Category Archives: Elunurk

Suve lõpukad + vahepealsed toimetused

Elunurk, Raamatunurk, , ,


Meeleolukad suve lõpupeod on jäänud selja taha. Muljetan veidi. Üleval pildid Tartu esinemisest ning üks väike Facebook’i live-video.

Kõigepealt toimus esimesel päeval esinemine Tartus. Meie jõudsime kohale juba üsna varakult. Sai toimetada, ringi vaadata. Kihvt oli see, et laulukaare all on mõnusad suured ruumid, kus sai end mugavalt tunda. Igatahes õhtu hämardudes astusin ka mina lavale ning esinemine oli väga kihvt. Avastasin, et olen üldse üsna palju viimase aasta jooksul (võrreldes teiste esinemispaikadega) esinenud Tartus ning esinen lähima kahe kuu jooksul veel vähemalt kaks korda. 😛

Kõik üleval olevad fotod: Valle Kapstas

Inimene õpib kogu elu… sellepärast tulingi ma alles praegu avastusele, et kui on veidi külmem ilm, siis ei pea ilmtingimata laval pükse kandma vaid juba sukad + mingi kihvt tagi peale ja olla oli väga mõnus. Võttis selleks aru saamiseks aega kõigest 7 lava-aastat 🙂

Lava taga peale esinemist koos oma kihvtide tantsutüdrukutega… või õigem vist öelda, et lava all.

 

Nüüd aga Märjamaa juurde. Üleval olev videoklipp on ka filmitud just seal. Märjamaal esinesin tunnike hiljem ning sinna laekusin alles õhtul. Üldse pole ma seal veel kunagi esinenud, seega oli tore väike linnuke kirja panna 😀 Mulle tundus, et Märjamaal oli mul parem hoog sees ja esinemine läks paremini. Mõlemal esinemisel tegin ka ühe lisaloo. Allolevad pildid: Valle Kapstas

Muidu möödunud nädalatesse on jäänud ka muud huvitavat: olen tegelenud uue muusikaga, mis mõeldud teistele artistidele. Tegelikult on valmimist ootamas praegu tervelt viie erineva artisti/kollektiivi laulud, kus mina olen siis kas kirjutanud ainult sõnad või kirjutanud terve loo. Ehk siis uut muusikat on tulemas küllaga, aga kõik võtab aega. Praegu ei oska isegi öelda, et kelle laul kõige enne võiks valmis saada. Enda loomingu kohapealt hetkel edasiminekuid pole, need lood mis olid kevadel pooleli on praegu ka veel pooleli. Loodetavasti varsti, kui kõigil rohkem aega, saab ka nende asjadega edasi tegeletud. Olen seda vist sada korda öelnud, aga ütlen veel, et hing on tahtmist ja toimetamist täis ning sahtlis ootab palju-palju laule, mis tahaks elavaks teha. Eks kõigel on oma aeg.

Lisaks käisin üle 2,5 aasta esimest korda hääleseades. Tunne oli ruumi astudes selline nagu polekski vahepeal pausi olnud, aga samas oli väga mõnus ning nüüd aeg-ajalt plaanin end kindlasti seal ka värskendamas käia. Kindlasti mitte sama tempoga mis varem, ent korra nädalas võiks üritada ikka.

Olen ka lugenud – raamat “Minu Nizza” sai mul läbi, hetkel on pooleli veel “Minu Jaapan” ning “Jüriöö” ja “Ma armastasin sakslast”. Ma üldiselt nii ei loe, et jätan raamatud pooleli ja võtan uue kõrvale, aga too sakslase raamat oli mulle vahepeal veidi uimane, siis otsustasin “Jüriööd” lugeda – see aga on suhteliselt verine ja ränk, seega otsustasin, et tahan vahepeal midagi kerget  ja süütut lugeda ja nii saigi võetud need reisiraamatud. Eks kõik raamatud kavatsen ikkagi lõpuni lugeda, aga hetkel tunnen, et tahan lugeda kergemat kirjandust ja peale seda alles pöördun tagasi raskemate poole.

Vot selline väike kokkuvõte viimastest nädalatest. Minu selle nädala lõpp tuleb ka põnev – reedel esinen ühel sünnipäeval ja laupäeval Tartus, ööklubis Vabank. Uueks nädalaks on ka mõned mõtted paigas, aga eks kõigest järgemööda.

Suvi läbi

Elunurk, ,

Esinen: 18. november Tartu, Sõbra Pesa

Märkamatult on lennanud mööda juba pea kaks nädalat. Ning samamoodi suvi. Ühel päeval kui jalutamas käisin tuli mul tohutu kurbus peale, sest õues oli juba jahedam ja sain lõplikult aru, et selleks korraks läbi ta jälle ongi. Nii kiiresti. Mida kõike veel oleks võinud teha. Ootan vist seekord erinevate aastatega võrreldes kõige rohkem juba uut suve. Isegi jõuluootust ei ole hetkel veel, mis mul tavaliselt suve lõpuks ikkagi vaikselt tekkima hakkab… Täitsa kurb on olla kohe.

