Homme ongi see päev. Kavatsesin tegelikult teha mingi pikema postituse, aga jõudsin siia arvuti taha nii hilja, et täna pikka juttu ei jõuagi teha. Plaanin kohe-kohe magama minna ja loota imele, et mu hääl on homseks tavaline tagasi. Olen ausalt öeldes isegi üsna kurb, kuna kõik oli paar nädalat tagasi juba väga heas vormis ja praegu kuna olen haige, siis on see kõik läinud. Oijah. Eks ma räägin proovist ja esinemispäevast teinekord teile pikemalt, aga tahtsingi praegu kiiresti siia tulla, et kutsuda teid siis homme (neljapäeval, 13.02) kell 19:30 telerite ette, et elada kaasa Eesti Laulu esimesele poolfinaalile. Mina esinen seitsmendana ning hääletus avatakse juba alates esimestest etteastetest ehk, et kel soovi mind toetada, siis saab seda teha juba esimese laulu ajal, aga vaadake, et number siis ikka õige oleks 😀 – tegelikult saan juba öelda, et minu number on 900 7007
Oma Instagram’i panin hiljuti ühe pildi üles, kus all rääkisin veidi pikemalt, aga sama jutt veidi lühemalt ka siin: “Videomäng” ei ole kindlasti laul mis võiks pääseda finaali lihtsalt, aga lootes oma fännide/toetajate toele võib see siiski olla võimalik. Seega väga palun Sinu toetust ja abi ja kui Sul on võimalik, siis palun helista minu numbrile saate ajal. Kui esimesest voorust me edasi ei pääse (esimeses voorus jagunevad hääled žürii ja rahva vahel), siis avatakse teine voor, kus kaheksa esineja seast valitakse VEEL kaks (siis loeb ainult televaataja hääl) kes saavad finaali.
Esinen:
31. jaanuar Tartu Veeriku kool 10. juuli Tõrva
Minu laul “Videomäng” on jõudnud Kadi Raadios kuuendale kohale!
Eelmisel korral jäi mul jutt natuke pooleli, aga võtan selles postituses kokku siis selle ning eelmise nädala tegemised ning need jutud, mis rääkimata ka jäid. Esiteks minule väga olulise asjana oleme albumilauludega kõvasti edasi liikunud. Kuulsin laulu #PN esimest versiooni – seda laulu ma siin vist varem maininud pole. Kui alguses oli see minu jaoks selline “albumilaul”, siis peale esimest produtsendi poolse versiooni kuulmist on see hakanud mulle palju rohkem meeldima kui ta alguses meeldis. Tänaseks olen kuulnud laulust juba ka väheke terviklikumat suunda ning varsti peaks laul ka valmis saama.
Samuti tegime sellise triki, et üks laul, mis tegelikult oli juba valmis, #MLN, sai omale ühe kuue veel, et proovida kumb riietus paremini sobib 😀 Ja see uus variant meeldib mulle palju rohkem. Nüüd aga olen olukorras kus selle laulu vokaalid laulsin sisse juba umbes kaks aastat tagasi ning kuigi need pole halvasti sisse lauldud, siis tunnen, et saaksin paremini. See on praegu juba teine laul selle albumi raames, millel vokaalid uuesti sisse laulan ja mõlemaga seda täpselt samal põhjusel. Kui oleks pidanud selle loo kaks aastat tagasi välja andma, siis oleks ta ilmselt välja tulnudki ja ütlen veelgi, et tal pole häda midagi… aga saab paremini 😀 Nii et täna lähen stuudiosse selle loo vokaale uuesti sisse laulma. Loodetavasti siis päriselt tuleb ka paremini.
Samuti laul “Videomäng” on saanud omale veel kaks versiooni, mida ma loodan teiega esimesel võimalusel jagada, aga hetkel käib siin nende kallal veel natuke tööd. Ja siis ongi veel jäänud albumile vaid üks laul #T-T, millega on kõige rohkem mõtlemist, kuna selles osas ma ei tea veel siiani kuhu poole me sellega triivima hakkame. Aga põhimõtteliselt kõik need eelnevalt nimetatud laulud ongi need viimased laulud, mille kallal albumi raames tegeleme, seega… ei ole ju enam palju minna.
