Esinen:
11.08 Hauka laat
26.08 Põltsamaa

Heihooo! Olen tagasi väikeselt kirjutamise pausist. Otsustasin teadlikult sellise väikse hingetõmbe teha. Katsun tänase postitusega kõik seljataha jääva kuidagi kokku võtta.

Igatahes alustangi seekord hoopiski kohe sellest, et lugesin läbi raamatu “Röövitud”. Polnud nagu täitsa vigagi, aga erilisi emotsioone ka ei tekitanud. Viimati loetud raamatutest on mulle kõige rohkem muljet avaldanud “Krahv Monte Cristo”. Seda julgen soovitada. Nägin hiljuti sellest ka filmi ja õnneks oli film väheke rõõmsama lõpunoodiga. Muidu raamatus oli näiteks lõpulahendus teistmoodi. Lisaks võtsin ette raamatu Paul McCartney eluloost ja teest muusikuna. Kunagi ammu lugesin läbi suure-paksu biitlite raamatu, mis oli vist ligi 1000 lehekülge. Too raamat aga võtab selle kõik palju kiiremini kokku, kuid siiski põhjalikult. Kirjutatud hästi, hea lugeda, soovitan!

4. mail, neljapäeval käisin Ring FM stuudios andmas intervjuud oma värske loo “Suveõhtud” kohta. Kuigi ühe korra olen laulu varem juba esitanud, siis 2. ja 3. juunil esinemised tulevad esimesed, kus saan laulu esitada esimest korda peale laulu välja andmist. Ma olen alati natukene rohkem elevil enne esinemist, kui mul on live-kavas mingi uus laul või muudatus. Siis nagu ise ootad ka rohkem ja oled põnevil. Nii ka seekord.

Peale intervjuud oli meil väike akustiline proov. Tükk aega ei olnud me jälle kokku saanud, peamiselt sellepärast, et olin pikalt haige ning enne seda sellepärast, et polnud head kohta, kuhu kõigile oleks mugav proovi tulla. Loodan südamest, et äkki nüüd need proovid hakkavad ladusamalt minema, sest ruumi mured on justkui murtud. Seekordses proovis tundsin end juba kindlamalt. Oli juba rohkem ideid peas ja hakkas kavast kui tervikust ka mingi parem pilt ette joonistuma. Kohtusime tol korral veel kahekesi.

5. mail, reedel tegime õhtul esimese grilli. Olin juba grilli sel aastal söönud, aga mitte ise teinud. Seega siin kohal kalendrisse ristike. 6. mail, laupäeval põikasime Kose laadalt läbi. See on siis minu laadahooaja esimene laat sellel aastal. Täitsa naljakas on see, et ma mäletan, kuidas ma talvel mõtlesin, et “nii kahju, et laatadeni veel nii palju aega on…”. Vaat sulle, nüüd ongi nad juba käes ja maikuus oligi juba üsna mitu laata, kuhu ma ka omadega jõudsin. Tõsi küll, ma pole viimastel aastatel laatadelt näiteks endale väga enam riideid saanud, aga saan see-eest kõike muud: taimi, toitu, lapsele riideid jne.

6. mai, pühapäev oli minu jaoks väga oluline päev, sest ma sõitsin esimest korda jalgrattaga 😀 … üle pea et kahe aasta. Muidu möödus päev kui lennates, tegime erinevaid koduseid toimetusi. Kahju oli sellest, et järgnev nädal oli veidi külmem, seega ei julenud ma lapsega koos selliste ilmadega sõitma minna. Nii ootasingi terve nädala, et need ilusad ilmad tagasi tuleksid ja kui siis uuesti rattasadulasse sain, siis olin nagu väike laps kommipoes. Kohad kuhu ma varem kõndisin ca. 1,5 tundi, olid nüüd 15 minuti kaugusel. Imeline! Siiski aga mu õnn ei saanud väga kaua kesta, sest õhtul oli kurk valus, natuke nohu ja järgmisel päeval uimane olla. Ehk siis ma olen sel kevadel juba kolmandat(?) korda haige, mis on minu kohta väga ebatavaline. Üldiselt olen ma väga terve inimene olnud (ptüi-ptüi-ptüi), aga ei teagi, mis nüüd siis lahti on.

Tollele pühapäevale järgnev nädal oli vaiksem. Oli üldiselt kodus olemise nädal, tegelesingi nende asjadega, millest täitsa blogi alguses juttu tegin (et mida mitte liiga palju siin blogis mainida 😀 ). Reedel 12. mail käisime Luige laadal. See laat on rohkem suunatud aia- ja maakaubale ja saimegi kodu tarbeks nii mõndagi. 14. mail, pühapäeval oli minu elu teine emadepäev ning kuna minu teine pool oli ka “sünnipäevalaps”, siis käis meil tol päeval palju külalisi ja oli selline mõnus istumine. Õhtuks oli aga tervis juba palju kehvem ning uuel nädalal tegelesengi taaskord peamiselt enda ravimisega ja enamasti pidin toas olema 🙁