Räägin aga vahepealsetest esinemistest. Augusti lõpus käisin esinemas Põltsamaal, kuhu viimati sattusin päris ammu. Ühtlasi teadsin, et kohale tulemas on mitu fänni, kellega aeg-ajalt meil suhtlus käib, seega oli tore ka neid inimesi lõpuks näost-näkku näha 🙂 Kogemata unustasin kõrvamonitori maha, mis on saanud mulle “elupäästjaks” viimastel aastatel, seega olin veidi pabinas. Eks tegelikult peab igas olukorras oskama hakkama saada, aga kõrvamonitor on minu jaoks täiesti asendamatu eriti just nendel puhkudel, kui heli mingil põhjusel ei saa olla väga hea. Näiteks seal Põltsamaal oli mu selja taga kohe kivist sein, mis kuidagi väga veidralt heli tagasi põrgatas ning seetõttu ei saanud ma esinedes ka kohe “lainele”. Tundsingi, et pool esinemist võttis nagu aega sisse elada ja siis tuli ka häälde kuidagi kohe kindlus ja ülejäänud pool esinemist läks paremini. Siiski aga rahvas oli tore ja oli armas esinemine.

Kleit/tuunika: Helena Fashion

Väljas oli too õhtu üsna külm, seega läksin jälle seda teed, et kandsin teksasi + tuunikat, kuigi tavaliselt esinen kleidiga. Üks naljakas seik ka… Olin kogemata unustanud maha kleidi juurde käiva vöö, mis selle kenasti kehasse tõmbab, seega tekkis olukord, kus pidin ruttu Põltsamaalt leidma mingi vöö aseaine. Alguses käisime Maximas ja oleksin peaaegu ostnud meeste ujumispüksid, et sealt pealt võtta endale valge pael, millega tavaliselt siis puusa pealt püksid kinni tõmmatakse 😀 Otsustasin aga veidi veel ringi vaadata ja sain hoopiski lillepoest omale kaks pool-läbipaistvat kena laiemat paela, millest siis endale vöö “ehitasin”. Ajas asja ära küll 😀

1. septembril, käisin esinemas Puhja vallas, Võllinge külas, Kõhe talus. See oli ka väga armas ja teistmoodi esinemine. Teistmoodi sellepärast, et esiteks olid lava ees ainult lapsed, keda ma tavaliselt enda esinemistel väga ei kohta ning teiseks sellepärast, et esinemine toimus korraldajapaari taluõues, mis oli väga kihvt ja tekitas mõnusa hubase tunde. Nende taluhoov oli väga kaunis ja enne mind oli ka põhjalik programm lastele välja mõeldud. Lastele esinemisest nii palju, et tundsin ise ka väikest “mugavustsoonist” välja astumist ning teadsin, et tegu on esinemisega, kus on vaja ka publikuga rohkem suhelda. Seega sain ennast selles osas arendada 😀 Kuna eks ma muidu ju veidi uje olen, aga mis parata, tuleb ka seda külge endas arendada ja õppida paremini publikuga suhtlema. Noored pidasid terve esinemise mul lava ees kenasti vastu ja ilmselt teadsidki mind ainult tänu laulule “Suveõhtud”, sest sellele elati metsikult kaasa ja teati ka sõnu. Esinemine oli võrdlemisi pikk – 15 laulu. Peale laulmist tegime veel pilte ja nii armas oli vaadata, kuidas lapsed on ikka nii siirad, tulevad ja kallistavad ning ütlevad armsaid asju.

Kandsin kleiti, mille alguses arvasin, et pean maha kandma. Dekoltee koht oli umbes naba juures ja kuigi tegu pidi olemas maani kleidiga, siis oli ta lühem ja veidi veidras pikkuses. Viisin tolle aga õmbleja juurde, kes seda siit sealt kohendas ja minu arust tulemus tuli väga kihvt 😛 Sel nädalavahetusel olen aga juba Tartus ja Märjamaal, kus toimuvad suve lõpupeod. Kindlasti on tulemas rahvarohked esinemised, seega ootan väga. Märjamaal ma kusjuures polegi kunagi varem esinenud. Kohtume!

Eelmise nädala esinemised

Elunurk, , , ,

Esinen: 6. oktoober Räpina, Klubi Võhandu

Eelmisel nädalal oli mul kolm ülesastumist, põhimõtteliselt. Kõigepealt esmaspäeval oli saate “Suvestuudio” salvestus Nõmmel. Pakkumine tuli üsna viimasel hetkel, seega ega ennast väga selleks ette ei saanud valmistada. Samuti öeldi, et laulma peaks live’is, mis mu alguses üsna skeptiliseks tegi, sest teles tümmi peale lauldes on väga lihtne eksida ning orgaanilisusest väga juttu ei saa olla. Keeruline seletada, aga kindlasti oleks lihtsam esineda akustiliselt, kus ka teised pillid on orgaanilisema kõlaga, kui võtta taustaks laul, kus iga instrument on viimse täpsuseni paika aetud – see eeldab ka vokaalselt väga suurt täpsust. Samuti ka igasugused tehnilised küsimused.