Muude toimetuste kohapealt oli mul nädal tagasi esmaspäeval esimene proov koos taustalauljatega. Minu jaoks taaskord täiesti esmakordne kogemus, kuna varem pole laval minuga taustalauljaid olnud ning polnud ka üldse aimu, kuidas see meie proov minema hakkab. Saime ka igast “häälest” salvestatud vokaalirea ning seetõttu tean veel, mida vaja parandada-paremini teha, aga viimasel ajal on siin seltskondades jutuks tulnud “kui raske ikka teles on otse esineda”, nii et kui ma varem ei mõtelnud selle peale nii palju, siis nüüd mul on tänu nendele jutuajamistele hakanud jalg värisema… Ehk siis kogu analüüsi olen võtnud kaasa oma laulutundidesse ning teeme viimased 2 nädalat intensiivset tööd.
Riietuse kohapealt olen peaaegu asja paika saanud. Tõden, et ei saanud küll oma nö. unistuste varianti lavale, mis mul alguses oli, aga kuna asjad tahtsid minna natukene nii nagu mina ei tahtnud, siis pidin leidma mingi muu variandi ja eks alles laval ma ilmselt näen ja tunnen kas oli õige otsus. Otsin hetkel veel kingi ja siis on sellega vähemalt korras. Meigi ja soengu visuaal on ka peas paigas olemas.
Muidu üritan siiski maksimaalselt tubli olla, sest kui ma vahepeal olin siin juba väga zen ja mõtlesin, et “Ma lähen lihtsalt annan endast parima, naudin kogu protsessi ja üritan teha asju nii, et ei peaks hiljem pead kinni hoides oma esitust vaatama”, siis nüüd olen hakanud natukene pabinasse minema kuna päevad lendavad nii ilmatu kiirusega ja kahe nädala pärast peame juba Tartus ennast sisse seadma ja hakkavad proovid-proovid-proovid. Appii…
Ning siia postituse lõppu siis igasugust põnevat uudistamist. Oma kehakeelevideot pole ma siiamaani julenud ise vaadata ja ei vaata ka 😀 Küll aga pean tõdema, et tegu on ilmselt kõige koledama pressifotoga mis minust kunagi üldse tehtud on, aga mis seal ikka… elu läheb edasi 😀 Fotograaf oli tubli ja lasi isegi mitu duublit teha, aga fotokaameral valisin ma ise selle pildi välja ja tundus ok, aga nüüd kui ta suurelt sul ekraanil on, siis saan aru et… polnud just parim pilt. Jälle õppisin midagi! https://elu.ohtuleht.ee/989060/kehakeelevideo-eesti-laul-renate-olen-proovinud-kuus-korda-eesti-laulule-saada-ja-lopuks-see-onnestus
Siis siin ka Andrei Zevakiniga tehtud podcast:
Ning siit saab kuulata Kõrvaussi podcasti, mina olen saate teises pooles nii et kui soovite ainult seda poolt kuulata siis peate edasi kerima:
Ning siin esmaspäeva hommikul käidud Terevisiooni intervjuu:
Ning natukene juttu siis minu klaverivideotest. Kes tahab teada, kas ma teen videoid veel edasi, siis ma ei julge lubada, kuna mul kukkus mälukaart nii õnnetult (arvuti küljes olles) pikki maad (ehk et siis arvuti kukkus ka) nii et mälukaart lendas tükkideks. Lihtne oleks muidugi poodi minna ja nüüd uus kaart osta, aga tunnistan, et praegu on igasugust melu ja toimetamist nii palju olnud ja ilmselt ka prioriteedid natuke kuskil mujal, nii et pole jõudnud väga palju selle peale isegi mõelda. Nii et vaatame, mis saab… 13 videot sai igatahes tehtud ja kohe neid saab vaadata siit: https://www.youtube.com/playlist?list=PLfHQW3dE7GId75mdz1hYs-_qH4wmKUU8G
Vot mis siin ikka. Hetkel lõpetan, katsun enne poolfinaali veel mingi postituse valmis vorpida kuna ilmselt kirjutamismaterjali oleks küll – see kõik kokku köita kipub mul viimasel ajal lihtsalt veidi katsumuseks olema.
