Category Archives: Elunurk

Tere 2017

Esinen:

  • 18.02 Tartu, Sõbra Pesa
  • 14.04 Võru, Club Tartu

Minu laul “See Maa” oli sel aastal Ring FM-is mängitavuselt kohal 56! Laulu saab kuulata siit: https://youtu.be/ik_EhUAhwXQ


Ma tegin detsembris 16 postitust. Pidin selle lihtsalt ära märkima. Viimati juhtus selline asi augustis 2013. Eks ole näha, mis tegelikult juhtuma hakkab, aga jaanuar tundub tulema rahulikum. Muidugi tavaliselt on kõikides eluvaldkondades nii, et jaanuar on aasta kõige rahulikum kuu. Elame-näeme.

Aastavahetuse olime kodus. Katsime laua, vaatasime telekat, lihtsalt olime. Keskööl piilusime õue ka ja lugesime rakette kokku. Ma loodan, et 2017 tuleb hea aasta. Ma usun, et tuleb. Lõppude lõpuks on see kõik meis endis kinni. Aasta tagasi samal ajal oli minu uus elukorraldus veel nii värske, et ma alles harjusin kõigega. Nüüd aga on juba mingi pädevus tekkinud ning uute asjadega harjumine on sujuvam ja heas mõttes aeglasem. Tol ajal ju muutusid paljud asjad kohe praegu ja järsku. Kuigi ilmselt emainstinktid möllasid, sest asusin kohe müttama ja tegutsema. Polnudki otseselt sellist teadlikku harjumise aega, vaid kõik tuli nii kiiresti. Ilmselt polnud aega jokutada 😀 Aasta tagasi müttasin ma ülikooli lõpetamisega. Ragistasin ajusi, et mida ma oma bakatööga teen. Aga näed, ära tegin. Nüüd sel aastal pole mul ühtegi kohustust peale selle, et üks väike inimene tuleb normaalseks kodanikuks kasvatada. Muidugi eks kodus ole ka toimetamist.

Aasta viimasel päeval panin ka veel lillesibulaid maha 😀 Vot sulle talve.

Aasta lõpus oli veel pisipõnni sünnipäev. Sel aastal suurt istumist ei teinud. Veidike istusime lähemaste sugulastega ning üks suurem istumine koos minu sõbrannadega on alles ees, aga need mõlemad siiski võrdlemisi tagasihoidlikud. Eks ta praegu ju veel aru ei saa, et tal sünnipäev, seega see päev rohkem meie jaoks tähistada.

30. detsembril oli Raadio 2 Aastahiti edetabeli maratonssaade. Ma tänan südamest kõiki, kes viitsisid minu laulu “Tsunami” poolt hääletada. “Tsunami” jõudis kohale 27!

IMG_5035Peagi näen esimest versiooni oma järgmise singli muusikavideost ning sellele loole on nüüdseks juba täiesti valmis saanud ka remix! Seega enam pole kaua oodata!

Viimasel ajal on mul moeks veidi lühemad postitused ja seekord siis ka niiviisi. Otsustasin kõik vahepealse info ikkagi kirja panna ja lõppu lisada ka selle, mille pärast ma tegelikult siia blogisse üldse tulin. Kolmapäeval esinen ETV+ saates “Sinu Õhtu” (19.25 – 20.00) kahe looga. Ehk siis juba homme. Kel soovi, saab vaadata!

Aasta 2016

Tänases postituses kavatsen tagasi vaadata aastale 2016. Oli teguderohke aasta ning seda erinevates eluvaldkondades.

Kõige suurem muutus leidis aset isiklikus elus – 1. jaanuaril saabusime koju pisikese tüdrukutirtsuga. On olnud huvitav aasta, mille jooksul olen õppinud arusaame väikese inimese maailmast ning õppinud üht-teist ka enda kohta. Juunis lõpetasin Tallinna Ülikooli ning omandasin sotsiaalteaduse bakalaureuse kraadi.

Sel aastal andsin välja neli laulu. Alustasin kohe aasta alguses looga “See On Tunne”, koostöös JONVS-iga.