Igatahes… veidi mõtlesin ja otsustasin, et ilmselt tulebki selline pakkumine põhjusega ja olekski aeg see päris tele-live ka ära proovida, et ei juhtuks nii, et kui tulevikus mõnes väga suures projektis peaksin osalema, siis oleks see mul esimene kord niiviisi tele-live‘i laulda ja oleks suht teadmatus. Hommikul meigi tegin kodus ise, autos jõudsin laulud mõned korrad läbi laulda ja sellega põhimõtteliselt mu ettevalmistus piirduski, kuna pakkumise sain eelmise päeva hilisõhtul. Ise “Suveõhtutega” eriti rahule ei jäänud, “Stiihia” tundus aga üllatavalt hea. Intervjuud võtsin vabalt ja kuigi ilmselt on aru saada, et mul nii mõneski küsimuses tõmbas juhtme kinni, siis vist sain hakkama ikka 😀 Eetris oli saade neljapäeva õhtul.

Intervjuud vaata siit: https://youtu.be/7aegWLY7ePM

Laulu “Stiihia” esitust kuula siit: https://youtu.be/6_PsQzVvQGo

Reedel sõitsime Saaremaale, kus mul oli ööklubis Privilege esinemine. Kui ma eelmine kord käisin oli ka vastasmajas minu arust Koit Toome 😀 nagu ka sel korral… saatusesõrm 😀 Esinemine läks hästi, vähemalt ise jäin rahule. Kuulsin ennast hästi ja sound tundus üldiselt ka väga hea olevat.

Näen viimasel pildil ületume välja, aga seda lihtsalt sellepärast, et seal oli nii pime. Viimasel hetkel otsustasin ka kleidi ära vahetada ning otsustasin CY Riiete imekauni kleidi kasuks.  Järgmisel päeval sõitsime tagasi mandrile ja edasi Haapsallu. Õhtul oli esinemine sealses ööklubis Africa.

Järgmine esinemine siis sel laupäeval Põltsamaal. Pole seal väga ammu esinemas käinud ja ootan põnevusega. Väga ootan ka suuri esinemisi suve lõpupidudel, vali endale sobiv ja tule ka kohale!

Märjamaa: http://www.piletilevi.ee/est/piletid/festival/mitmesugust/suve-lopupidu-2017-222345/

Tartu: http://www.piletilevi.ee/est/piletid/kogupere/muusika-ja-teater/suve-lopupidu-2017-virus-222574/

Intervjuu Tre Raadios + esinemine Hauka laadal

Elunurk, , , ,

Eelmine nädal taaskord kadus kuhugi. Olulisemad sündmused olid esiteks pikk intervjuu Tre Raadio Pärnu eetris. Kohal pidin juba olema kell kaheksa ning järgnevad kaks tundi vestlesime igasugu erinevatel teemadel. Kahjuks tervet intervjuud alles ei ole, aga ühte osa sellest saate kuulata siit lingilt: https://www.mixcloud.com/TreRaadio/11082017-oli-suvehommiku-k%C3%BClaliseks-lauljatar-renate/

Oli tõesti väga tore ning jutu vahepeale kuulasime muusikat nii minult kui teistel artistidelt. Sama päeva õhtul oli mul esinemine Antslas, Hauka laada avapeol. Kuna tol päeval läks päris kiireks toimetamiseks, siis ei jõudnud ma kahjuks esinemise proovi teha. Seekord kasutasin üle pika aja maamonitore ja kuigi alguses ma suurt midagi ei kuulnud, siis mida edasi, seda paremaks heli minu jaoks läks. Tore oli aga see, et publik oli väga kaasaelav. Natuke naljakas on vaadata seda, et kui varasemalt on mu põhilaul esinemistel olnud “Stiihia”, siis natuke nagu lausa heas mõttes imelik on see, et enam see või mõni teine laul polegi nii suur magnet, vaid rahvas konkreetselt ootab “Suveõhtuid”. Mul on muidugi selle üle väga hea meel. See laul on ka mulle endale kuidagi hoopis teistmoodi rahvast haarav, sest kui varasemalt on mu laulud olnud üsna mingi kindla vanusegrupi suunitlusega, siis selle loo puhul on näha, et see meeldib nii päris väikestele, keskmistele, kui ka vanematele. Üldiselt ei saa aga teiste lugude üle ka kurta, sest rahvas oli tõesti mõnusalt kaasaelav. Kauni kleidi sain taaskord CY Riietelt.

Tere august!

Elunurk, , , , , , , ,

Tere august! Kuigi varsti peab ka sinuga hüvasti jätma. Suvi on möödunud meeletu tempoga ja kuna üldkokkuvõttes pole meid ilmaga sel aastal väga õnnistatud, siis on nii kahju, et see suveaeg juba hakkabki läbi saama. Nii natukene seda meile ainult anti 🙁 Võiks loota, et äkki sügis on siis soojem, aga kes seda praegu teab. Ma ei oota sel aastal üldse talve, kuidagi nii värskelt on veel meeles see külm aeg ja end paksult riide toppimine, seega ootan juba uut suve, aga sinna läheb kõvasti aega…

Kihvtid jalanõud pärinevad Helena Fashionilt!