Ohohohhooo. Möödunud on vaid mõned nädalad, aga toimunud on nii palju, et mul on suur hirm, midagi olulist kahe silma vahele jätta. Katsun aga algust teha. Eks enamus asju ole seotud Eesti Laul 2020 konkursiga, aga ikkagi üht-teist muud ka.
Ühel kolmapäevasel päeval käisime Õhtulehe stuudios, andsin intervjuu ning tegin nende videoklipile midagi sellist täiesti “enda mugavustsoonist väljas”. Ma ei saa sellest veel väga täpselt rääkida, aga vist juba uue nädala alguses peaks see kõik ilmuma ja avaldatama, seega eks jagan siis siia ja saate täpsemalt näha, mis-kus-mida.
Palju on olnud muidugi laulutunde. Viimane spurt. Alla kuu aja on jäänud. Jube kuidas aeg lendab. Alguses tundus, et on nii jube palju aega veel, aga nüüd on juba see kõik kohe-kohe käes, nii et ma pean veel paari asjaga väga kiiresti toimetama, et ikka õigeks ajaks valmis saada.
Siis on olnud siin kirjavahetuse teel mingeid laval-toimuva üle veel igasuguseid täpsustusi-muudatusi.
Tammsaare muuseum Vargamäel. Laulja Renate Saluste. Foto: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja
Siis ühel järgmisel kolmapäevasel päeval oli mul üks selline väga väga pikk hommikust-õhtuni päev ja kuigi need asjad mida tegin olid kõik vajalikud ja toredad, siis õhtuks oli ikka hea meel küll, et üks selline pikem ja raskem päev on selja taga. Aga… küll neid tuleb veel 😀 Nimelt siis hommikul vara läksin meiki ja soengusse. Siis edasi sõitsin oma kodukanti, täpsemalt Vargamäele, kus filmisime Eesti Laulu tiimiga “postkaarte”, mida näeb siis alles poolfinaalis. Seal kohapeal käis lisaks veel pildistamas ka Järva Teataja, kellele hiljem ka intervjuu andsin ning kus tänases lehes peakski olema minuga intervjuu + pildiseeria. Õhtul aga sõitsin juba linna tagasi, et käia külas Andrei Zevakinil, kellega pidasime maha ühe mõnusa podcasti, mis veel avalik pole, aga õige varsti on juba üleval. Eks siis kindlasti lingin ka siia.
Ja podcastiga polnud asi tol korral ka lõppenud. Juba järgmisel päeval läksin järgmisesse. Siis olid minuga Taavi Libe stuudios lisaks veel Little Mess ja Shira ning nendega ka see intervjuu siis peaks alles lähiajal üles minema. Ehk siis enamus asju millest just rääkisin saan teile järgmises postituses linkida, kuna need pole veel avalikud.
Tammsaare muuseum Vargamäel. Laulja Renate Saluste. Foto: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja
Pikalt mõtlesin ja kaalusin kas hakkan klaverivideoid sel aastal tegema. Nagu iga hooaja algus, oli ka seekord mulle raske, kuna esiteks oli mingi juhe puudu, siis oli statiiv katki, siis oli prožektor katki (ja otsustasingi esimesed videod ühe prožektoriga teha), aga lõpuks võtsin end kätte ja hakkasin pihta. Klaverivideod ilmuvad mul siia playlisti, saate ise jooksvalt jälgida: https://www.youtube.com/watch?v=rpJ3tV0Fm5s&list=PLfHQW3dE7GId75mdz1hYs-_qH4wmKUU8G aga katsun ka varsti mingi postituse teha kus natuke räägin ka nendest videotest.
Vot, ma pean praegu lõpetama ja ruttama, aga ei taha seda postitust enam pooleli jätta, seega lasen ta sellisel kujul üles teile lugemiseks ja järgmisel korral räägin veel nendest asjadest, millest rääkimata jäi!