12484687_948362081907387_2066010881231192543_oVabariigi aastapäeval andsin välja midagi väga teistsugust, meie Eestimaa ilust ja valust kõneleva loo “See Maa”, millele Aerial Cinematography meisterdas kauni video.

see-maa---itunes-coverSuvel järgnes juba “tagasi-minu-juurte-juures” stiilis laul “Tsunami”, millele filmisime ka sõnadevideo ning mis minu esinemistel kiiresti populaarseks sai.

Renate2-fotograaf_MartinLättAasta lõpetasin looga “Jõulupuu”, mille sõnadevideos kasutasime Albu Mõisas pildistatud pilte Fotoraadi poolt.

renate_jõulupuu_n2Tegin otsa lahti ka teistele artistidele laulude kirjutamisega. Esimene koostöö hõlmas Kapriizile laulusõnade kirjutamist. Laulu saad kuulata SIIT! Samuti sai valmis üks laul ühele koosseisule, mida on ilmselt võimalik kuulda uue aasta alguses ning “soojas” on ka juba mitu-mitu uut koostööd 2017. aastaks. Samuti kirjutasin Kapriizile veel ühed laulusõnad, laulu saad kuulda SIIT! Ehk siis selles vallas on omajagu tegutsemist olnud.

Enne jaanipäeva olin esimest korda üle pika aja laval. Eredalt jääb meelde Vaba Rahva Laul, mis oli minu jaoks midagi väga teistsugust ning kus sain esitada laulu “See Maa”, mida ma muidu esinemistel ei esita. Lisaks mõned videod teistest esinemistest SIIN ja SIIN!

Mind oli näha ka teles, täpsemalt saates “Kas tohib?” Aasta jooksul toimusid ka mõned pildistamised. Üks meie pere keskis, üks mini-pildistamine SeeSee fotostuudios laulu “Tsunami” sõnadevideo raames ning suurem pildistamine koos Fotoraadiga Albu Mõisas. Lisaks toimus detsembri alguses muusikavideo filmimine minu 2017. aastal ilmuvale uuele loole.

Tegin ka klaverivideoid, kokku üle 30. Klaverivideotega tundsin see aasta, et tahan neid tõesti huviga teha, eelmine aasta kippus natukene olema nii, et tegin neid vaid tegemise pärast, aga sellest ma rääkisin veidi lähemalt ka ühes oma varasemas postituses sel aastal – raseduse ajal kuidagi ei olnud tahtmist väga klaverdada, aga vahepeal siiski mõned cover‘id tegin, et näidata, et olen endiselt olemas. Tooksin selle aasta videotest välismaa omadest välja loo “Tuesday” ning Eesti muusikast “Hispaania Tüdruk”.

Mõnes mõttes oli 2016. aasta minu jaoks mõtete korrastamise aasta. Lähen sama teed edasi ning loodan veel palju selgeks saada, ent see oli uut moodi aasta ning väga kiirelt mööduv aasta. Uude aastasse jääb päris mitu laulu, mida stuudios ka edasi saame teha.

Aasta lõpp + klaverivideod detsember 2


Kapriiz andis välja oma uue loo ja minul oli suur rõõm sellele loole kirjutada eestikeelsed sõnad, kuula SIIT!


Juba reedel algasid meie jaoks jõulud. Kuna tahtsime ikkagi igale poole jõuda, siis tuli päev varem alustada. Sel aastal tulid need jõulud nii kiiresti ja möödusid ka väga kiiresti. Üks istumine ootab meid veel ees, neli on selja taga. Emotsioon on sama, mis eelnevatel aastatelgi – tore on istuda lähedastega maha ja veeta koos mõnusalt aega. Tõsi küll, kui jõulud lõpuks kätte jõudsid, siis sel aastal oli mul jõulutunnet vähem sees kui on varasemalt olnud – võib-olla oli see tingitud sellest, et lund ei olnud? Nii kahju, et selline oodatud aeg läheb iga aasta nii kähku. Tunnen, et sel aastal ei saanud nagu õieti “isu täis” jõulutest. Tavaliselt ikka saan, aga sel aastal jään juba praegu heldimusega järgmist aastat ootama.