Seekord tuleb üks üüberminipostitus, aga kuna ei taha postituste vahele liiga pikka vahet jätta, siis teen selle siiski ära:

  • Eelmisel nädalal ilmus Järva Teatajas minust pisike jutuke, kus rääkisin oma suvetegemistest. Kel kahe silma vahele jäi, saab üle vaadata 🙂 Kahjuks endal seda ei käi, seega fotosüüdistust teha ei saa 😀
  • Minu kõige viimasel laulul “Suveõhtud“ on täitunud juba 625 000 vaatamist! Täitsa uskumatu, aga natuke on kurb ka, sest laulus olevad read “suveõhtud on peagi lõppemas” hakkavad ka päriselt tõeks saama 😀 🙁 Sellega seoses kibelen ka kangesti stuudiosse, et hakata uusi laule salvestama ja varsti ka uus laul sügishooajaks välja anda. Ise hindan olukorda nii, et ilmselt sügisel on stuudios juba rohkem vaba aega ning saab ka aktiivsemalt laulude kallal edasi tegeleda. Päris mitu laulu on, mille vahel mõtlen, et võiks järgmisena välja anda, seega peab nüüd veidi mõttetööd tegema ja ära otsustama, mida järgmisena stuudiosse viia. Samuti on veel pooleli kaks laulu #M ja #KSS. Siiski aga võtsin juba mõnda aega tagasi vastu otsuse, et ei taha kiirustada ja teha asju ainult tegemise pärast. Seega järgmise singliga ma end veel niimoodi ei survesta, aga tore oleks ikka kui varsti jälle midagi uut välja anda. Siiski aga “Suveõhtutel” on läinud väga hästi, seega ma praegu erilist tampi peal ei tunne. Olgu ka öeldud, et ükski minu varasem laul pole niivõrd lühikese ajaga kogunud nii palju vaatamisi. Aga eks need käigi natuke erinevalt. “Stiihial” oli aastaga pool miljonit alles koos, ent ometi “Aastahiti” edetabelis jõudis ta viiendale kohale kuna kruttis ennast terve aasta jooksul. “Suveõhtutega” on mul selline tunne, et see krutib ennast sellega suvega suhteliselt ära ja siis jääb mulle retrohitiks 😀 Aga no eks näis, võtkem asja mõnuga!
  • Mul on palju uusi esinemisi lisandunud:
    • 19. august Haapsalus, klubis Africa
    • 8. september Tartu lauluväljakul suve lõpupeol
    • 9. september Märjamaa lauluväljakul suve lõpupeol
    • 23. september Tartus, ööklubis Vabank
  • Palju mõtteid on õhus, mida tahan veel sel aastal teostada. Paljuski just eneseteostusevallas. Loodan need ellu viia ja varsti ka teid valgustada!

Esinemine Viljandis, ööklubis Red

Elunurk, , , , , , , , ,

Heia-heia! Viimane nädal on jälle lennanud uskumatul kiirusel. Kolmapäevast pühapäevani oli kogu aeg pidev-põnev programm peal. Aga kõigest järgemööda. Kolmapäeval peale lõunat startisime Karksi-Nuia poole, et pidada maha üks uus fotoshoot. Eelmine kord pildistasin koos Fotoraadiga oktoobris oma lapsepõlvekodu kandis Albus ning kuna mulle nendega koostöö väga meeldis, siis otsustasin ka sel korral nende kasuks. Seekord aga olime ainult looduses, seega oli veidi teistmoodi kogemus võrreldes sisetingimustega. Kõigepeal läksin Maigreti juurde meiki, keda väga kiidan. Kes tunneb huvi, siis minge kiigake ta Facebook’i lehele. Otsustasime seekord pildistada veidi kaugemal ehk Karksi-Nuias. Ma pole seal kunagi käinud, ainult läbi sõitnud. Teadsin aga, et seal on kauneid kohti, kus pildistada. Peale meiki alustasime pildistamist üsna hilja, seega päris kõiki kohti isegi ei jõudnudki ära pildistada, aga usun, et materjali saime küllaga. Seega ei jõua ära oodata, mis sealt tulemas on. Peale pildistamist sõitsime veel tunnikese edasi ööbimiskohta ning üsna kohe läksime magama.

Veidi kaadritagust piilumist

Järgmisel päeval oli vabakava, ent see-eest siiski tegus. Vahepeal paistis veidi ikka päikest ka, aga muidu sai palju ringi käidud ja toimetatud. Samuti juhtus ka see…

Omaenese lollus ja eks üritan sellest olukorrast õppida seda, et peab olema ettevaatlik ja ei tasu tormata. Tol päeval sadas vihma, seega jooksin ruttu autost poeukseni, aga poeukse ees olev metallrest, mis vist muidu mustust kogub, oli väga libe, seega panin põlve maha ning sain omale kena mustri jalale. Vapralt tatsasin veel poodi edasi ka, aga ühel hetkel tundsin, et püksipõlv oli veriseks imbunud. Läksin autosse tagasi ja vaatasin, et mis siis juhtus. Esimene reaktsioon oli kohe, et “palun mitte ainult õmmelda”. Sest nendest mitmetest haavadest üks haav tundus mulle esmapilgul üsna sügav. Otsisin google’ist kus Otepääl arsti juurde saab minna ning sattusin väga toreda arstitädi juurde, kes mind kohe aitas, haava puhastas ning siis plaastrid pani ja sideme ümber. Polnudki vaja õmmelda. Kõndimisega õnneks üldiselt probleemi ei tekkinud, aga kükitada ja jalga “kägardada” on raske ja ebameeldiv. Seega kui ma siin hiljuti alles mõtisklesin, et äkki jõuan veel lähiajal ujuma, siis eks ole näha, mis sellest mõttest nüüd saab, kuna praegu ma sellele haavale küll ligunemist lubada ei saa.