Jõulukuu möödus väga tempokalt. Mul oli kahju sellest, et sel aastal ei jõudnud mulle tekkida nii tugevat jõulutunnet, sest minu jaoks aeg on läinud kiiremini kui varasematel aastatel. Siis järsku olidki pühad käes, nautisin neid väga, aga nagu alati, saavad nad nii ruttu läbi.
Mul pole viimasel ajal väga palju esinemisi olnud. Olin suve lõpust kuni detsembrini väiksel pausil. Nüüd kui detsembris oli kohe mitu esinemist, siis tundsin jälle sellist äratundmisrõõmu – et kui väga mulle ikka see meeldib mida ma teen. See aasta on mulle õpetanud väga palju seda, et ära võta asju liialt iseenesest mõistetavalt. Pean tõdema, et veel aastaid tagasi töötasin veidike nagu automaadil – käisin, tegin, toimetasin; aga nüüd on selline periood, kus sa lihtsalt ei tööta kogu aeg automaatselt ja hakkad rohkem asjade üle mõtlema ka. Ma ei saa öelda, et ma varem poleks filosofeerinud, aga sel aastal vast on see kõik minu jaoks intensiivsem olnud ja mingid asjad on jällegi rohkem paika loksunud. Ehk siis kokkuvõtvalt ütleme nii, et ma olen varem võib-olla veidike liiga vabalt võtnud, aga nüüd tunnen, et iga asjaga peaks pingutama ja endast “natuke rohkem andma” kui muidu oleks andnud.
Igatahes jõuluaeg oli tõesti tegus. 20. detsember käisin esinemas ühe ehitusfirma jõulupeol mis oli väga kihvt.
Seejärel alustasimegi jõulude pidamisega juba esmaspäeval. Käisime mitmest kohast läbi ning õhtu lõpuks oli veel ka esinemine Viljandis, kus avati uus ööklubi, Club V. Sealt tegin väikese Facebook live-video:
Eesti Laulu asjadest ülevaadet nii palju, et eelmises postituses hõiskasin, et lavaline liikumine oli paigas, aga ikkagi üks asi jäi kripeldama ning käisin seda uuesti üles filmimas. Samas on mul endiselt jube peavalu enda kostüümiga, sest ma leian, et ma tahan laval olla mina ise, samas aga lava graafika paneb mulle mingisugused piirid ette ja ma pean leidma nüüd nende kahe vahelt selle enda jaoks sobiva kesktee, mis tundub jube keeruline. Olen rääkinud ka paari disaineriga, aga hetkel midagi kindlat pole. Kes oleks vot seda arvanud, et kogu selle asja juures minu jaoks hetkel on kõige raskem just see riietuse osa 😀
Vana raamatu olen ka läbi saanud ning uue võtnud – “Lohetätoveeringuga tüdruk”. Ütleks nii… Ma polnud selle raamatu kohta varem mitte midagi kuulnud (sisulisest poolest). Teadsin küll seda nime ja et mõnda aega tagasi räägiti päris palju sellest raamatust. Ma aga sisu ei teadnud ja mõtlesin, et kuna ta selline menuk on olnud, et no ma loen ta siis ka läbi ja avardan silmaringi. Raamat on väga kaasahaaravalt kirjutatud. Ma lugesin seda vist ainult 3-4 päeva; arvestades et mul on päevas palju muid tegemisi ja raamat oli üle 600 lehekülje paks, siis läks ta mul päris hea tempoga. AGA… nüüd tuleb see aga osa 😀 Kuskil raamatu keskpaigani olin väga rahul ja siis opsti sain aru, et see raamat on natuke rets ja siis hiljem selgus, et ta on ikka päris rets. Ehk siis kuna mina olen selline inimene, kellel kipub pilt silme ees jooksma kui ma loen, siis oli mul vahepeal ikka päris vastik seda lugeda. Mõtlesin aga, et loen ta ikkagi lõpuni ära, aga nüüd ma polegi enam kindel kas ma selle triloogia teisi osi tahan lugeda – teen enne veidi eeltööd ja uurin, et millest seal jutt ja siis otsustan 😀
Lõppu aga üks tore uudis – minu laul “Tantsib Tüdruk” oli 2019. aastal Tre Raadios enimmängitud lugude seas 11. kohal 🙂
Nagu juba tavaks on saanud, teen väikese kokkuvõtte äsja lõppenud aastast. Esinemiste poolelt oli 2019. aasta eelmiste aastatega võrreldes kõige rahulikum, kuid sellegipoolest jäi sellesse aastasse palju meeldejäävaid ja kihvte esinemisi. Esimesena meenub kohe Salla Kuursaal, kus ma varem polnud esinenud.
