bailando”, mille pärast veidi muretsesesin, aga lõpuks läks kõik väga hästi. Seega eks ma seekord ka veidi muretsen, aga kes taipab mu blogi enne mu esinemist lugeda, siis teab, et on oodata üllatust 😀 Oma nohuse ninaga olen seda laulu ka iga päev sel nädalal harjutanud.

Muusika kohapealt nii palju, et nii pea kui terveks saan, on plaan kindlalt stuudiosse minna. Õnneks aga laul #AT on edasi arenenud – põhivokaalid on paigas, mõned taustavokaalid ka, aga nüüd on sellele veel taustavokaale vaja, siis veel veidi üleüldist timmimist ning siis on see laul ka valmis. Päris mitu laulu on stuudios pooleli ning oleks vaja neid edasi hakata tegema. Tahan terveks saada juba!!

2. juunil esinen Türil! Kindlasti on seal kuulda ka minu suvesinglit #SÕ Rohkem infot: https://www.facebook.com/events/236965256767979/
Ning 3. juunil Põlvas! https://www.facebook.com/events/1898221157120835/

Klaverivideod märts 2 + veidi lähemalt klaverivideotest

Klaverinurk, , ,

Peale laupäevast esinemist kiikasin ruttu poest läbi, et omale uus mälukaart osta. Nüüd olen jälle klaverdamise lainel. Ei saa Eurovisioonist üle ega ümber. Seekord samuti uued Eurovisiooni videod. Esimene on Serbia eurolaul, teine Belgia eurolaul, kolmas Rootsi oma ning neljas Moldova. 

Ma mäletan, et kunagi ammu kui ma alustasin, siis mõned lood ma tegin nii, et võtsin need omale ette, ise kunagi varem neid kuulamata, ja siis hakkasin peilima. Kuna see ikkagi on tükk tegemist, siis vahepeal tahtsin ma rohkem ikkagi klaverdada selliseid laule, mis mulle juba tuttavad olid ja peas kostusid. Nüüd aga nende Eurovisiooni lauludega on täpselt jälle nii, et ma pole neid ühtegi varem kuulnud ning hakkan neid täiesti nullist endale selgeks tegema. Bass tuleb üsna lihtsalt (vasak käsi), aga meloodiaga peab veidi tegelema ja pusima – laulu korduvalt läbi kuulama ja harjutama. Olen avastanud, et see on ikka päris paras ajutrenn ja naljalt ma üle kahe video päevas teha ei suuda, sest ma tunnen peale nende videote tegemist nagu ma oleks läbinud mingi hullu sudoku maratoni või midagi. Ehk siis olen päris läbi omadega ja lihtsalt ei suuda vaimselt enam rohkem infot vastu võtta. Ühe video peale läheb mul keskmiselt 40-80 minutit, olenevalt raskusest – selle aja sees on siis ka juba filmimine ja tavaliselt esimese teigiga ei saa ma midagi sisse, läheb umbes 2-5 teiki, aga ma üritan ikkagi loo omale hästi selgeks teha, et ma ei peaks seda sada korda filmima.

Tänu sellele, et ma elus esimest korda olen omale võtnud otsuse võimalikult palju endale meeldivaid Eurovisiooni laule ära kaverdada, olen ma Eurovisiooniga paremini kursis kui ealeski varem. Tavaliselt ikka tead neid laule, mida raadiost enne võistlust kuuled, aga sel korral olen ma päris hästi kursis juba tükk maad enne. Siin kohal märgin ära, et minu vaieldamatu lemmik sel aastal on ITAALIA (KUULA SIIT!)  Hoian neile pöidlaid (peale Eesti muidugi 😀 ).

Igatahes on mul hea meel, et kui ma siin mõnda aega tagasi halasin, et pole laule mida teha, siis nüüd on neid laule küllaga, sest praegu on eriti viljakas aeg selles osas, kui iga riik jälle avalikustab oma euroloo. Siis tulen mina ja otsustan, mida neist ära teha. Praegu on mul veel järjekord nii õudselt pikk, et tööd jagub veel pikemaks ajaks.

Meloodiate kohapealt tagasi tulles, ma vahepeal natukene teen sohki ka ja teen improt. Ma ei taha muidugi “tõde” nii öelda moonutada, aga teinekord mõni asi on minu jaoks palju kihvtim ja tuleb käe seest kuidagi paremini välja, nii et siis ka nii jätan, aga kahjuks/õnneks seda väga palju ei kohta.

Vot täna tuli eriti pikk sissejuhatus nende videote kohta, aga mõtlesin, et videote ette oleks tore ka veidike juttu rääkida telgitagustest. Kuidas asjad minu vaatevinklist käivad. Üldse on nii naljakas mõelda, et siin eelnevatel aastatel on olnud perioode, kus ma ei ole väga kaua ühtegi videot teinud, aga nüüd kus idee poolest peaks mul kõige vähem aega olema, teen ma neid rohkem kui ealeski varem. Eks tegelikult ma natukene tean sellele vastust ka, et miks nii on. Kahel põhjusel, esiteks enne oli kool ja mul oli kogu aeg põhimõte, et “Ei Renate, enne ei lähe klaveri taha kui asjad on ära õpitud!!” Ja siis ma kogu aeg lükkasin neid kohustuslikke asju edasi, aga ega ma siis klaveri taha ka selle edasi-lükkamise-aja-jooksul ei läinud. Teine põhjus on see, et kuigi ma arvan, et ma olin enne ka hea aja planeerija, siis nüüd olen ma selles lausa meister 😀