Siiski otsustasin kohe, et ei lase sel kõigel enda tuju rikkuda. Elu toimub edasi. Järgmisel päeval oli täitsa suvi ning tegelesime selle nautimisega. Lõpuks õhtu poole jõudsime Viljandisse, kus mul öösel oli esinemine. Esinemisega jäin muidu väga rahule – kõiki laule lauldi kõvasti kaasa, eriti laulu “Suveõhtud”, mille pärast on mul muidugi väga hea meel! Seega loodan, et äkki varsti kohtume jälle 🙂 Sidemes jala peitsin kenasti kleidi alla 😀 Ühe väikse video panin ka oma Facebook’i lehele, kes soovib piiluda, saab seda teha SIIT!Magama sain umbes kolme paiku ja uuel päeval oli juba pool 8 äratus, seega olin suhteliselt läbi omadega 😀 Päeva peale läks seda väsimust õnneks vähemaks, aga õhtul jäin küll vist sekundiga magama. Tollel päeval muidu käisime Maheda Muusika Festivalil ning õhtul vaatamas etendus “Elagu eurotoetused”, mis toimus Arukülas. Võtsime ka sel korral lapse kaasa ja saime kenasti hakkama. Loodan suvel veel mitmele vabaõhuüritusele jõuda. Praegu on kohe selline suur janu nende järele.

Pühapäeval käisime uuesti Maheda Muusika Festivalil. Eelkõige vaatamas Daniel Levi esinemist, keda ma varem polnud live’is näinud, seega Eesti artistidest taaskord uus linnuke kirjas. Esmaspäev oli üsna tavaline kodus olemise päev, ent läks sellegipoolest nii kiiresti. Hommikul käisime rattaga sõitmas, veidike lugesin, tegin kodus jäätist ja alustasin moosi sisse tegemisega. Päris palju on veel vaja ka teha. Õhtul veel üks väike rattatiir ja kuidagi see päev kadus kuhugi. Aa ja vahepeal sain veidi päevitada ka. Oli üks tõsiselt ilusa ilmaga ilus päev 🙂 Loodan tänasest päevast sama ja kavatsen neid päevi täiega nautida.

Juuli pildipostitus

Elunurk, Kööginurk, Raamatunurk,

Esinen: 18. august Club Privilege, Kuressaare

Blogi Sounds European märkas minu laulu “Suveõhtud”! http://www.soundseuropean.com/2017/07/estonia-renate-suveohtud.html

Viimasel ajal on justnagu mingi kirjutamistung peal. Eks ta nii käigi, lainetena. Lugesin uuesti läbi raamatu “Kõrboja peremees”. See oli gümnaasiumis meil kohustuslik, aga pean tunnistama, et ilmselt lugesin seda suure kooli-tambi all suhteliselt diagonaalis. Seekord sain rohkem süveneda ja kaasa mõelda. Minu jaoks see Villu oli ikka üks imelik mees 😀 Elab ise enda elu keeruliseks. Üldiselt mulle raamat meeldis, aga natukene häiris see, et ta tundus depressiivne ja tume. Muidu hea ladus lugemine.

Viimastel päevadel on mõnus suveilm olnud! Palju igasugust tegutsemist õues on olnud: jalutamist, rattaga sõitmist, lillede istutamist, kasvuhoones tegutsemist jne. Kindlasti jäi midagi ka nimetamata. Pean aga tunnistama, et ma pole siiamaani ujuma jõudnud sel aastal. Olen mitu korda kaasa läinud, aga kas on olnud jube tuul või endal veidi tõbi kallal, aga nüüd kavatsen kindlasti selle lükke ka ära teha. Uueks nädalaks lubab veel suvemat ilma kui juba on.


Cy Riided on saatnud mulle taaskord imeilusaid kleite. Väga hästi sobiv lõpetamiseks või mõnele vähe viisakamale üritusele. Allpool olev kleit aga on just selline hea suvekas, millega praegu ringi käia.

Enda muusika kohapealt veel väga midagi uut rääkida ei saa. Küll aga on õhus mitu projekti, mis taaskord seotud teiste artistidega. Seega olen ka nende pärast väga põnevil ja loodan neid peagi teiega jagada! Kohtume reedel Viljandis!