Aasta lõpust jäi aga kindlasti meelde esinemine Rakvere ML Lounge’is, mis oli samuti minu jaoks uus esinemispaik.
Stuudio poolelt oli see aasta tegus. Kui nüüd õigesti lugesin, siis saime valmis 8 laulu, millest enamus läksid kohe tulevase albumi “kausta”, aga mõned andsime ka välja. Tänaseks päevaks on meil teha veel 3-4 lugu ja album on valmis. Ka visuaalselt arenes 2019. aastal album edasi – kaanepilt on olemas ning mõned kujundused veel selle plaadi tarbeks.
Oleme seda albumit teinud mega-mega kaua ja mis seal salata, kuna see protsess on kestnud nii kaua, siis hakkavad minu mõtted juba järgmiste asjade ja tuleviku peale triivima, kuna albumile enam laule kuidagi juurde ei mahu, aga paratamatult ma ju laule juurde kirjutan ning siis mõtlen, et millal need võiksin välja anda, millisena need kõlada võiks jne. Loodan väga, et aasta algus tuleb produktiivne ja me saame lõpuks albumi valmis ning saan selle siis ka lõpuks välja anda!
Sel aastal andsime singlitena välja tervelt 5 laulu. Aastat alustasime lauluga “Kuuseis”, mis on minu varasematest lauludest stiililiselt veidi erinev.
Vabariigi aastapäeva kanti ilmus laul “Oma Rahvust Ei Salga Ma Maha”. See laul oli enne ilmumist tegelikult juba pikalt valmis ning üsna ammu juba “purki ära saadud”, aga lihtsalt ootas oma aega ning nii me ta siis lõpuks välja andsime.
Järgmisena ilmus ilmselt aasta kõige minulikum laul kui nii öelda võib. Ehk siis kõige enam selline laul, mis stiilis ma oma laule kõige rohkem teen ja mis stiili ma ka oma esinemistel kõige rohkem laulan. Ehk siis selline lihtne tantsulugu – “Tantsib Tüdruk”.
Suve keskel andsin välja loo stiilis, mis mulle endale väga meeldib, aga mida ma polnud juba enam ammu teinud – trummi ja bassi sai kuulda laulus “Kella Seitsmeks”.
Ning aasta lõpp tõi rõõmusõnumid, kuna sain teada, et pääsesin enda lauluga “Videomäng”, Eesti Laul 2020 poolfinalistide sekka. Olin sinna ammu ja järjepidevalt üritanud saada ning seega oli üllatus ja rõõm suur, et see lõpuks õnnestus. Aasta lõpu viimased 1,5 kuud läksid üsna palju selle alla, et on vaja olnud tegeleda erinevate Eesti Lauluga seotud asjaajamistega ning nüüd 2020. aastal algab lõpuspurdi esimene poolaeg. 13. veebruar saab ETV vahendusel näha esimest poolfinaali, kel võimalik võib ka muidugi Tartusse kohapeale vaatama tulla.
