Tere 2017

Esinen:

  • 18.02 Tartu, Sõbra Pesa
  • 14.04 Võru, Club Tartu

Minu laul “See Maa” oli sel aastal Ring FM-is mängitavuselt kohal 56! Laulu saab kuulata siit: https://youtu.be/ik_EhUAhwXQ


Ma tegin detsembris 16 postitust. Pidin selle lihtsalt ära märkima. Viimati juhtus selline asi augustis 2013. Eks ole näha, mis tegelikult juhtuma hakkab, aga jaanuar tundub tulema rahulikum. Muidugi tavaliselt on kõikides eluvaldkondades nii, et jaanuar on aasta kõige rahulikum kuu. Elame-näeme.

Aastavahetuse olime kodus. Katsime laua, vaatasime telekat, lihtsalt olime. Keskööl piilusime õue ka ja lugesime rakette kokku. Ma loodan, et 2017 tuleb hea aasta. Ma usun, et tuleb. Lõppude lõpuks on see kõik meis endis kinni. Aasta tagasi samal ajal oli minu uus elukorraldus veel nii värske, et ma alles harjusin kõigega. Nüüd aga on juba mingi pädevus tekkinud ning uute asjadega harjumine on sujuvam ja heas mõttes aeglasem. Tol ajal ju muutusid paljud asjad kohe praegu ja järsku. Kuigi ilmselt emainstinktid möllasid, sest asusin kohe müttama ja tegutsema. Polnudki otseselt sellist teadlikku harjumise aega, vaid kõik tuli nii kiiresti. Ilmselt polnud aega jokutada 😀 Aasta tagasi müttasin ma ülikooli lõpetamisega. Ragistasin ajusi, et mida ma oma bakatööga teen. Aga näed, ära tegin. Nüüd sel aastal pole mul ühtegi kohustust peale selle, et üks väike inimene tuleb normaalseks kodanikuks kasvatada. Muidugi eks kodus ole ka toimetamist.

Aasta viimasel päeval panin ka veel lillesibulaid maha 😀 Vot sulle talve.

Aasta lõpus oli veel pisipõnni sünnipäev. Sel aastal suurt istumist ei teinud. Veidike istusime lähemaste sugulastega ning üks suurem istumine koos minu sõbrannadega on alles ees, aga need mõlemad siiski võrdlemisi tagasihoidlikud. Eks ta praegu ju veel aru ei saa, et tal sünnipäev, seega see päev rohkem meie jaoks tähistada.

30. detsembril oli Raadio 2 Aastahiti edetabeli maratonssaade. Ma tänan südamest kõiki, kes viitsisid minu laulu “Tsunami” poolt hääletada. “Tsunami” jõudis kohale 27!

IMG_5035Peagi näen esimest versiooni oma järgmise singli muusikavideost ning sellele loole on nüüdseks juba täiesti valmis saanud ka remix! Seega enam pole kaua oodata!

Viimasel ajal on mul moeks veidi lühemad postitused ja seekord siis ka niiviisi. Otsustasin kõik vahepealse info ikkagi kirja panna ja lõppu lisada ka selle, mille pärast ma tegelikult siia blogisse üldse tulin. Kolmapäeval esinen ETV+ saates “Sinu Õhtu” (19.25 – 20.00) kahe looga. Ehk siis juba homme. Kel soovi, saab vaadata!

Aasta 2016

Tänases postituses kavatsen tagasi vaadata aastale 2016. Oli teguderohke aasta ning seda erinevates eluvaldkondades.

Kõige suurem muutus leidis aset isiklikus elus – 1. jaanuaril saabusime koju pisikese tüdrukutirtsuga. On olnud huvitav aasta, mille jooksul olen õppinud arusaame väikese inimese maailmast ning õppinud üht-teist ka enda kohta. Juunis lõpetasin Tallinna Ülikooli ning omandasin sotsiaalteaduse bakalaureuse kraadi.

Sel aastal andsin välja neli laulu. Alustasin kohe aasta alguses looga “See On Tunne”, koostöös JONVS-iga.

12484687_948362081907387_2066010881231192543_oVabariigi aastapäeval andsin välja midagi väga teistsugust, meie Eestimaa ilust ja valust kõneleva loo “See Maa”, millele Aerial Cinematography meisterdas kauni video.

see-maa---itunes-coverSuvel järgnes juba “tagasi-minu-juurte-juures” stiilis laul “Tsunami”, millele filmisime ka sõnadevideo ning mis minu esinemistel kiiresti populaarseks sai.