Kõike saab ja kõike jõuab, kui ise tahta ja oma aega vastavalt paigutada 🙂

Klaverivideod märts 1

Klaverinurk,

Uued videod. Esimene on Austraalia Eurolaul, teine Küprose. Kolmandaks tegin klaveril ära enda kirjutatud loo Kapriizile. Mulle tegelikult ei meeldi enda kirjutatud asju üldse klaverdada mitmetel erinevatel põhjustel. Üheks põhjuseks on see, et ma tavaliselt ei saa kunagi neid paari teigiga sisse vaid ketran mingi veerand tundi enne kui lõpliku variandi saan. Nii ka seekord. Ei taha ennast lihtsalt ilmaasjata närvi ajada 😀 Ning viimasena veel üks Eurovisioonil osalev laul, seekord siis Makedoonia oma. Ma isegi olin valmis juba järgmist videot salvestama, aga mu mälukaart, mis siin juba mitu kuud vaikselt lagunes, andis nüüd lõplikult otsad ja viimane video jäigi praegu filmimata. Katsun kähku omale uue mälukaardi saada, sest uued videod ootavad juba tegemist!

Head kuulamist ja vaatamist!

Nuuks nuuks…

Elunurk, Raamatunurk

Esinen:

  • 31. märts Tartus, ööklubis Vabank
  • 2. juuni Türi
  • 3. juuni Põlva

KAUNIST NAISTEPÄEVA!

Nonii. Kiire pilguheit möödunud nädalasse. Ega mul seekord põrutavaid uudiseid ja tegusid selja taha ei jäänud, aga otsutasin ikkagi sellise väikese ülevaate teha. Möödunud päevade märksõnadeks on “tarkusehamba eemaldamine” ja “gripp”.

27. veebruar, esmaspäeval käisin viimase tarkusehamba eemaldamise opil. Ehk siis kolmanda hamba eemaldamine. Neljandat mul ei olegi ning arst ütles, et ei tule ka. Tore on 😀 Kuna mul eelmisel korral ei hakanud valuvaigistav süst tööle, siis ma seekord lausa kartsin. Arst oli aga eriti hoolikas ja see kohe lohutas mind. Süstid olid alguses vastikud ja valusad, aga hamba välja sikutamine otseselt valu ei teinud. Lihtsalt natukene ebameeldiv oli, kuna tundsin, et midagi suu sees kruvitakse ja välja tõmmatakse. Pärast aga hakkas suus vaikselt valutama ja võtsin ruttu valuvaigistit. Järgmisel päeval oli petlikult hea olla – nimelt sellele päevale järgneval ööl ärkasin üles suure hambavalu peale ja enam magama ei saanud jääda. Jäin alles siis kui valu vaikselt ära kaduma hakkas. Ka järgmistel päevadel andis valu endast aeg-ajalt märku. Pidin ikkagi valuvaigisteid aeg-ajalt võtma, kuigi minu arust eelmise hambaga mul nii hull seis ei olnud. Põhimõtteliselt mida päev edasi, seda halvemaks läks. Sööma pidin väga hoolikalt, ühe suu poolega, väikeste ampsudega ja mitte suud väga palju lahti tehes. Reedeks oli seis endiselt veel suht sama ja hakkasin juba vaikselt muretsema. Kas nii ikka peab? Peale seda läks ühte ainet kasutades olukord vahepeal paremaks, aga uuel nädalal oli seis ikkagi üsna jama.

Et sellest veel vähe ei oleks, siis eelmise nädala lõpus, pühapäeval, tundsin, et kurk valutab vastikult ning mida edasi seda hullemaks läks. Esmaspäevaks olingi haige valmis seega see nädal siiani on möödunud haigusetähe all. Ravin end erinevate looduslike vahenditega ning loodan nädala lõpuks terve olla. Laupäeval ju ka esinemine.

Selletõttu kodus olen küll vaikselt midagi nokitsenud klaveri taga ja ka lugenud, aga suurt midagi eelnevatesse nädalatesse ei jää. Lugesin läbi näiteks Marilyn Kerro “Saatuse peegelpilt” ning Sture Lönnerstrand’i “Ühe reinkarnatsiooni lugu”. Seda viimast ma lugesin küll veidi skeptiliselt, kuid huvitav oli siiski ja ma ei ütle, et ma sellist asja ei usuks, pigem lihtsalt ma pole sellesse teemasse nii väga kunagi süvenenud ja pole ka otsest seisukohta võtnud. See räägib siis uuestisünnist, täpsemalt sellest, kuidas üks noor tüdruk mäletab oma eelmist elu ning kuidas ta oskas ette vuristada asju oma eelmisest elust ning siis hakati uurima, kas see kõik tõesti tõele vastab.

Üks huvitav märge ka sel korral. Kes soovib eriti halba filmi vaadata, siis siit soovitus: “Britney ever after” 😀 Ma kuskil nägin selle filmi kohta uudisenupukest ja siis otsustasin kohe ise ka läbi vaadata, aga ma ikka täiesti pettusin. Jäärapäiselt muidugi vaatasin selle veel lõpuni ka. Võtab see kiirelt kokku Britney Spearsi tee ta murdumiseni. Film oli lihtsalt kehvasti tehtud. Mõte on ju põnev, jälgida teekonda, saada aru, miks asjad nii läksid, aga teostus oli päris halb. Siiski igaühele jääb oma arvamus ja seisukoht ja saate soovi korral ise selle üle otsustada.

Ootan teid laupäeval aga ööklubisse Atlantis! Jagan lava koos Patuse Poolega ning loodan, et tuleb tore esinemine. https://www.facebook.com/events/266550527103083/Ning järgmisel nädalal esinen Pärnus, ööklubis Mirage! https://www.facebook.com/events/677592352447389/