Klaverivideoid tegin sel aastal muidugi ka, aga viimastel aastatel olen rohkem fookuse võtnud Eesti Laulu ja Eurovisiooni peale. Ühe klaverivideo selgeks õppimine ja filmimine on üsnagi pikk protsess ja arvestades, et päevas on tavaliselt neid tunde ainult mõni, kus on võimalik see õppimine ja filmimine ära teha, siis pean lihtsalt tõdema, et prioriteedid on veidikene muutunud ja hakkadki mõtlema nii, et “mis ma selle kahe tunni asemel teha võiksin”. Sellepärast ei ole ma enam väga aktiivselt filminud. Kas ma ka sel aastal videoid teen. Ma ei julge veel kindlalt midagi ütelda. Ma mõtlesin selle peale paar kuud tagasi ja siis oli mul üks jubin puudu, siis mõtlesin uuesti paar nädalat tagasi ja siis avastasin, et mul pole ühte juhet. Kuidagi alati üle kivide ja kändude läheb mul see uue klaverihooaja käima lükkamine. Algus ongi kõige raskem, edasi on ikkagi lihtsam. Lisaks meenub mulle, et mul on vana statiiv katki ja ma juba eelmisel aastal sidusin kaamerat sinna statiivi peale enam-vähem köitega või midagi 😀 Ning teisena kukkus mul üks prožektor puruks ja pean selle uue soetama. Eks vaatan need asjad üle, aga endiselt… hetkel ma ei luba veel midagi. Vaatame kuidas selle ajaga saama hakkab ja kuidas ader seatud saab 😀
Kuid tulles tagasi 2019. aasta juurde, siis ilmselt kõige populaarsemad videod olid Victor Crone “Storm” ning Eurovisioonil Luca Hänni “She Got Me”, mis mulle väga meeldis ja millele ka pöialt hoidsin.
2019. aastal jõudsin enda jaoks taaskord mingeid asju rohkem selgeks mõelda. Oli hea aasta. 2020. aastal loodan ja ootan, et asjad lähevad nii, et esimesed 1,5 kuud läheb palju energiat Eesti Laulu esituse tarbeks ehk et palju laulutunde, lavalise oleku jm timmimist, samuti mingid detailid ning sellega seotud muud projektid. Peale Eesti Laulu tahaksin väga-väga, et oleksime albumiga jõudnud sinna maale, et saame selle lõpuks välja anda. Kindlasti loodan enne suve ka järgmise-uue laulu välja anda. Siis vaatame juba jooksvalt edasi 😀 Ehk kuni suveni on suhteliselt plaan paigas. Eks paistab kuidas päriselu minema hakkab, aga loodetavasti suve alguseks on mul selja taha jäänud siis need kaks suurt projekti + uue loo välja andmine.
Sel aastal on jõulud juba nii ruttu tulnud, et hirm tuleb peale. Varasematel aastatel olen jõudnud ikka jõule ootama ka hakata, aga sel aastal kuidagi pauhti ja juba nad kohe siin ongi. Ilmselt on asi selles, et olen praegusel talvehooajal tavapärasemast toimekam ning päevad lendavad lihtsalt nii kiiresti minust mööda. Positiivne on see, et siis tuleb ka see suvi ilmselt kiiresti kätte 😀 Küll aga siis peab suutma aja korralikult maha võtta, et ka see sama kiiresti ka ei mööduks.
Minu viimane nädal on möödunud toimekalt. Niisama olemist on olnud üsna vähe. Muidugi Eesti Laul. Ei saa sellest üle ega ümber ja ega ta vähemal-suuremal määral minu päevi täidab kuni poolfinaalini välja. Endiselt maadlen küsimusega “mida selga panna”, aga teen väikseid edusamme. Minu jaoks on uus põnev avastus olnud see, et peab filmima üles oma lavalise liikumise. Ega tegelikult ju loogiline ka, aga varem pole nagu osanud mõelda selle peale. Ehk et olen sellega päris palju tegelenud – nii kodus (nii palju kui ruumi on), kui ka kogukonna külakeskuses, kus saab päriselt tunda seda kui suur see lava tegelikult on ja kui palju samme sa tegelikult pead tegema, et punktist A punkti B jõuda. Põnev on. Sellega seoses saimegi mu lavalise liikumise põhimõtteliselt paika. Mõningad detailid veel selguvad, aga need alles hiljem. Eile aga käisingi seda ka üles filmimas. Vähemalt sellega nüüd (loodetavasti) korras ja üks ülesanne “vaja-teha” nimekirjas vähem.