Nädala algus möödus muidu rahulikult. Olime kodus. Eelmise nädala lõpus tõime ka lõpuks kuue tuppa. Tavaliselt oleme ikka toonud varem, aga sel aastal jäi viimasele minutile, aga siiski parem kui üldse mitte. Kui täpne olla, siis päris kuuske ei toonudki – tõime suure kimbu kuuseoksi, panin need suurde vaasi ning ehtisime ära. Otsustasime, et kuna meil väike jõnglane siblab igalpool ringi, et siis ei hakka seekord kuuske tooma, vaid läheme lihtsamat teed. Varasemalt oli juba maja ära ehitud ning piparkooke ka mitmel korral tehtud.

Eelmisel nädalal kirjutasin veel kaks laulu, mis teistele artistidele tegemiseks läheb. Kokku on praegu tegemisel teistel artistidel viis minu kirjutatud laulu. Üks on juba täiesti valmis ja ilmselt varsti saan seda ka teiega jagada, teised aga vaikselt tegemisel. Minu järgmist singlit saab kuulda jaanuaris-veebruaris. Oleneb sellest, kui kiiresti muusikavideo valmis saab. Hetkel pole ma veel ühtegi versiooni sellest näinud, nii et ilmselt läheb veel aega. Sellele loole on tulemas ka tempokam remix, seega kõik, kes fännavad ikkagi minult eelkõige kiireid laule, siis teile on ka mõeldud 🙂

Eelmisel nädalal võtsin omale teiskordseks lugemiseks “Moonwalk”, mis siis räägib Michael Jacksoni karjäärist ning vist juba sajandat korda hakkasin lugema “Madonna kui ikoon. Täielik biograafia”. Mulle meeldib mõlema raamatu puhul, et nad on lihtsalt ja ladusalt kirjutatud. Näiteks Mozarti raamat, mida ma ennist lugesin, ei istunud mulle sellepärast, et seda polnud nii lihtne lugeda.

Homme saab meie pisipõnn aastaseks! Täiesti uskumatu. Aasta otsa olen ma olnud lapsevanem. Olen seda ka varem öelnud, aga tunne on täpselt selline nagu enne last elu ei olnudki. Nagu oleks kogu aeg nii olnud. See on nii loomulik, et meie elu selline on, teistmoodi nagu ei saakski. Paar korda olen mõelnud, et mida ma teeks, kui mul praegu last ei oleks? Olgugi, et ma toimetan enda muude asjadega ka omajagu, siis ikkagi ilmselt oleks mul väga palju tühja passimist. Olen väga õnnelik selle jõnglase üle, kes ikka päevas meid mitmeid kordi naeratama paneb. Põnev on jälgida inimese arengut ning olen ka palju enda kohta juurde õppinud ja koos lapsega kasvanud.

SOOVIN TEILE KÕIGILE KAUNIST AASTALÕPPU NING ET UUS TULEKS VEEL PAREM!

Filmisoovitus: “The Jacksons: An American Dream”

Ning postituse lõppu ka uusi covereid.

Kaotame asju + jõulud ukse taga

Mõnda asja hakkad alles siis tõsiselt hindama, kui seda enam ei ole – ma kaotasin ära ühe beebimonitoridest. Tegelikult juba mõned nädalad tagasi, aga kogu aeg püsis lootus, et leian ikka äkki ülesse. Kõige totram on see, et ma kaotasin selle ära enne seda kui me vahepeal väikesel Lõuna-Eesti ringil käisime. Ma mäletan, et ma mõtlesin, et “kui tagasi tuleme, siis võtan sealt ja panen laadima” – kust kohast??? Kui tagasi jõudsime siis enam ei mäleta ja ei suuda ka leida. Ma lihtsalt kaotan megaharva oma asju ära. Kui minult küsida “kas sa oled mu … näinud?”, siis üldiselt oskan ma alati öelda, et  “a la vaata elutoa kummuti teise sahtli vasakusse nurka”. Eriti vajalik on beebimonitor mulle siis, kui mul vaja midagi allkorrusel teha või kui lähen muusikatuppa, sest siis panen ju uksed vahepealt kinni. Lisaks kaotasin ma vahepeal korraks ära oma digika uue akulaadija, kuid leidsin siis üles oma vana laadija, mis oli mul aasta otsa kadunud ja mõned päevad hiljem leidsin oma uue laadija ka üles, nii et mul neid nüüd kaks tükki. Selline tore sissejuhatus täna 😀