Renate2-fotograaf_MartinLättAasta lõpetasin looga “Jõulupuu”, mille sõnadevideos kasutasime Albu Mõisas pildistatud pilte Fotoraadi poolt.

renate_jõulupuu_n2Tegin otsa lahti ka teistele artistidele laulude kirjutamisega. Esimene koostöö hõlmas Kapriizile laulusõnade kirjutamist. Laulu saad kuulata SIIT! Samuti sai valmis üks laul ühele koosseisule, mida on ilmselt võimalik kuulda uue aasta alguses ning “soojas” on ka juba mitu-mitu uut koostööd 2017. aastaks. Samuti kirjutasin Kapriizile veel ühed laulusõnad, laulu saad kuulda SIIT! Ehk siis selles vallas on omajagu tegutsemist olnud.

Enne jaanipäeva olin esimest korda üle pika aja laval. Eredalt jääb meelde Vaba Rahva Laul, mis oli minu jaoks midagi väga teistsugust ning kus sain esitada laulu “See Maa”, mida ma muidu esinemistel ei esita. Lisaks mõned videod teistest esinemistest SIIN ja SIIN!

Mind oli näha ka teles, täpsemalt saates “Kas tohib?” Aasta jooksul toimusid ka mõned pildistamised. Üks meie pere keskis, üks mini-pildistamine SeeSee fotostuudios laulu “Tsunami” sõnadevideo raames ning suurem pildistamine koos Fotoraadiga Albu Mõisas. Lisaks toimus detsembri alguses muusikavideo filmimine minu 2017. aastal ilmuvale uuele loole.

Tegin ka klaverivideoid, kokku üle 30. Klaverivideotega tundsin see aasta, et tahan neid tõesti huviga teha, eelmine aasta kippus natukene olema nii, et tegin neid vaid tegemise pärast, aga sellest ma rääkisin veidi lähemalt ka ühes oma varasemas postituses sel aastal – raseduse ajal kuidagi ei olnud tahtmist väga klaverdada, aga vahepeal siiski mõned cover‘id tegin, et näidata, et olen endiselt olemas. Tooksin selle aasta videotest välismaa omadest välja loo “Tuesday” ning Eesti muusikast “Hispaania Tüdruk”.

Mõnes mõttes oli 2016. aasta minu jaoks mõtete korrastamise aasta. Lähen sama teed edasi ning loodan veel palju selgeks saada, ent see oli uut moodi aasta ning väga kiirelt mööduv aasta. Uude aastasse jääb päris mitu laulu, mida stuudios ka edasi saame teha.

Koorene kana-oa-tomati-juustu supp

Minu tänane retsept pärineb minu uuelt lemmik retseptilehelt (tegelikult ega ta nüüd väga uus avastus minu jaoks just ei ole, kuid siiski…) Buzzfeedtasty. Ma panen selle sama retsepti siia video kujul ka (LINK), et kui kellelgi on nii mugavam vaadata, aga katsun asja eesti keeles lahti ka seletada. Ütlen kohe ette ära, et ma olen mõndade koguste ja konkreetsete toodetega loominguline olnud, et pole identne originaalretseptiga.

FullSizeRender

Continue reading Koorene kana-oa-tomati-juustu supp

Aasta lõpp + klaverivideod detsember 2


Kapriiz andis välja oma uue loo ja minul oli suur rõõm sellele loole kirjutada eestikeelsed sõnad, kuula SIIT!


Juba reedel algasid meie jaoks jõulud. Kuna tahtsime ikkagi igale poole jõuda, siis tuli päev varem alustada. Sel aastal tulid need jõulud nii kiiresti ja möödusid ka väga kiiresti. Üks istumine ootab meid veel ees, neli on selja taga. Emotsioon on sama, mis eelnevatel aastatelgi – tore on istuda lähedastega maha ja veeta koos mõnusalt aega. Tõsi küll, kui jõulud lõpuks kätte jõudsid, siis sel aastal oli mul jõulutunnet vähem sees kui on varasemalt olnud – võib-olla oli see tingitud sellest, et lund ei olnud? Nii kahju, et selline oodatud aeg läheb iga aasta nii kähku. Tunnen, et sel aastal ei saanud nagu õieti “isu täis” jõulutest. Tavaliselt ikka saan, aga sel aastal jään juba praegu heldimusega järgmist aastat ootama.

