Appikene, kuhu see aeg küll ruttab. Juba pea kuu aega on möödas viimasest postitusest, kuigi mäletasin, et see vahe nii suur küll olla ei saanud. Kuid siiski… eks vahepeale on jäänud palju pühasid – pikad jõulud ning aastavahetus ja niimoodi see aeg kaobki märkamatult kuhugi. Mu viimasest postituses kirjutasin oma NUPO dieedist. Olen nüüd niimoodi “poole kohaga” seda jätkanud, eesmärgiga kaalu hoida. Suutsin oma pea kahe nädalase kuuriga kaotada 4,5 kg ja praegu proovin seda hoida ning olen ka toitumist üritanud parandada, kuigi nende jõulude, aastavahetuste ja sünnipäevadega on see veidi keeruline olnud. Aga ma ikka proovin 😀

Eelmise aasta lõpp oli tervise kohapeal väga raske. Olin mitu kuud järjest haige, vahepeal oli peotäis päevi, mil olin põhimõtteliselt terve, aga kohe peale neid päevi jäin jälle hullemini haigeks. Tänaseks olen lõpuks ometi terve, kuigi sellest pikast haigusest on jäänud mulle ikka veel vahepealsed köhimised. Otseselt nagu haige ei ole, aga vahepeal lihtsalt tuleb köha peale. Üsna kummaline. Kuid siiski ka selles osas läheb aina paremaks ja iga nädalaga on olukord parem. Olen hakanud jälle rohkem laulma ning muusika asjadega tegelema, sest selle pika haiguse ajal lülitasin end vahepeal ikka täiesti nendest asjadest välja.

Lugenud olen vahepeal läbi päris mitu raamatut ja kardan, et unustan siin kohal midagi ära. Lugesin läbi ühe kompostist rääkiva raamatu ja sain palju targemaks. Seejärel lugesin läbi Mihkel Raua uue raamatu, mida väga soovitan. Samuti lugesin läbi “Kus laulavad langustid”, millega seoses tuli meelde, et ma tahtsin juba mitu nädalat tagasi ka selle filmi ära vaadata, aga lihtsalt pole jõudnud. Ja praegu on mul pooleli “Minu Prantsusmaa”.

Prantsusmaast rääkides – võtsin selle raamatu tegelikult ka sellel põhjusel, et ma olen aastaid tahtnud enda keeleoskust parandada. Pikalt ei võtnud see asi vedu ja ega ma täpselt ei teadnud ka, mis keel see olla võiks, mida ma võiksin õppima hakata, kuniks eelmise aasta sügisel laksas mulle järsku – ma olen ju prantsuse keelt keskkoolis õppinud (no ma väga ei mäleta midagi sellest), oleks hea hakata seda uuesti õppima, sest mingid asjad ikkagi on nagu natukene meeles ja nii oleks veidi lihtsam. Nii oligi mul hiljuti esimene prantsuse keele tund, alustasin täiesti A1.1 tasemest ja eks siis olen näha kaugele ma sõuda jõuan. Mulle esimene tund meeldis küll väga ja loodan, et selline mõnus, küll intensiivne, aga kuidagi “kerge õhustik” säilib, sest siis ka on keelt vahvam õppida.

Eelmise aasta lõpus sai ühele värvimisprojektile pandud punkt, aga viimasel nädalal olen alustanud juba uusi värvimisi, kuid ka sellega olen tänaseks lõpuni jõudnud. Nüüd nagu ei olegi midagi värvida 😀 Aga eks siis keskendungi vahepeal muudele toimetustele. Nendeks muudeks toimetusteks saavad olla erinevad toataimede ning ettekasvatamisega seotud toimingud. Kes minu Instagrami ja Facebooki storysid jälgivad, need teavad, et tegin seal hiljuti ka väikese “jutustamise” oma jälgijatega teemadel “mullavaba kasvatamine” ning kasvuhoonetaimede ettekasvatamine. Plaanin mõlemat asja ka muidugi lähemalt näidata, sest see esimene, mullavaba kasvatamine on minu jaoks täiesti uus asi, tundub veidi hirmus, aga tahan väga näha, mis sellest saab. Seega hoia silm mu sotsiaalmeedial peal ja saad ka varsti näha, et kuidas mul siis läheb.

Kuna meil on küttega kasvuhoone, siis saan ka varem panna taimed kasvuhoonesse kasvama, aga kogun veel hetkel infot erinevate taimedesortide kohta ning siis ka vaja seemned ära osta. Selles osas ka kindlasti hoian Teid kursis.

Hiljuti pidasime maha ka ühe mõnusa sünnipäeva ning sünnipäevalaual oli ilusasti troonimas ka Kookeri minipannkoogid. Kuna mul nende toiduga oli juba varasemalt ka kogemus olemas, siis teadsin, et sünnipäevalauale võiksid nad ka väga hästi sobida ja nii saimegi maitsa erinevaid soolaseid ja magusaid minipannkooke.

Kuigi Kookeriga on meil koostöö, siis võin käsi südamel ütelda, et minipannkoogid on lihtsalt nii geniaalne mõte, mida sünnipäevalauale panna, sest see tõesti läheb peale nii suurtele kui ka väikestele. No mina jumaldan nende soolaseid pannkooke koos tšillimajoneesiga. See majonees on lihtsalt nii hea, et mul ei jagu sõnu. Ja oli näha, et ega ma polnud ainus. Muidugi oli laual ka muid kastmeid, näiteks tillikaste, küüslaugukaste, ka tavaline hapukoor ning nendega kokku käisid singi-juustutäidisega pannkoogid, kana-paprikatäidisega pannkoogid, lõhepannkoogid, seenepannkoogid, kaerakoogid ning magusate pannkookide kõrvale oli pakkuda mõnusat vaarika toormoosi, kondenspiima, soolakaramelli, nutellat ja tuhksuhkrut. Oeh, tõeline unelm. Ma alles sõin neid ja mul läks iseenda teksti kirjutades kõht tühjaks 😀 Suure rõõmusõnumiga saan ka jagada, et kui tellid nende “Pidu Kookeriga 10-le koos limpsidega” paketi, siis kasutades koodi RENATE20 saad tervelt 20€ alla ehk et suure kamba inimesi saad toidetud vaid 90 euro eest. Asub see pakett SIIN ja muidugi võite ka nende e-poes niisama ringi vaadata.

Kookereid on Tallinnas juba neljas erinevas kohas, mugav on ka neid erinevate kullerteenustega endale lähimasse punkti tellida ning meie käisime hopsti oma tellimusel ka lihtsalt Kookeris järel. Olime varem teada andnud, mida kõike sööksime ning kokkulepitud ajal oli väga mugav korraks nende juurde sisse hüpata ning asjad autosse viia.

Toidust rääkides. Olen viimasel ajal jällegi oma retseptivaramut täiendanud ning mõningasi uusi roogasid harjutanud. Väga maitsev oli vaarikaparfee, mida elus esimest korda tegin, kana-šampinjonipada, täidetud ahjukana ning üldse kui siin üritan veidi toitumisharjumusi üle vaadata, siis peangi natukene selles osas mugavustsoonist välja tulema ja mingeid uusi retsepte avastama.

Loodan aga varsti siia jälle kirjutada, tänaseks lõpetan!