Tulles tagasi beebimonitoride juurde, siis tellisin omale uued Cobra MT 975 monitorid. Nende beebifunktsioon ei täida aga minu jaoks üldse oma eesmärki, seega on mul ikkagi veel uuemaid beebimonitore vaja. Aidake mind! Ma kavatsen beebimonitoridest varsti ühe postituse ka kirjutada, kuna tundub, et ma olen eksperdiks saamas 😀 Lihtsalt neil kellel väikene pätakas kodus kasvamas ja soovivad leida endale sobivat, siis teate, et väikese ülevaate annan varsti ka oma blogis.

Tehnika lainel ka jätkan. Sain oma läpaka tagasi ja *ptüi-ptüi-ptüi* pole mul siiani ühtegi black-screen‘i ette tulnud, aga see eest üks bug asjade lahti klõpsamisel on endiselt. Ma kasutan veel mõned päevad läpakat ja vaatan, kas see must-ekraan kindlalt mind ei külasta ja kui sellega korras, siis selle bug‘i asjus üritan ka kuskilt abi saada ja siis võiks nagu selle peatüki lõppenuks lugeda.

Ega mul täna pikka juttu polegi, mõtlesin lihtsalt enne jõule ühe postituse teha. Olen varasemalt ka rääkinud, et jõulud on aastatega mulle aina rohkem meeldima hakanud. Lapsena on see ikka selline “kingi saamise aeg”, aga nüüd vanemaks saades olen ma hakanud hindama seda salapära/meeleolu jõulude ümber. Ootan juba väga väga reedet, kuna siis läheme minu vanemate juurde ja teeme jõuludega algust.

Muidu on viimane nädal olnud minu jaoks klaveri taga päris edukas. Olen üsna mitu uut laulu kirjutanud ning vanasid timminud/lõpetanud. Nii mõnigi viisijupp, mille kirjutasin juba mitu aastat tagasi, on taaselustatud, midagi muudetud ning lauluks köidetud. Olen väga põnevil, mis neist stuudios saada võiks, aga eks see selgub alles tulevikus. Ühe lauluga pusisin vist umbes kuu aega. Refrään oli olemas, aga sobivaid salme sinna ei saanud. Tavaliselt panen sellised laulud kõrvale ja kunagi tulevikus tulen nende juurde tagasi, aga see laul ei andnud lihtsalt rahu ja nüüd lõpuks sain sinna salmid, millega rahul olen.

Eile oli mul põses natukene kipitav-vastik haiguse eelne tunne. Loodan, et ma nüüd enne jõule haigeks ei jää. S. ei ole veel korralikult terveks saanud. Loodetavasti ikkagi jõuludeks oleme terved.

Vot aga soovingi teile kena pühadeperioodi! Nautige ja hoidke üksteist! Kes soovib, siis minu like-lehel on ka viimane advendimäng läinud käima, seega saate sellest osa võtta www.facebook.com/RenateOfficial

Kuidas kulgeb

Minu kõige uuem laul “Jõulupuu” (KUULA SIIT!) on jõudnud Tre Raadios kümnendale ning Ring FM’is kaheksandale kohale!

Leidsin Interneti-avarustest ühe toreda video, kus tehakse minu loo saatel playbox-i, vaata SIIT!

IMG_4618Nonii katsun kõigest ajalises järjestuses rääkida. Kõigepealt viisin oma arvuti garantiisse ära. Pole seda veel tagasi saanud, aga parandus sai juba tehtud, nii et lähipäevil peaksin tagasi saama. Emaplaat vahetati välja. Õnneks mu vana läpakas on veel töökorras, aga nüüd, mil ma polnud seda tükk aega kasutanud, oli ikka päris naljakas tunne – ei mäletanudki, et ta mul nii aeglane oli. Alguses sain garantiist kirja tagasi, et nemad pole justkui ühtegi viga esimeste päevadega tuvastanud. Siis tuli korraks kerge ahastus peale, et kas nüüd siis ongi nii, et saan oma arvuti garantiist tagasi ja kodus jamad jätkuvad, aga garantiis keegi midagi teha ei saa? Õnneks jätkati jälgimist ning õige pea saadi probleemile jälile. Loodetavasti nüüd siis on kõik tõesti korras.