Nädala algus möödus muidu rahulikult. Olime kodus. Eelmise nädala lõpus tõime ka lõpuks kuue tuppa. Tavaliselt oleme ikka toonud varem, aga sel aastal jäi viimasele minutile, aga siiski parem kui üldse mitte. Kui täpne olla, siis päris kuuske ei toonudki – tõime suure kimbu kuuseoksi, panin need suurde vaasi ning ehtisime ära. Otsustasime, et kuna meil väike jõnglane siblab igalpool ringi, et siis ei hakka seekord kuuske tooma, vaid läheme lihtsamat teed. Varasemalt oli juba maja ära ehitud ning piparkooke ka mitmel korral tehtud.

Eelmisel nädalal kirjutasin veel kaks laulu, mis teistele artistidele tegemiseks läheb. Kokku on praegu tegemisel teistel artistidel viis minu kirjutatud laulu. Üks on juba täiesti valmis ja ilmselt varsti saan seda ka teiega jagada, teised aga vaikselt tegemisel. Minu järgmist singlit saab kuulda jaanuaris-veebruaris. Oleneb sellest, kui kiiresti muusikavideo valmis saab. Hetkel pole ma veel ühtegi versiooni sellest näinud, nii et ilmselt läheb veel aega. Sellele loole on tulemas ka tempokam remix, seega kõik, kes fännavad ikkagi minult eelkõige kiireid laule, siis teile on ka mõeldud 🙂

Eelmisel nädalal võtsin omale teiskordseks lugemiseks “Moonwalk”, mis siis räägib Michael Jacksoni karjäärist ning vist juba sajandat korda hakkasin lugema “Madonna kui ikoon. Täielik biograafia”. Mulle meeldib mõlema raamatu puhul, et nad on lihtsalt ja ladusalt kirjutatud. Näiteks Mozarti raamat, mida ma ennist lugesin, ei istunud mulle sellepärast, et seda polnud nii lihtne lugeda.

Homme saab meie pisipõnn aastaseks! Täiesti uskumatu. Aasta otsa olen ma olnud lapsevanem. Olen seda ka varem öelnud, aga tunne on täpselt selline nagu enne last elu ei olnudki. Nagu oleks kogu aeg nii olnud. See on nii loomulik, et meie elu selline on, teistmoodi nagu ei saakski. Paar korda olen mõelnud, et mida ma teeks, kui mul praegu last ei oleks? Olgugi, et ma toimetan enda muude asjadega ka omajagu, siis ikkagi ilmselt oleks mul väga palju tühja passimist. Olen väga õnnelik selle jõnglase üle, kes ikka päevas meid mitmeid kordi naeratama paneb. Põnev on jälgida inimese arengut ning olen ka palju enda kohta juurde õppinud ja koos lapsega kasvanud.

SOOVIN TEILE KÕIGILE KAUNIST AASTALÕPPU NING ET UUS TULEKS VEEL PAREM!

Filmisoovitus: “The Jacksons: An American Dream”

Ning postituse lõppu ka uusi covereid.

StyleWe

Leidsin sellise välismaa netipoe nagu seda on StyleWe. Nad pakuvad erinevaid riideesemeid naistele ning peale vaadates tunduvad asjad küll üsna korralikud ning ilmselt seetõttu on ka hind suurem kui muidu taolistel lehtedel.

Et nende tootevalikut veidi tutvustada, otsustasin teha mõned kollaažid, kuhu valisin endale meeldivad riideesemed. Kui midagi silma hakkab, siis klikka pildi all olevatele linkidele, mis viivad sind otse toote kodulehele.

Continue reading StyleWe

Põhjalikult beebimonitoridest (Britton BC-966 vs BC-50 vs Cobra MT 975)

Mind päästeti ahastusest! Kes on tähele pannud, siis varasemalt kirjutasin, kuidas ma kaotasin ära ühe beebimonitori ning uute Cobra saatjatega ei jäänud ma ka üldse rahule. Sellel hetkel sain ma aru, kui vajalikud asjad siin majapidamises on beebimonitorid. Kui S. päris tilluke oli ja mul oli see tunne, et “ei julge teda sekundikski üksi jätta”, siis minu algne beebimonitor nägi välja nii, et ma panin enda mobiili voodisse ja helistasin sellele lauatelefoniga ja nii sain ma näiteks vetsus käia 😀 See oli muidugi lahendus tõesti vaid üksikuteks minutiteks. Üsna ruttu tellisin ma aga endale ära Brittoni beebimonitori BC-966, mida saate ka Brittoni kodulehelt uurida SIIN!

