Category Archives: Elunurk

Novembri lõpp

Elunurk, Raamatunurk, ,

Eelmisel nädalal oli ühel hetkel nii palju asju toimumas, et esimest korda üle pika-pika aja läks korraks nagu eest kõik mustaks ja suur segadus oli peas. Teate küll seda tunnet, et miski kriibib hinge, et “ma pidin midagi tegema… aga mis see oli?”. Mul oli mitu päeva selline tunne ja siis tasapisi meenus igasugu asju, mis vaja ära teha. Lõpuks õnneks suutsin omale kõik asjad kirja panna ja pilt muutus selgemaks. Saladuskatte all saan juba öelda, et mul on enda Facebook’i lehel peagi tulemas vahvad auhinnamängud koos erinevate koostööpartneritega, aga kõik mis sellega kaasneb – rohkem tööd, kui välja paistab 😀 Samuti said laulud edasi arendamist, oli üks kohtumine, millest kahjuks veel ei saa siin blogis rääkida, tegelesin muidu kodus muusikaga, käisin S.-iga erinevates loome/tegevustundides, kõige selle kõrvalt sain ka veidi lugeda ning oma arvutiga jamada ja palju muudki. Võtame siis kõigest järgemööda:

IMG_4297 Neljapäeval oli meil taaskord S.-iga laulutund Kohilas. Kuna nüüd oleme mõnda aega juba erinevates tundides käinud, siis saan veidi lähemalt rääkida. Neljapäevane tund on keskendunud üldiselt laulmisele, millel osadel lauludel on siis juures ka mingi füüsiline liikumine/tegevus. Eks lastel ole seal ilmselt huvitavam teisi lapsi jälgida, aga vaikselt teevad nad ka erinevaid asju kaasa (plaksutavad, raputavad kõristeid vms, osavamad võtavad ka paar nooti kaasa). Tund kestab pool tundi ja läheb väga kiiresti, aga väga tore on seal.

Reedel oli siis meil see saladuslik kohtumine. Ega ta tegelikult mingi üüber salajane asi ei oleks, aga kuna ma ei taha asju ära sõnuda + rääkida neist enne, kui asi 100% kindel on, siis ma teinekord mõne kohapealt lihtsalt vaikin. Tulemas on üks põnev muusikaga seotud projekt.

Laupäeval oli kodune päev ja õhtul läksin vanematele külla. Eelmisel korral, isadepäeva paiku, käis kõik kuidagi nii siuh-säuh, seega lubasin peagi tagasi tulla ja natukene pikemalt olla, et saaks veidi rahulikumalt võtta. Sealt tulin koju esmaspäeva ennelõunal.

FullSizeRender_1Suur aitäh Jäämari-le, kes kostitas mind imemaitsvate jäätistega. Luban oma blogis varsti nendest ka lähemalt rääkida ning kavatsen ühe paki ka välja loosida.

Täna oleme S.-iga taaskord väikelaste huviringi minemas (ma vist igakord nimetan seda uue nimega, aga mul läheb kogu aeg meelest, mis selle ametlik nimi on 😀 ) ning samuti loodan ühe olulise postituse valmis kirjutada, et see siis hiljem teieni tuua.

Läpaka asjus löövad ette endiselt varasemad errorid PLUSS veel uued “huvitavad” närvesöövad asjad. Viimastel päevadel olen seda garantiisse viimist kogu aeg edasi lükanud, kuna see tundub minu jaoks nii ebameeldiv asi. Olen siis ju mitu päeva ilma läpakata, aga ometi on mul nii üht-koma-teist tähtsat vaja enda isiklikus arvutis ära teha. Eks ma katsun kõik hädavajaliku nüüd lähipäevil ikka ära teha ja siis pean garantii poole oma sammud seadma. Loodetavasti ei pea ma seda siis enam tulevikus tegema. Igatahes sellega seoses ei ole ma veel ka alla laadinud oma videote töötlusprogrammi lisaks paljudele teistele programmidele ning pole sellepärast ka uusi klaverivideoid üles laadinud. Neid on aga kindlasti tulemas, sest uued ideed on juba õhus.

unnamedUut lugemist võtsin ka. Raamat Tina Turnerist. Mulle hakkas ta selle raamatu läbi nii meeldima ja nii mõnigi vana klassik-hitt, mida varasemalt kuulnud olin, aga polnud kunagi otsi kokku viinud, et tema nende esitaja on, sai meelde tuletatud. Samuti muutus mul täielikult arusaam temast kui artistist ning tema juures on palju asju, mida ma väga imetlen. Raamat ise läks üsna kiiresti. Järgmisena võtsin Mozarti elukäigust jutustava raamatu. Juba pikalt olen pidanud plaani, et peaks end nende klassikutega ka rohkem kurssi viima. Nüüd tegin igatahes algust.