Tegin uusi klaverivideoid (vaata eelmistest postitustest). Olen hoolega oma advendimängudega majandanud, postitusi kirjutanud, auhindu kätte toimetanud. Ühe tavapärasest pikema käru-ringi tegin ka, nii umbes 12-14 kilomeetrit, täpselt ei teagi, kuna ei pannud tracker‘it sisse, aga umbes nii ta peaks olema. Ehk siis nautisin ka veidike seda talve, mis meil on. Mulle iseenesest meeldib kui on selline parajalt külm (mitte liiga külm) talv, ei ole ligane-lägane ja taevas on täiesti selge, päike paistab, lumi sillerdab.

Eelmisel nädalal andsime välja minu uue loo “Jõulupuu”, mille kohta saate ka siit blogist eelmistest postitustest lugeda. Tegu on hooajalise looga, kuu aja pärast see enam “teemas” ei ole – sellepärast oligi väga tore juba esimestel päevadel saada erinevatest raadiotest ja inimestel tagasisidet.

Eelmisel nädalal käisime S.-iga esimest korda Kohilas võimlemises. Pean tõdema, et Spartas on koormus olnud intensiivsem, Kohilas oli selline pehmem tegutsemine, ent sellegi poolest järgmisel päeval kõhulihased andsid veidi tunda. Eks Kohilas muidugi ta ongi beebide/väikelaste tegevusring + võimlemine, ehk siis ta ei ole 100% suunatud trenni tegemisele. Samuti oleme käinud loovtundides ja laulutundides. Nendes asjades olen justkui selle enda rütmi leidnud ja kavatsen ka uuel aastal nendes käimist jätkata. Sel nädalal aga tegime/teeme väikse pausi, kuna jõudnud on kätte taas uus hambatrall ning sellega seoses on S. ka tõbine.

Mina sain üle pika aja käia ka ennast timmimas 😀 Käisin juuksuris ning esimest korda proovisin sellist asja nagu lash-lift ehk siis enda ripsmete koolutamist mingite rullide abil vms. Mu enda ripsmed on küll pikad, aga üsna jäigad ja allapoole, seega see lash-lift andis minu puhul tulemust küll, kuigi oleksin oodanud veidi suuremat effekti. Leppisime aga selles asjus juba kokku, et järgmisel korral kui tulen, hoiame neid rulle mul veel kauem peal. Siiski aga kui ripsmed ära värvida, siis on isegi tulemus paremini tuntav. Mul on kunagi korduvalt olnud ripsmepikendused, aga nüüd viimastel aastatel enam mitte. Mõtlesingi proovida, et ehk on võimalik mingi effekt saavutada ka veidi loomulikumal teel.

Eelmise nädala kolmapäeval käisin ühe moedisaineri stuudios, et laenutada talt mõned kleidid. Sellega on tegelikult ka üks paras ja veidi ka ebameeldiv lugu. Ei hakka nimesid nimetama, kuna ei taha nüüd kedagi mustata ka, aga lugu oli siis selline, et oli üsna pikalt juba kokku lepitud, et tulen hüppan ühe inimese stuudiost läbi ja haaran mõned kleidid kaasa. Läksin siis juba mõned nädalad varem kohale (olime kokku leppinud), helistasin ja siis tuli välja, et ma olin hoopiski valesse kohta läinud. Ehk siis kodulehel oli üleval vale aadress! No okei, ikka juhtub. Kahjuks aga ei saanud ma enam õigesse kohta minna, kuna tol naisel tulid kliendid peale ja tal poleks enam aega olnud. Siis üritasin järgmisel nädalal uuesti – esimesel päeval kohe kätte ei saanud, teisel sain ning siis öeldi mulle, et põhimõtteliselt ikka ei saa mulle kleite anda, kuna reedel on tal tulemas suur müük ja tal pole mõtet neid kleite ära anda, mida ta müügiks tahaks anda, juhul kui ma just ei sooviks mõnda osta. Õnneks ma suutsin end tol hetkel sellest mitte eriti närvi ajada, aga lihtsalt nii totter. Meil oli juba varasemalt kokku räägitud, et saab ja on korras ja siis kaks päeva enne filmimist hüpatakse alt ära. Kogu see suhtlemine oli ka lihtsalt selline ebameeldiv ja justkui “minus-süüd-tekitav”. Igatahes jättis kogu see asi mulle üsna ebameeldiva maigu suhu, aga mis seal ikka.