20. mail, reedel käisime Türi laadal (vabandan ette ära juba, et ma ei kasuta laatade puhul ametlikke ürituste nimesid, aga ilmselt saavad kõik aru, millega tegu). Olime seal ligi kolm tundi ning hiljem sõitsime veel veidi ringi, aga selle laadal oldud aja jooksul jõudsin ma ennast korralikult ära põletada. Ma ausalt öeldes ei tulnud selle pealegi, et päike niimoodi võtab. Õhtul olid mul sellised randid, mida ma oma elu jooksul veel polnud näinud – õlad ja rinnaesine olid kõik ära põlenud. Järgmistel päevadel hea ilm jätkus ja sai palju õues oldud. Mõnus! Ma olen nii kaua seda mõnusat ilma ja suve oodanud ja nagu nimme tuli see soe sel aastal ka hiljem (et mind kiusata), aga nüüd kui ta lõpuks käes on, siis seda enam oskan seda hinnata 🙂 Siiski aga laupäeval arvasin, et on jube hea mõte veel veidi rõdul peesitada, ise eilsest veel ära põlenud – tulemuseks oli pühapäeval korralik päikesepiste, lisaks süda paha ja muidu halb olla. Kuna ka haigusevimm oli veel sees (köha, nohu), siis olingi ma nagu üks suur hädapätakas 😀 Järgmisel päeval olin aga nagu naksti palju tervem.

Vahepeal olid muidugi Eurovisioonid ka. Ootad tükk aega seda nädalat, mil need poolfinaalid ja finaal on ja siis järsku on nad kõik nii kähku läbi. Kahju muidugi, et Eesti edasi ei saanud. Omadele hoiad ju ikka kõige rohkem pöidlaid. Mulle meeldis ka Itaalia, Bulgaaria ja Belgia. Esimesele neist hoidsin kõige rohkem pöialt. See laul jõudis ka etteotsa, aga mitte sinna täitsa ülesse. Igatahes sel aastal oli Eurovisiooni hoopis teistmoodi tunne vaadata. Kuna ma enamusi laule teadsin ja mingeid taustalugusid ka nendest lauludest, siis oli tervet show‘d mul huvitav vaadata, kuna kui vahepeal ka oli mõni laul, mis mulle väga ei meeldinud, siis üsna pea tuli jälle mõni, mis meeldis ja ei tekkinud sellist “millal juba see hääletamine hakkab” tunnet.

22. mail, esmaspäeval, oli meil lõpuks ometi akustilise esinemise proov kolmekesi. Kõik kõlas nii kihvtilt ja kuigi olime koos kaks tundi, siis jõudsime selle ajaga töötada läbi vaid neli laulu, seega ilmselt läheb veel kaua aega, et me kõik paika saaks. Natukene jube on mõelda, et lõpuks tulemuseks pean need lood kõik pähe saama (nii sõnad kui duurid klaveril), nii et ma parem hetkel ei mõtle selle peale üldse ja loodan, et juhtub mingi ime ja kõik jääb mulle iseenesest pähe.

Minu muusika teemadel ka. Kõigepealt mainin selle ära, et mul on väga hea meel, et mu uus laul on kenasti vastu võetud. Laul sai nüüd kuu aega vanaks ning Youtube’is on kogunenud juba üle 120 000 vaatamise (KUULA/VAATA SIIT!)  Ükski mu laul pole varasemalt kuu ajaga nii palju vaatamisi saanud. Nii vahva 🙂

Lisaks tuli lõpuks välja laul, mida ka omajagu ootasin – kirjutasin Anne Lohole loo, mis kannab nime “Sa Suudad”, kuula seda SIIT! Tegelikult selle loo taust on selline, et ma kirjutasin selle 2015. aasta varasuvel ja jätsin selle sahtlisse. Aeg-ajalt ikka kirjutan midagi, mille panen sahtlisse ära ja omajagu on neid laule, mis sinna sahtlisse jäävadki, sest ma ei tunne nendega sellist klikki nagu sooviks. Nii ta seisis seal kuniks tuli õige aeg ja laul rändas Anne Lohole. Aega võttis, aga lõpuks laul valmis ja raadiotele saadetud.

Vahepealse aja jooksul stuudios minu enda lauludega erilisi protsesse pole toimunud. Olen küll lootnud, et äkki nüüd saab, aga pole õnnestunud. Loodan ikka igakord, et äkki järgnevate nädalate jooksul asi paraneb ja saame mu uute lauludega edasi liikuda. See-eest ongi rohkem kodus muusika timmimist olnud. Olen veel uusi laule kirjutanud teistele artistidele ja tegelenud oma akustilise kavaga.

Vot selline pikem postitus seekord. Üsna palju ka konkreetselt minu mõtteid. Usun, et järgmine postitus tuleb juba kiiremini, sest uuel nädalal on tulemas esimesed vabaõhu esinemised sellel aastal. Palju mõtteid on peas mida teha ja teostada, aga eks kõik võtab aega ja liigume rahulikult, tasa ja targu.

PS! Kui soovid endale võita kasti jäätist ja minu CD, siis mine vaata minu like-lehele Facebook‘is, kuna seal on käima läinud üks kihvt mäng!