9.11-16.11

Elunurk, , , ,

Eelmine nädal möödus taas märkamatult. Näiteks käisin kosmeetikus ja emaga Ülemistel šhoppamas ehk eesmärk oli saada S.-ile mõned riided ning endale talvesaapad ja -jope, aga endale sain ainult saapad ja veidi pudi-padi. Ei mäletagi, millal viimati nii Ülemistel käisime ja endale üllatuseks olime seal kauem kui ealeski varem ja pisike S. pidas üllatavalt kenasti vastu. Poodlesime peaaegu 5 tundi ning sealt läksime otse edasi maale, vanematekoju. Jalad olid õhtul nii haiged ja peal suur väsimus. Pühapäeva ennelõunal pidasime maal isadepäeva ning siis sõitsin tagasi enda koju, kus pidasime samuti isadepäeva.

Vahepeal katsusin/katsun ikka järelevaatamisest saateid ka vaadata, kuna häid asju tuleb päris palju, aga üsna tavaline on see, et ma olen nädala võrra kõigest maas, mida telekast näeb, aga vahepeal nihkub see vahe isegi veel suuremaks, sest pole aega telekat vaadata.

Lisaks tegin klaverivideoid, mida eelmisest postitusest näha saate ja vaatasin jälle üle tüki aja üle oma heliklippe/sõnu, mida mul oli mööda arvutit kogunenud sajasse erinevasse kausta. Seega üritasingi mingit paremat süsteemi luua, et ülevaade parem oleks ja enam-vähem see ka õnnestus. Ma ei mäletanudki, et mul kaustas 2010-2013 nii palju laule kirjutatud oli. Tol ajal ma kirjutasin ikka suht mõtlematult 😀 Nüüd olen alles natukene nagu mõtlema ka hakanud ja võib-olla on see ka põhjuseks, miks ma võrreldes selle ajaga vähem kirjutan. Ma ei taha nüüd muidugi vale muljet jätta – ma kirjutan praegu ka üsna normaalses koguses laule/lühemaid viisijuppe/ainult sõnu, aga tol ajal ma kirjutasingi reaalselt iga päev mitu laulu valmis. Tagasi tulles mu varude juurde… päris palju asju sai ka ära kustutatud. Mõnda heliklippi kuulasin ja ma ei saanud isegi aru, mida ma üritasin edasi anda oma klimberdustega #ohsedaaege. Igatahes mõned vanemad heliklipid sain ka omale kõrvale tõstetud, sest oli isegi väärt kraami.

Eelmises postituses mainisin, et kirjutasin ühe bändi uuele loole sõnad. Igatahes see laul on nüüd juba välja ja kuulata saate seda SIIT! Eelmisel nädalal kirjutasin ühele bändile veel ühed sõnad ning vaatasin ka enda laule üle, osades lauludes sai üht-teist muudetud ning tegelesin ka uue loomingu loomisega. Mul on hea meel, et see minu “teistele-artistidele-kirjutamine” saab ka vaikselt hoogu juurde. Uuel aastal on kindlasti veel tulemas teistele kirjutatud laule välja.

Eelmine nädal tegin taaskord ühe ebameeldiva asja ära. Tõstin UUESTI kogu oma mandi varukettale, sest ma ütlen, et mina ja tehnika ei käi kokku. Irooniliselt kombel aga mulle tehnika meeldib ja ei saaks öelda, et ma sellest väga kauge inimene olen, ent siiski… Juba esimesest päevast peale hakkas mu läpakas igasuguseid vigureid tegema, aga kuna ma olin siis nii vaimustuses oma uuest arvutist, ei lasknud ma sellel end häirida, aga nüüd ajab ikka närvi küll, kui suvalisel hetkel jälle ekraan mustaks läheb ja mitte miski enam ei aita. Eriti tore on see siis, kui mõni dokument parasjagu pooleli on ning hiljem pole võimalik taastada ka. Igatahes tegin arvutile tehaseseadmete taastamise ja nüüd jälgingi pingsalt, et kas hakkab nüüd ka vigurit tegema. Ma pole sellest taastamisest alates väga palju arvutis veel olnud, seega praegu on veel vara öelda. Palju asju saab tehtud ju mobiiliga. Eks ole siis igatahes näha, kas pean garantiisse ikkagi viima või mitte. Natukene ajab tigedaks ka, sest ikka peab mingi jama olema. Ma ostan poest mitte kõige odavama läpaka ja ikkagi ei saa ma sealt sellist kvaliteeti nagu ma ootan ja ma pean hullult võimlema hakkama selle nimel, et kõik oleks hea ja korras. Õhh… Sain nüüd välja elatud end 😀 Igatahes ilmselt varsti olen mõnda aega ilma läpakata ja eks siis ole näha, kuidas sellel ajal toimetatud saan.