Olin siis aga seisus, et mis ma teen – mul on nüüd ja kohe vaja kuskilt saada kolm ilusat kleiti. Selles osas tuli mulle appi Perit Muuga, kes kohe abivalmilt andis mulle kolm väga ilusat kleiti. Olen talle südamest tänulik, kuna veidike kartsin, et kas üldse enam kuskilt omale sobiva riietuse saan. Kleidid mis sain, sobivad väga hästi mu visiooniga kokku, seega ehk see kogu krempel pidigi juhtuma sellepärast, et ma lõpuks jõuaks hoopis temani.

IMG_4673 IMG_4823Nende eelmiste lõikude sees mainisin siis korraks filmimist – neljapäeva õhtul sõitsin maale, sest reede varahommikul kell 7 hakati mulle meiki tegema ning kella kaheksaks suundusime edasi Albu Mõisa, kus meil toimus järgmise singli muusikavideo filmimine. Ehk siis praegu on juba paigas, et mis laulu järgmisena välja anname. Kuna “Jõulupuu” on selline hooajaline laul ja seda aastaringi esitada ja raadios mängida ei saa, siis olemegi otsustanud juba õige varsti anda välja uue loo ning seda siis seekord koos muusikavideoga. Filmimine kestis kaua, lõpetasime kell 8 õhtul. Kui keegi nüüd kohe tahab küsida, et kus laps seni oli :D, siis vastan, et laps oli praktiliselt terve aja minu kõrval koos mu ema või sõbrannaga ning mõndade kaadrite puhul, kus jäi peale ainult mu nägu või ülakeha, siis S. tatsas vahepeal mul jalgades ka või askeldas nurga taga (nt. vannitoa kabiinis) ja ma tegin lihtsalt näo nagu poleks mul keegi ees 😀 Eks kui videot näete, siis võite ise aimata, et kus mis kes.

IMG_4686 IMG_4687 IMG_4689Stuudios on olnud ka mõningad laulud tegemisel, millest varasemalt olen juttu teinud. Laul #KS, ehk siis laul mida hakkasime tegema kõige esimesena hetkel pooleli olevatest lauludest, sai end nüüd lõplikult purki, ehk siis tehtud sai lõplik master. See laul jääb nüüd “riiulile ootama”. Laul, millele muusikavideot filmime, kannab nimetust #TKO ning ka sellest sain kätte lõpliku versiooni ehk siis laul on täiesti valmis. Ehk siis kaks laulu on juba täiesti valmis ning ootamas oma õiget aega. Järgmine singel ongi plaanitud see sama #TKO.

Peale “Jõulupuu” valmimist ja välja andmist hakkasime vaikselt nokitsema edasi loo #SÕ kallal, millele umbes kuu tagasi käisin vokaale sisse salvestamas. See laul mulle endale väga-väga meeldib, kuna on mõnes mõttes veidike teistsugune laul. Ta ei ole küll stiililt midagi väga uut minu mõistes, aga pigem see, et kuidas ma seda laulu kirjutasin – lähenemine oli veidi teine ning sellepärast ta ka teistest minu lauludest minu silmis erineb. Suur osa laulust on tehtud, vaja on sisse salvestada veel taustavokaalid ja veidi nipet-näpet ja siis on põhimõtteliselt ka see laul valmis. Olen põnevil 😛

Mis mu plaanid edasi on? Järgmisel nädalal on juba jõulud ehk siis saab palju ringi sõita. Peale seda S.-i sünnipäev ja aastavahetus, nii et ega siin midagi väga mõelda polegi. Pühade tulekuga jääb kindlasti kogu muusika tegemise protsess väiksele pausile, aga eks jätkame jaanuarist alates ikka sama hooga. Sellel pühapäeval läheb käima ka viimane advendimäng ehk siis saab ka nendega ühele poole.