Minu jaoks on olnud üllatav kui palju on Euroopas nö. Eurovisiooni eelvõistluste fänne ehk siis antud juhul ka Eesti Laulu fänne. Välismaalased kuulavad kõik laulud läbi ja teevad nendest Youtube‘i edetabeleid ja neid videoid on niiii palju. Uskumatu. Palju ka kirjutatakse mulle erinevatesse kohtadesse/postkastidesse, ei kujuta ette mis nendel siis veel toimub, kes tõesti võistlusel favoriidid on 😀 Kihvt, aga praegu on kõike juba nii paljuks läinud, et enam järge hoida ei suuda ja olengi vaadanud vaid mõningaid üksikuid videoid. Lihtsalt ei jõua rohkem ja lõppude lõpuks ikkagi mingi pildi on ta juba mulle ette ära andnud. Eks kogu see võistlus annab mulle üleüldiselt ka uusi ja põnevaid kogemusi ning ootan väga seda aega kui saab juba päriselt laval olla, sest ilmselt siis saab veel palju põnevat õppida ja kõrva taha panna. Kui tänasel päeval peaksin kohe uuesti Eesti Laulule proovima, siis tean juba praegu nii palju asju mida ma paremini teeks. Olen nende teadmiste eest väga tänulik.
Muusika osas, nagu ikka satub minu diktofoni pidevalt mingeid uusi salvestusi-üminaid. Mõnikord satun aga mingitesse lainetesse. Nagu oli mul mõned aastad tagasi isamaaline-laine. Seejärel tuli mul suur jõulude-talve laine (enamus nendest lauludest on mul endiselt veel sahtli põhjas ja välja andmata). Siis oli mul mingi periood selline lõbus-lustlik laine, millest sündisid näiteks laulud “Ping-Pong” ja “Tantsib Tüdruk”, siis veel muidugi nostalgiline-laine, millest tuli see sama “Videomäng”, millega Eesti Laulul võistlema asun ja nüüd on mul veel üks täiesti uus laine peal. Purjetan selle najal ning lasen minna. Laulude kirjutamine mulle väga meeldib. Eriti sellist lisamotivatsiooni tegutsemiseks annabki ka see, kui tean, et saan ka teistele artistidele kirjutada.
Albumi kohapealt hetkel nädalaga väga suuri edasiminekuid pole toimunud, kuid midagi siiski. Meil õnneks pole tõesti enam palju teha, aga samas ega palju aega ka enam jäänud pole. Enda jaoks olen paika pannud mis kuupäevaks tahan, et kõik valmis oleks ja niimoodi vaadates muidugi peaks natukene tempot juurde andma.
Eelmisel nädalal käisin esinemas Rakveres. Polnud Rakveres esinemas käinud ikka juba väga-väga ammu, seega ootasin seda esinemist väga. Pean tõdema, et oli üks väga hea esinemine. Publik oli energiline ja rõõmus, ise ajasin ka endal ikka korralikult võhma välja. Samuti oli see esimene kord kui esitasin laulu “Videomäng” live‘is ning sain aru, kui palju seda ikka veel harjutama peab. Eks ma olen harjunud esitama väga tempokaid laule, too on aga rohkem selline orgaaniline ja sellele tuleb veidi teisiti läheneda. Tundsingi, et ma ei saanud esinemisel selle looga kohe “ree peale”. Aga mis seal ikka. Detsembrikuusse on mul jäänud veel mõned laulutunnid ning siis jaanuar-veebruar on selle kohapealt juba väga-väga tihedad ja eks annan lihtsalt endast parima ja loodan, et kõik saab kõlama hästi. Väga loodan… Allpool siis mõned väikesed videomeenutused:
Natukene uudistamist ka. Kõik Eesti Laulu poolfinalistid pidid esitama mingi jõuludega seotud loo-luuletuse-mälestuse. Mina esitasin enda kirjutatud loo “Jõulupuu”, kuula seda SIIT!
Andsin ka Poola Eurovisooni blogile ühe intervjuu, mida saab lugeda SIIT!
Veel on võimalik minu laulu “Tantsib Tüdruk” toetada ka Aastahitt 2019 valimisel. Seda saab teha SIIT!
Ja kuulake siis ikka ka laulu. Küsida saab ka kõikide erinevate raadiote soovikatest.