Esmaspäeval käisin stuudios. Laulsin laulule #KS kõige-kõige viimase taustavokaali sisse ning hakkasin sisse laulma ühe täiesti uue loo vokaale, paneme sellele praegu nimeks #SÕ. Kui ma produtsendile selle loo demo saatsin, siis tuli juba üllatavalt kiiresti esimene demo ning sealt alates olen ikka veel uuemaid demosid saanud kuulata ning ilma pikema mõtlemiseta käisin esmaspäeval vokaale salvestamas. Ehk siis nüüd on peaaegu valmis lood #KS ja #TKO ning uuena tegemisel #SÕ.

#SÕ on selline tore suvine laul, kirjutasin selle umbes kuu aega tagasi ja see oli üks sellistest lauludest, mis ei sündinud kohe selliseks nagu ta praegu on, vaid alguses olid seal hoopis teised salmid ja pre-refrään. Kirjutasin siis uue pre, kuna tundus, et vana pole nii hea ning hiljem kirjutasin ka uued salmid ning alles siis olin looga rahul. Hetkel siis igatahes on kõige aktiivsem töö stuudios selle loo kallal. #TKO ootab endale veel mõningaid üksikuid parandusi ning siis on ka see laul valmis. #KS-il on vaja nüüd see viimane sisse salvestatud vokaaliidee paika panna ja siis võib selle laulu ka lõppenuks lugeda. Ehk siis põhimõtteliselt järgmise singli asjus saab nüüd mõtelda ja kaaluda, et milline laul välja anda.

Eile käisime Kohilas loome-/tegevustunnis. Ma isegi ei tea, kuidas on kõige õigem nimetada, aga ilmselt saavad kõik aru, mida ma mõtlen.

Eelmisel nädalal kuulutati välja ka Eesti Laulu poolfinalistid. Oleks soovinud, et oleks olnud rohkem eestikeelset muusikast, ent samas minule, kui fännile, tundub 2017. aasta võistlus väga põnev tulema, sest palju häid/huvitavaid artiste on tol aastal osalemas, võib isegi öelda, et pinevus on suurem kui eelmisel aastal, seega ootused on laes ja loodetavasti tuleb palju häid laule (mida siis ära klaverdada 😀 … ja niisama muidugi nautida ka).

Kirjutan siis varsti jälle. Eks ole näha, mis mul sellest läpaka-jandist saab. Loodetavasti laabub kõik ruttu ja edukalt.

31.10-8.11 + klaverivideod

Elunurk, Klaverinurk, , , , , , , , , ,

Esmaspäeval, 31.10, pidime minema S.-iga ema ja lapse treeningusse, aga S. jäi teel sinna autos nii sügavalt magama, et ei raatsinud mina teda üles äratada. Seega trenn jäi seekord ära. Peale lõunat käisime stuudios, kus laulsin laulule #KS veel viimaseid back-vokaale sisse. Kodus olen saanud nüüd sellest loost üha värskemaid demosid ka kuulata ja laul ongi nüüd juba üsna valmis, veel üks taustavokaali idee tuli mul, mille jaoks vaja veel korra stuudiosse minna, aga muidu võib juba öelda, et peaaegu purgis!

Teisipäev, 1. november. Ongi juba käes november! Varsti on jõuluuud! Olime üldiselt kodused. Lõunal käisime Kohilas ema ja lapse loome-tegevustunnis esimest korda. See mulle täitsa meeldis ja plaan kindlasti veel minna. Kuna mul on detsembris plaanis üks põnev pikem projekt käima lükata oma like-lehel, siis sai õhtul selle ettevalmistustega omajagu tegeletud. Täpsemalt hetkel veel kahjuks rääkida ei saa.