UUS LAUL “JÕULUPUU”

Mul on rõõm esitleda teile oma uut laulu “Jõulupuu”. Peale seda kui viimases postituses kirjutasin, et loodan lähiajal selle loo välja anda, läks laulu edasi timmimisega nii kiiresti ja sujuvalt, et saime loo oodatust varem valmis ning nüüd on see Youtube’is ning saadetud laiali raadiotele.

Kirjutasin selle loo vist kaks aastat tagasi (kui mitte kolm, aga pigem kaks) suvel. Enda mäletamist mööda ma kirjutasin isegi oma blogis tol ajal sellest. Keset suve tuli mulle mingil põhjusel suur jõuluootus sisse ning see ajendas mind kirjutama. Tol ajal kirjutasin ma mõned pühademeeleolulised lood veel, seega tulevikus on ehk võimalik teil ka neid kuulda. Tahtsin tegelikult seda laulu hakata tegema juba eelmisel aastal (mainisin ka ühes intervjuus, et 2015. aastal tahan välja anda oma esimese jõululoo), aga ju ei pidanud see tol hetkel siis sündima. Tulid kogu aeg muud tegemised peale ja ilmselt ei olnud seda päris õiget tunnet ka veel peal. Sel aastal sai see aga kätte võetud ja tegelikult sai see laul stuudios valmis umbes 1,5 kuuga, mis ühe laulu kohta on minu mõistes üsna kiiresti – tavaliselt läheb ikka kauem.

Laulust endast… Nagu kipub mul olema, siis veidi on ka armastuslaulu sinna sisse poogitud, aga peamine idee oli mul kirja panna esimesed asjad, mis mul jõuludele mõeldes kangastuvad. Laulu produtseeris tegi Lenny LaVida ehk siis produtsent, kellega suur enamus minu laule saab tehtud. Taustavokaalid laulis imelise häälega Lisanna Männilaan. Pildid, millega väga rahule jäin, klõpsis Fotoraat. Pildistamiskohaks sai minu vana kooli hoone ehk Albu Põhikool (Albu mõis), kleidi sain selga Iris Janvier’ilt, meigi ja soengu tegi Elerin Luuk ning video tegi valmis Kevin Saks. Salvestatud Tre Music stuudios november-detsember 2016. Loodan, et teile laul meeldib ja soovin teile kaunist pühadeaega!

renate_jõulupuu_n2

Heia-heia

IMG_4365S. sai 11-kuu vanuseks! Viimane minisünna… Ma nii selgelt mäletan, et esimestel kuudel kui teiste lapsi nägin, kes juba aastased, siis tundus endale see aeg nii kauge tulevik, aga eriti viimased kuud on kuidagi nii kähku läinud. Eks kuni sügiseni oligi praegusega võrreldes veidike vähem ka muud tegemist (koduvälist), kuigi ka siis läks aeg kiirelt. Praegu aga tunnen, et olen justkui tagasi muusika lainel ning olen sellega rohkem tegelenud kui muul ajal sel aastal. Samuti on S.-il juba “peaaegu” jalad all ning talle pakuvad aina enam huvi igasugused mängud, nii et sellised kodus olemise hetked on ka mitmekülgsemaks läinud – temaga saab juba mängida.

Kui ma veel S.-i ootasin, siis kirjutasin ja tegelesin ma muusikaga võrreldes muu ajaga üsna vähe. Üldse oli kuidagi naljakas see, et paljud asjad, mis mulle omased olid, mulle tol hetkel väga ei meeldinud. Ma isegi ei kuulanud väga muusikat, ei mänginud väga klaverit, ei kirjutanud väga ning näiteks ka ei tahtnud üldse toituda tervislikult. Tol ajal olid mul vahepeal isegi mõtted, et kui ma loominguga enda sees ei tegele, siis lähen äkki rooste ja kuidas ma pärast küll uuesti rajale saan. Tundub aga, et sain, sest ise vähemalt olen praeguse tegevusega rahul.