 

Esinemine Valga Summerfest-il

Elunurk, , ,

Möödunud nädalalõpp oli kiire ja põnev. Kõigepealt neljapäeval käisime vaatamas Stig Rästa autoriõhtut Kõltsu mõisa aias. Mulle kontsert väga meeldis ja meeldis ka selle formaat. Mulle meeldib just kuulata kuidas see või teine laul sündinud on. Mõni sünnilugu oli juba tuttav ka äsjaloetud Stig Rästa raamatust. Igatahes väga kiidan! Toit oli ka hea 😀

Järgmisel päeval startisime peale lõunat Valga poole, kus õhtul toimus üritus Summerfest 2017. Autosõit oli pikk kuna tegime ka mõned kõrvalepõiked. Lõpuks kohale jõudes oli mul aga väikene hirm. Juba mitu päeva oli mul mingi kerge vindumine sees olnud ja ilmselt eelmisel päeval Stig Rästa kontserdil ikkagi immuunsus sai väikese tagasilöögi ja jäin korralikult haigeks. Köhisin, kurk oli jube valus, nina kinni, kõik jutud. Lootsin küll, et äkki hommikul ärkan üles ja olen terve, aga ei… Ostsin tee pealt veel apteegist asju, et natukenegi tulekahjut kustutada, aga ütleme nii, et nii tõbisena ma pole juba väga ammu lavale sattunud. Üldse olen sel aastal jube vastuvõtlik olnud igasugu haigustele, pean hoolsam olema. Kuna mulle ei meeldi ka suu maigutamine, siis kangekaelselt tahtsin ikkagi live‘i laulda.

Igatahes sättisin end ja lavale läksin peale kella ühteteist õhtul. Õnneks publik oli väga väga tore ja ma vist eelmine aasta rääkisin enam-vähem sama juttu, aga sel aastal siis uuesti: Publikus oli palju vene rahvusest inimesi, kes ilmselt ei teadnud absoluutselt kes ma olen ja miks ma siin olen, ent sellegi poolest elasid nad nii energiliselt kaasa. Seda oli nii tore vaadata. Samuti oli publikus taaskord tavapärasest veidi rohkem noori, nagu ka suve avapidudel täheldasid. Peagi sain ka aru, et nad olid tulnud just laulu “Suveõhtud” kuulama. Kuidagi isegi sain lauldud. Eks musta tuli tavapärasest rohkem sisse ja hääl oli ka palju palju nõrgem. Sellele saab ka allolevast videost kinnitust, aga kuna kogu see emotsioon oli jäädvustamist väärt ja publik oli nii vahva, siis ikkagi selle videoklipi üles laadisin. Olen viimase paari aastaga hakanud vähem igasuguste asjade üle põdema, seega suhtun rohkem nii, et oli täitsa okei esinemine ja pole hullu 😀 Ise küll võtan arvesse ja tean, et kus järgmine kord võiks paremini olla, aga ma ei põe neid asju enam nii hullult nagu oma laulmise algusaastatel. Lõppude-lõpuks ongi oluline, et ma ise ei muretseks ja oleksin rahul.

See video on siis “Suveõhtute” kolmas esituskord. Kuna kutsuti lavale tagasi, esitasin seda veel korra. Peale laulmist läksin kohe ööbimispaika, kuigi magama sain alles peale kella kahte öösel, kuna muusika oli nii vali 😀 Pole aga hullu, kuna peale esinemist on nagunii adrenaliin nii laes, et raske oleks kohe voodisse kukkuda ja uinuda.

CY Riided olid mulle taaskord imeilusa kleidi saatnud, mida rõõmuga kandsin. Tundub, et neil koledaid riideid polegi 😛 Järgmisel päeval liikusime siia-sinna. Käisime korraks rannas ja vaatasime niisama ringi.

Õhtul jõudsime Pärnusse, kus käisime Ammende villa aias kuulamas kontserti “Kummardus Valgrele” ehk siis tõsiselt tihe kultuuriprogramm oli nädalavahetusel. Kontsert oli ilus.

Tore, et täna on isegi täitsa suveilma olnud. Loodetavasti läheb veel soojemaks. Tahaks igat kübet sellest suvest enda sisse talletada, sest nagu ta Eestimaal kipub olema – kauaks teda pole. Täna on ka parem olla, eile oli veel nadi, aga täna on tunne täitsa okei. Lihtsalt juhtus selline asi, et pühapäeval üles ärgates polnud mul häält. Jällegi ei mäleta millal selline asi viimati juhtus. Kahjuks pole mul aga häält veel tänagi. Loodetavasti tuleb ta aga ikka tagasi 😀 Eks veidi ikkagi õpetuseks ka, et haigena lavale minna on väga ohtlik.

Järgmine esinemine on järgmisel nädalal Viljandis. Kohtume seal ja loodetavasti tuleb taas üks vahva ülesastumine.