Heihopsti! Möödunud on nädal imekiiresti ning siin väike kokkuvõtte minu tegemistest. Alustan kõigepealt albumijuttudega. Nimelt oleme nädalaga saanud valmis loo #M, mis on selle tulevase albumi peale üks vanimaid salvestatud laule üldse. Hakkasime seda tausta tegema juba väga-väga ammu, vokaalid salvestasime ka juba nii ammu, et ma isegi enam ei mäleta millal ning siiamaani ei toimunud selle loo osas mingeid edasiminekuid, aga nüüd sel nädalal sai laul valmis, üsna kähku isegi. Nüüd oleme omadega seal maal, et albumile on jäänud teha veel 3-4 laulu. Täpne arv sõltub sellest, et ma siin veel mõtlen, kas hakkame ühte laulu peale panema või mitte. Vaatame!
Eelmisel nädalal, laupäeva hilisõhtul andsime välja ka minu uue loo “Videomäng”, mis on ühtlasi Eesti Laul 2020 poolfinaali laul. Kuula seda uuesti SIIT!Selle loo välja andmisega on olnud erinevaid toiminguid ning nüüdsest on laul saadaval ka erinevates stream-kanalites, kes seda sealt kuulata soovib.
Lisaks tuletan kõigile meelde, kel vähegi võimalik oma häälega mind toetada – palun Sinu abi Aastahitt 2019 valimisel, et ka minu laul “Tantsib Tüdruk” võiks sinna edetabelisse mahtuda. Hääletada saad www.aastahitt.ee ning selleks pead lehel kerima alla poole, täitma vastavad lüngad ja oma tulemuse ära saatma. Olen igale häälele väga tänulik, kuna seal loeb tõesti iga hääl!
Käisime ühel õhtul sõbrannaga Tallinnas Katusekohvikus nende uut menüüd degusteerimas. Kiidan väga, õhkkond oli ka mõnus ja jutu kõrvale “üks” hea mõnus amps kulub ikka ära. Märgin ka ära, et hinnad on seal üsna head – see kõik mis on pildil ning lisaks väike kann teed läks meile maksma 25€. Vaata lähemalt: https://www.katusekohvik.ee/
Eesti Lauluga on ka olnud omajagu tegelemist. Päris palju on selliseid asju, millest ma väga palju lähemalt rääkida ei saa, seega ma hetkel eraldi postitust ei hakka selle kohta tegema, vaid teen siin väikse kokkuvõtte. Meil on olnud vahepeal lavakoosolek. Seal siis rääkisime põhimõtteliselt paika, mis laval toimuma hakkab. Paar asja jäi veel mõtlemiseks koju, samuti tuleb nüüd paika saada lavaline liikumine. Isegi see kui ei plaani laval eriti midagi teha, vaid vahepeal veidi liikuda ja käega vehkida – ka see tuleb põhimõtteliselt sekundi pealt paika saada. Mis mina laval teen ja mis mul laval toimub – sellest ma samuti hetkel rääkida ei saa, eks näete siis ise 🙂 (ja ma tegelikult veel 100% paljusid asju ei tea ka, aga see selgub lähiajal)
foto: Kairit Leibolt/ERR
Eesti Lauluga seoses on vahepeal päris palju laulutunde ka olnud. Sel nädalal oli näiteks kolm, eelmine nädal olid ka mõned tunnid. Endiselt olen oma riietuse otsingul, mis on raskem kui ma arvasin, sest peab haakuma sellega, mis laval hakkab toimuma ja samas tahan, et ta oleks mulle mugav. Täna õhtul olen aga üle pika aja taas esinemas! Tõsi, käisin küll Albus ka väikest viisi esinemas veidi aega tagasi, aga selline konkreetselt “keika” on mul täna õhtul esimest korda pea nelja kuu jooksul. Esitan kindlasti uut laulu ning nagu ikka olen oma kavades alati ka paar cover’it teinud ning seekord ongi mul uus cover varutud, mille esitamist ootan ka põnevusega! Kohtume Rakveres!foto: Anna Aurelia Minev