Continue reading Põhjalikult beebimonitoridest (Britton BC-966 vs BC-50 vs Cobra MT 975)

Kaotame asju + jõulud ukse taga

Mõnda asja hakkad alles siis tõsiselt hindama, kui seda enam ei ole – ma kaotasin ära ühe beebimonitoridest. Tegelikult juba mõned nädalad tagasi, aga kogu aeg püsis lootus, et leian ikka äkki ülesse. Kõige totram on see, et ma kaotasin selle ära enne seda kui me vahepeal väikesel Lõuna-Eesti ringil käisime. Ma mäletan, et ma mõtlesin, et “kui tagasi tuleme, siis võtan sealt ja panen laadima” – kust kohast??? Kui tagasi jõudsime siis enam ei mäleta ja ei suuda ka leida. Ma lihtsalt kaotan megaharva oma asju ära. Kui minult küsida “kas sa oled mu … näinud?”, siis üldiselt oskan ma alati öelda, et  “a la vaata elutoa kummuti teise sahtli vasakusse nurka”. Eriti vajalik on beebimonitor mulle siis, kui mul vaja midagi allkorrusel teha või kui lähen muusikatuppa, sest siis panen ju uksed vahepealt kinni. Lisaks kaotasin ma vahepeal korraks ära oma digika uue akulaadija, kuid leidsin siis üles oma vana laadija, mis oli mul aasta otsa kadunud ja mõned päevad hiljem leidsin oma uue laadija ka üles, nii et mul neid nüüd kaks tükki. Selline tore sissejuhatus täna 😀

Tulles tagasi beebimonitoride juurde, siis tellisin omale uued Cobra MT 975 monitorid. Nende beebifunktsioon ei täida aga minu jaoks üldse oma eesmärki, seega on mul ikkagi veel uuemaid beebimonitore vaja. Aidake mind! Ma kavatsen beebimonitoridest varsti ühe postituse ka kirjutada, kuna tundub, et ma olen eksperdiks saamas 😀 Lihtsalt neil kellel väikene pätakas kodus kasvamas ja soovivad leida endale sobivat, siis teate, et väikese ülevaate annan varsti ka oma blogis.

Tehnika lainel ka jätkan. Sain oma läpaka tagasi ja *ptüi-ptüi-ptüi* pole mul siiani ühtegi black-screen‘i ette tulnud, aga see eest üks bug asjade lahti klõpsamisel on endiselt. Ma kasutan veel mõned päevad läpakat ja vaatan, kas see must-ekraan kindlalt mind ei külasta ja kui sellega korras, siis selle bug‘i asjus üritan ka kuskilt abi saada ja siis võiks nagu selle peatüki lõppenuks lugeda.

Ega mul täna pikka juttu polegi, mõtlesin lihtsalt enne jõule ühe postituse teha. Olen varasemalt ka rääkinud, et jõulud on aastatega mulle aina rohkem meeldima hakanud. Lapsena on see ikka selline “kingi saamise aeg”, aga nüüd vanemaks saades olen ma hakanud hindama seda salapära/meeleolu jõulude ümber. Ootan juba väga väga reedet, kuna siis läheme minu vanemate juurde ja teeme jõuludega algust.

Muidu on viimane nädal olnud minu jaoks klaveri taga päris edukas. Olen üsna mitu uut laulu kirjutanud ning vanasid timminud/lõpetanud. Nii mõnigi viisijupp, mille kirjutasin juba mitu aastat tagasi, on taaselustatud, midagi muudetud ning lauluks köidetud. Olen väga põnevil, mis neist stuudios saada võiks, aga eks see selgub alles tulevikus. Ühe lauluga pusisin vist umbes kuu aega. Refrään oli olemas, aga sobivaid salme sinna ei saanud. Tavaliselt panen sellised laulud kõrvale ja kunagi tulevikus tulen nende juurde tagasi, aga see laul ei andnud lihtsalt rahu ja nüüd lõpuks sain sinna salmid, millega rahul olen.

Eile oli mul põses natukene kipitav-vastik haiguse eelne tunne. Loodan, et ma nüüd enne jõule haigeks ei jää. S. ei ole veel korralikult terveks saanud. Loodetavasti ikkagi jõuludeks oleme terved.

Vot aga soovingi teile kena pühadeperioodi! Nautige ja hoidke üksteist! Kes soovib, siis minu like-lehel on ka viimane advendimäng läinud käima, seega saate sellest osa võtta www.facebook.com/RenateOfficial

Nopri Talumeierei + 4. advendimäng

Ongi käes aeg tutvustada teile viimaseid tooteid sel aastal, sest homsest läheb käima viimane advendimäng ning seekord jõudis minuni pakk maitsvate Nopri Talumeierei toodetega.