Juuli algus

Elunurk, , , , , , , ,

Esinen:
21. juuli Viljandi, Club Red
1. detsember Räpina, pubi Turist

Ilmselt mu loomepaus tegi head, sest nüüd on selline tuhin peal, et pean oma hobuseid tagasi hoidma 😀 Mitu päeva järjest olin klaveri taga, kirjutasin uusi viise/sõnu/terveid laule. Tunne on selline, et tahaks veel ja veel. Eks veel ilmselt mõned päevad olen selles osas aktiivsem, aga mul on juba hunnikuga raamatuid valmis pandud, mis tahan kindlasti läbi lugeda, seega kibelen ka nende manu. Paari päevaga saingi juba läbi ühe raamatu – Vahur Kersna “Ei jäta elamata”. See on siis tema teine raamat ja seekord pühendub see rohkem tema teekonna kirjeldamisele haiguse osas. Edasi kavatsen ette võtta taaskord mõned klassikud, aga neist siis järgmine kord.

Ma ei hakka täna pikka juttu tegema, lihtsalt pisike ülevaade 😛 Möödunud päevadesse mahub mitmeid huvitavaid seiku. Näiteks käisime metsmaasikaid korjamas. Leidsime ühe väga hea koha, seega Renate, võta ainult kätte ja mine korja. Mis seal salata, metsmaasikad on nii väiksed ning selleks, et suurt hulka kokku korjata, läheb päris tükk aega. Siiski on see aga seda väärt, sest metsmaasikamoos on minu lemmik!

Samuti olen saanud käppa proovida ise jäätise tegemisel. Endale üllatuseks tehakse seda alguses sama moodi kui creme brule’d, mida siin olen harjutanud. Esimesel korral tegin tavalist vanillijäätist, teisel korral šokolaaditükkidega jäätist. Pean tõdema, et põhimõtteliselt maitseb täpselt samamoodi nagu poe oma. Mõned väiksed detailid on veel, mida pean harjutama, aga muidu olen täitsa üllatunud. Arvasin, et tuleb hoopis midagi muud.

Juba homme kohtume aga Valgas! Ootan seda esinemist väga ja loodan, et tuleb kihvt esinemine! Kes aga soovib hea hinnaga minu plaati “Teekond Hingeni” endale tellida, siis kirjuta mulle mu postkasti või Facebook’i – hetkel on üks hea kampaania meil käimas 🙂

Juuni 2017

Elunurk, Klaverinurk, Raamatunurk, , , , , , , , ,

Tere-Tere! Pole ammu kirjutanud. Olen hetkel pidamas loometegevusest väikest pausi. Tunnen, et pean ennast hetkel laadima ja täitma ning selletõttu kuna kirjutamine on ka minu jaoks loominguline tegevus, olen seda veidi edasi lükanud. Olen vahepealse aja tegelenud erinevate tegevustega, mis mind taaskord laadida aitaks. Loodan, et ma nüüd valesti ei kõla – midagi pole halvasti 😀 Lihtsalt kuna viimase poole aastaga on palju endast välja kirjutatud, siis nüüd vaja jälle materjali enda sisse saada. Lugesin Stig Rästa raamatut, kus oli selle kohta ka hästi öeldud – enam-vähem taoliselt, et kui “akvaarium on tühi, siis pole mõtet sealt laule välja punnitada ja kui akvaariumi täita ja see hakkab üle ääre ajama, siis on mõtet midagi kirjutada, kuna nagunii “ajab kõik üle ääre” “. Midagi sellist oli. Vot aga ei hakka pikalt siin seletama, lühidalt kokkuvõttes olen loomingulise laadimise pausil 😀 Eks oma osa täidab ka see, et väljas on (üldiselt) ikkagi suvi ja palju on õues oldud ja arvuti taha nii palju pole jõudnud ka. Eks muidu veidi olen ikka klaveri taha sattunud, aga natukene on fookus hetkel muudel asjadel. Ma olen hästi palju praegu lugenud, seega räägingi alustuseks raamatutest.

Robbie Williamsist ma enne suurt midagi ei teadnud. Eks suurimaid hitte olin ikka kuulnud, aga temast endast kui artistist väga ei teadnud. Samuti ei olnud ma kursis Take That loominguga, seega oli huvitav äratundmis hetk nii mõnegi loo puhul. Natukene oleks tahtnud sellist põhjalikumat ülevaadet, kuna raamat on üldiselt üles ehitatud stiilis “pilt – seal kõrval pikem kommentaar” ja nii terve raamatu vältel. Seega sellist väga ladusat ja siduvat juttu nagu ei olnud. Midagi sain aga aimu ikkagi. Mind aga huvitavad just selliste raamatute puhul, kuidas see või teine laul on sündinud – selles raamatus ma seda infot väga kätte ei saanud.

Vahur Kersnast ma ka lähemalt väga midagi ei teadnud. Taaskord, sellist üldist infot ikka, et tegu saatejuhiga ja et viimastel aastatel on ta raske haiguse küüsis olnud, aga rohkemat väga mitte. Seega see raamat läks mul väga kiiresti ja oli huvitav lugemine. Maalis temast hoopis teise pildi ette. Samuti palju pilte raamatus.

Samamoodi maalis teise pildi ette Stig Rästa raamat, mis mul ka väga kiiresti läks ning kiidan seda raamatut väga. Aus ja puhas ülestunnistus.