Üks päev mõtlesin, et mida ma küll enne last üldse tegin??? Esimese emotsiooni najalt tunduvad praegused päevad nii sisukad ja tihedad, et varem nagu ei olekski midagi teinud. Samas kui järgi hakkan mõtlema, siis saan aru küll, et tegelikult on mul ju kogu aeg tegemist olnud. Peale keskkooli lõpetamist oli ka esinemisi rohkem ning muid muusikaga seotud tegemisi. Samuti läksin ju ka kohe ülikooli, mille lõpetasin alles selle aasta juunikuus. Nii et kõik on nagu läinud sujuvalt. Kui üks mingi suurem peatükk mu elus on saanud läbi, on kohe universum loonud mulle uue peatüki. Praegune peatükk ongi siis seotud juba esimese lapsega ja tunnen seda väikest pätakat vaadates end nii õnneliku ja õnnistatuna.

Samuti kuigi tihti on päeva lõpuks peal suur väsimus, siis see rõõm, mida väike laps suudab lapsevanemale pakkuda ning samuti lapse poolsed õpetused vanemale (nii mentaalses kui vaimses mõttes kasvamised) korvavad kõik selle ära. Põnev on jälgida lapse arenemist. Alles ei osanud ta ju midagi ja nüüd oskab juba nii palju.

Aga aitab praeguseks mõtisklemisest. Räägin ka veidi oma tegemistest:

Vahepeal käisin taaskord stuudios. Laulsin sisse uue laulu, nimeks #JP. Seekord läks salvestamine kuidagi eriti kiirelt. Selle loo kirjutasin aga juba kaks aastat tagasi. Ilmselt on siis nüüd lõpuks õige aeg see välja anda. Laul on pühade meeleolune, seega lõpuks oleme ära otsustanud, mis saab minu järgmiseks singliks – just nimelt see sama #JP. Loodan selle loo juba hiljemalt paari nädala jooksul välja anda ning lauluga koos õnnestub teil näha ka esimesi pilte, mille on teinud Fotoraat ja millega väga-väga rahule jäin. Seega, ei ole enam kaua oodata, uus laul on peagi teie ees, juhhuuu! Samas aga on päris palju veel teha, loodetavasti kõik sujub kenasti.

Selle loo raames sai teha koostööd ühe taustalauljaga, kellega ma pole varem koostööd teinud. Kui täpne olla, siis üldiselt laulan ju back’id ise sisse, selle tüdruku puhul aga mulle väga ta tämber meeldis ja tahtsin teda kohe selle looga rakendada – eks varsti kuulete!

Vahepeal on nii tuulised ilmad olnud ja sellega seoses on meil korduvalt elekter ära kadunud. Pean tunnistama, et omamoodi mulle sellised hetked isegi meeldivad (kui neid liiga tihti esinema ei hakka 😀 ). Tekib kuidagi selline ürgsuse ja hubasuse tunne. Ei teagi miks… Terve maja saab küünaldega ära täidetud ja nautida igasugust tehnika vaba elu.

IMG_4479 IMG_4492Möödunud nädalasse jääb veel sugulase sünnipäev, Lõuna-Eestis ringi sõitmine/puhkamine, väike istumine naiste seltsis, raamatute lugemine, uute klavericoverite tegemine (vaata eelmist postitust) ning mitmed muud asjaajamised. Kes mu Facebook’i lehte jälgib, siis teab, et eelmise nädala pühapäeval alustasin ma advendimängudega ning selle nädala lõpus on tulemas ka uus mäng. Seega hoidke silmad lahti, kui soovite osaleda!

Samuti kui sa pole veel hääletanud, aga arvad, et “Tsunami” võiks jõuda Aastahiti edetabelisse, siis olen Sulle väga tänulik, kui saad oma hääle anda SIIN!

“Tsunamil” täitus 300 000 vaatamist! Kuula lugu SIIT!