Nopritooted

Lühidalt Nopri talust endast. Talu sünniaastaks on 1859 ning tänasel päeval toimetab talu majandamisega juba kaheksas põlvkond. 1998 aastal hakati esmakordselt omatoodetud piimast valmistama kohupiima ja jogurtit. 2002. aastal jõudsid tooted müüki kauplustesse. Tänasel päeval turustatakse vähemalt 30 erinevat piimatoodet toorpiimast juustuni. Nopri talupiima tooted on ehtsad, kodused, vähetöödeldud ning traditsioonilised.

Tooteid oli palju ja erinevaid, seega võttis nende testimine veidike aega, et mitte ennast kohe esimesel päeval pildituks süüa. Pakis oli Nopri eksklusiivne delikatessjuustu kinkepakk. Delikatessjuustu karbis ootas mind Nopri Gouda ürtidega juust, Nopri Gouda sibula-küüslaugu juust ning kitsejuust Gouda. Mulle meeldis kõige rohkem sibula-küüslaugu juust, kuid ka teised olid head. Üldse meeldib mulle, kui juustu on väheke funki juurde lisatud erinevate ürtide näol. Tegemist on hea kingisoovitusega lähedasele, kinkekomplekt on olemas ka Nopri e-poes SIIN!

Pildilt edasi liikudes oli pakis kolm erinevat kasemahla: jõhvikaga, õunaga ja mustsõstraga. Minu lemmikuks sai õunaga kasemahl. Tegu pole aga lihtsalt mahlaga, vaid sisse on pandud vurtsu ka ehk siis tegelikkuses oleks tegu justkui kasemahla limonaadiga, mis siis vastavalt maitsestatud. Huvitav maitseelamus, tasub proovida!

Järgnevalt oli pudelites maitsestamata jogurt, mis leidis kiire kasutuse koduses smuutis, mida ma viimasel ajal harrastan teha. Samuti hapupiim kanepi-kamaga, mis on just sellises käepärases pakendis, et hea kaasa võtta kui kuhugi kiire minek, aga kõht tühi – kama ju teadupärast täidab väga hästi kõhtu. Lisaks klassikalised keefir ning hapupiim.

Topsikutes oli päris huvitav asi koorekaramell. Ta meenutas “vanakooli” lehmakommi, aga oli ehk veidi vähem magusam ning tunda oli ka koorest mekki. Erinevad kohupiimakreemid: kohupiimakreem marjadega, vanilliga, šokolaaditükkidega ning astelpaljuga. Ma ei näe küll ühtegi põhjust, miks eelistada poelettidel igasuguseid lisaaineid täistopitud tooteid Nopri talu toodetele. Maitse on sama hea, ütleks et isegi parem, kuna annab tunda, et tegu on selle eheda asjaga. Eriti vaimustas mind kohupiimakreem astelpajuga. Ma ei ole eriti suur astelpaju sõber, aga vot see maius meeldis mulle küll tohutult. Astelpalju andis kohupiimale nii mõnusa kõrvalmaitse, et ma sööks seda veel ja veel ja veel. Teine asi, mis mulle kogu kupatusest kõige-kõige rohkem muljet avaldas oli kohoke. Polnud varem seda proovinud, aga saadaval on neid moosi või šokolaaditükkidega. Kohoke on põhimõtteliselt nagu tavaline kohuke, aga pistetud topsi ning ilma šokolaadiglasuurita. Šokolaaditükid krõmpsusid hamba all, kui kreemja lusikatäie suhu pistsin. Mmm…

Lisaks oli pakis ka küüslauguvõie, mis meie söögilaual jõudis leiva peale supi kõrvale. Ka seda soovitan ma väga. Võie oli mõnusalt õhuline ja väga maitsev. Ma ei ole eriti suur leiva sööja, vaid siis kui seal peal miskit head on ja seekord oli. Meenutas midagi taolist mida restoranides pakutakse saia-leiva kõrvale määrdena.

Veel rohkem erinevaid Norpi talu tooteid leiad nende kodulehelt SIIN ning soovi korral saad üht-teist kohe ka ostukorvi lisada SIIN! Pane kindlasti like ka nende Facebook’i lehele ning homme võib minu lehel osa võtta viimasest advendimängust, kus just üks selline mõnus kombo ühele õnnelikule välja loositakse!