Vahelduseks üks postitus, kus ma räägin rohkem siis sellest, et mida põnevat veel oleme vahepeal teinud peale Eesti Laulu projekti. Küll aga mainin ära selle, et mina esinen esimeses poolfinaalis, mis toimub 13. veebruaril Tartu Ülikooli spordihoones! Muidugi tehakse teleülekanne ka, aga kes soovib saab ka kohapeale vaatama tulla. Piletid Piletilevist!
Nüüd aga siis minu teiste toimetuste juurde. Esiteks käisin üle pika aja taas Tallinna Rahvaülikoolis, kus võtsin ühepäevase lühikursuse “Tuntud tänavatoidud” teemal.
Kohapeal niimoodi kui keegi kõrval õpetab ja vajadusel asju ette näitab tunduvad kõik asjad ikka nii lihtsad teha. Õppisime seekord tegema churro’sid ning tuntud vene pontšikuid. Tulid väga head välja ning oli väga kihvt koolitus. Loodan kindlasti millalgi veel minna, kui tempo veidi rahulikumaks läheb. Lähiajal plaanin ka kodus pontšikud ära proovida, aga täna näiteks tegime sel aastal esimest korda piparkoogitainast, mis on viimastel aastatel juba traditsiooniks saanud meie peres (et teeme ise). Eks homme siis saab proovida kuidas välja tuli.
Lisaks on mul vahepeal olnud üks ülesastumine – rohkem selline kinnine-üritus. Nimelt käisin oma vanas koolis, Albu Põhikoolis noortele pidamas vestlusringi ning laulsin neile ka mõned enda tuntumad laulud. Tänaseks päevaks on Albu Põhikoolis juba kõik uued õpilased, nii et ma ei teadnud sealt enam mitte kedagi, aga side selle kooliga on mul endiselt tugev ja meelde jäävad head mälestused. Eks õppimine oli ikka raske (kuna oli vaja seda teha ju saja protsendilise tulemuse peale), aga tänasel päeval see stress ja pinge hakkavad juba meelest ära minema ning meenutan oma toredaid klassikaaslasi ja kokkuhoidvat klassi ning üldse vahvat kooliperet. See on aeg, mis enam kunagi tagasi ei tule, aga millest on tore kunagi oma lastele vahvaid lugusid rääkida. Küsimusi oli igasuguseid, küsiti näiteks kas mul on tore vend 😀 ja ka, et “kas ma teen oma kulme”.
Igatahes oli see minu jaoks selline esimene suurem kogemus rääkidagi pikalt-laialt oma tegemistest ja kuidas kõik minu jaoks algas, aga sellise lühivariandi tegin suvel ju ka kui käisin Krootusel esinemas. Siis muidugi oli formaat natukene teine ja oligi rohkem “mina-ainult-rääkimas”, aga Albus tegime nüüd nii, et noored said ka ise küsida ja olid rohkem kaasatud. Oli väga-väga vahva.
Päris täpselt ei mäleta nüüd, kuhu maale viimane kord oma albumijuttudega olin jäänud. Laul #VM sai ilmselgelt valmis ning see oligi see sama #Videomäng, mida esimest korda kuulete laupäeval kell 21:35 kanalilt ETV, kus toimub vastav telesaade ning tutvustatakse koos muusikavideotega kõiki poolfinaliste. Praegu oleme aga saanud purki uuesti loo, millele käisin viimati uusi vokaale salvestamas ehk #SOS.
Kellele meeldib selline spontaansem materjal, videod jms, siis panen palju asju üles just ainult Instagram’i, seega tasub mind ka seal jälgida.