Viimasena, mis mul praegu pooleli on – E. Vilde “Mahtra sõda”. Ma ausalt ei tea kus ma varem elanud olen, aga mulle meeldib see raamat tohutult – julgen öelda, et see on mu viimase aasta lemmikraamat. Alguses oli väike kartus sees, et äkki on raske lugeda, nagu nende vanemate raamatutega kipub olema, sest kirjutamisviis siis ja tänapäeval on täiesti erinevad. Tõsi küll, nii mõnigi kord lugesin mõnda lõiku uuesti üle, et aru saada, mis nüüd taheti öelda, aga tegelikult on seda raamatut minu arust küll hea ja ladus lugeda. Mulle meeldib, et autor on paljud asjad kohe ära seletanud ja erinevaid kommentaare juurde lisanud, mis aitavad tolle aja olusid paremini mõista. Samuti on see raamat ka väga hea õpik. Mulle meeldivad raamatud, mis mulle midagi juurde annavad – mingit uut teadmist, infot mille üle mõelda. Tänu sellele raamatule tean ma nüüd, mis asi täpselt see Mahtra sõda ikkagi oli ning kuidas tol ajal talupojad hakkama saama pidid. Täitsa kurb tegelikult, aga ilmselt see kõik on meid, eestlasi, teinud selliseks nagu me täna oleme. Naudin seda raamatut väga ja rõõmu pakub veel see, et tegemist on tegelikult triloogiaga, seega peale seda raamatut ootab mind veel kaks raamatut. Loodan vaid, et need järjed on sama hästi ja põnevalt kirjutatud.

Olen ka mõningaid uusi roogasid(/roogi?) katsetanud. Kõigepealt kiidan väga sellist asja nagu orsotto. Seda sellepärast, et mulle muidu kruubid absoluutselt ei maitse. Too orsotto, mis on siis põhimõtteliselt nagu odrakruubist tehtud risoto, oli aga niiiiii hea! Tegin seda veel mitu korda ja teen kindlasti uuesti. Leiab nüüdsest tee minu sagedasti-tehtavate-retseptide hulka. Teiseks uueks avastuseks oli vaniljepuding, mida tegin ka vist kokku viis korda, et saavutada kõrgem vilumus 😀 Tegelikult hakkasin tegema creme brule’d, aga kuna mul ei ole seda leeklampi ning seega ei saa ma peale teha suhkrukrõbedikku, siis ei oleks ta enam ka creme brule vaid siis on ta põhimõtteliselt nagu vaniljepuding. Siiski on ta ka nii väga hea. Järgmise sammuna kavatsengi omale kuskilt leeklambi saada, et siis lõpuni välja minna.

Muusika kohapealt. Viimased esinemised olid suve avapidudel ja nüüd on väike paus sisse jäänud – järgmine esinemine on 7. juulil Valgas. Ootan väga-väga! Vasakpoolsel pildil olen Lõuna-Eesti suve avapeol CY Riiete kaunis kleidis (foto: Mariliis Nõmme). Möödunud nädalate jooksul käisin stuudios. Tegelesime looga #KSS. Laulsin uuesti sisse ühe lause, milles otsustasin sõnastust muuta ning lisaks kõik bäkid. Muidu nagu pole uute lugude kallal hetkel eriti progressi olnud. Eelkõige katsumegi nüüd laulu #KSS valmis saada, sest kõik vokaalid on sisse lauldud. Kui see laul valmis, siis liigume edasi järgmiste laulude kallale. Suureks üllatuseks avastasin ühel päeval, et Rebecca Black, kelle ühe laulu olin varasemalt ära kaverdanud (LINK), on mu videot maininud enda videos (VAATA SIIT) Ikka on tore, kui sind on märgatud 🙂

“Suveõhtutel” läheb minu arust ka päris hästi. Natuke enam kui kahe kuuga on laulul juba pea 400 000 vaatamist. Selles osas olen ennast ületanud. Laulude pealt on ka nii hea vaadata kui kiiresti ikka aeg läheb. Minu jaoks me alles andsime selle loo välja, aga juba on üle kahe kuu vana. Väga tavaline on, et kui olen äsja uue loo välja andnud, siis juba küsitakse, et millal järgmist saab 😀 Hetkel ma sellele veel vastata ei oska. Nii mõnigi uus laul on juba valmis, midagi on ka stuudios tegemisel ja mõnda kibelen väga stuudiosse viima kui eelmised valmis saavad, aga millist ja millal neist järgmisena välja anda, seda ma praegu ei teagi. Vaatame jooksvalt. Vaatame kuidas “Suveõhtutel” edasi läheb. Kui läheb hästi edasi, siis pole mõtet veel nii pea hakata uue lauluga eelmist summutama.

Aga kohtume juba sellel reedel! Ning postituse lõppu panen ka ühe kõige uuema klaverivideo minu poolt. Millal tuleb uus postitus? Hetkel lubada veel ei oska. Võib-olla tuleb jälle veidi pikem paus, võib-olla mitte. Vaatan seda jooksvalt ja midagi hetkel ei plaani. Kirjutamata ma aga ei jäta ning varsti on siin kindlasti ka uued postitused 🙂

Kes soovib osa võtta piletimängust, siis mine kiika minu Facebooki lehele: www.facebook.com/RenateOfficial