Kolmapäevaks oli juba päris suur unevõlg tekkinud. Vahepeal keerati ju kella ja see keeras kogu päevakava sassi ja nihkesse. S. ju ei tea, et kella keerati ja et peaks nüüd hiljem magama minema ja hiljem ärkama 😀 Nii et äratused olid selle nädala jooksul üsna varajased ja terve päev olin üsna uimane. Õhtul olin aga tubli ja tegin kaks klaverdust, mille leiate siit blogist kui kerite mõned postitused alla poole. Lõunal pidime tegema ka akustilise esinemise proovi, aga viimasel hetkel jäi see ära. Ehk õnnestub siis uuel nädalal.

Neljapäeval käisime ühes teises loometunnis, ka Kohilas. Täpsemalt oli see konkreetselt laulu- ja tegevustund. Nüüd on käidud nii paljudes ja mitmetes, et sain nüüd veidi mõtelda, et mis sõelale jätta, kuna kõikides käia ei jõua ja ei ole mõistlik. Tegelikult kui nüüd täpne olla, siis nädala lõpuks tegin ka otsuse ära. Ilmselt hakkan kõikides asjades käima pigem Kohilas. Esmaspäeviti on Kohilas ka enam-vähem samasugune trenn nagu ma Tallinnas Spartas olen käinud (Kohilas ma pole aga veel käinud, naised sauna taga rääkisid), seega kui mõnikord vaja esmaspäeviti Tallinnas olla, siis trenni saan minna Spartasse, aga muidu saan käia Kohilas. Neljapäeviti on aga selline lugu, et samal ajal on tund nii Orus kui Kohilas. Valisin Kohila sellepärast, et Orus on siduv leping ning iga kuu üks kindel tasu, aga kuna mul eluke on nii nagu ta on – ei ole iga nädal igal päeval samad tegevused ja käimised ja teinekord vaja kuhugi sõita, siis ilmselt hakkaksin ma üsna tihti sealt puuduma ja siis ma ei näe mõtet maksta iga kuu kuutasu selle eest, kui ma isegi pooltel kordadel kohal ei käi. Pikk jutt, aga saite vast aru. Muidu oli seal väga tore ja seal käivad inimesed, kes elavad mulle lähemal kui Kohila “omad”, aga kahjuks see kuutasu/lepingu asi sai saatuslikuks. Kohilas on muidugi ka tore, nii et sellepärast ma nüüd nukker ka ei ole. Õhtul tegin ühe klaverduse ja asjatasin meilide/muusikaga. Üsna ruttu väsisin ära, sest unevõlg endiselt kuklas, seega läksin veidi varem magama tol päeval.

Reedel käisime S.-iga igakuises kontrollis arsti juures ehk kaalumas/mõõtmas/ennast näitamas. Pärast väisasime ka korraks ühte sünnipäeva ja nii kiiresti see päev läinud oligi. Tegelesin veel muusikaga, meilidega.

Laupäeval ja pühapäeval olime kodused. Pühapäeva õhtul jäi S. nii vara magama, et ma ei osanud kohe oma ajaga midagi ette võtta. Tegin veel ühe klaverduse. Eestikeelseid laule oleks nii palju ära teha, aga ma tahaks just teha ka mõnda välishitti, sest olgem ausad, enamus mu Youtube‘i kanali fännidest on välismaalased ja ma ei taha nüüd neile pettumust ka valmistada, aga ei ole nagu üldse selliseid uusi/lahedaid laule, mida tahaks ära kaverdada #esimesemaailmaprobleemid. Aastatega olen hakanud vähem välismaa-hetke-moodsat muusikat ka kuulama ning eelistan pigem eestikeelset muusikat või vanu laule/artiste. Kui kellelgi on mõnda head soovitust, siis kirjutage mulle kuhugi. Olgugi, et ma olen nende laulude suhtes väga valiv, siis ikkagi kindlasti kuulan ma teie soovituse ära ja kui kõik sobib, siis teen loo ära. Nii et aidake mind!

Täna oli akustilise esinemise proov. Oleme nüüd seal maal, et veel umbes seitse laulu on vaja läbi töötada (ehk siis järgmisel korral) ning siis vaja hakata kõiki neid kordama. Seekord läks kuidagi väga sujuvalt ja kiirelt see proov. Kes siis alles on sattunud mu blogi lugema, siis mul pole kunagi sellist “ametlikku” akustilise esinemise koosseisu olnud ning hetkel töötamegi selle kallal, et varsti saaksin nii esinema hakata ja kava on mul muidu kokku pandud, aga nüüd tuleb proove teha ja need lood pillidele arranžeerida.

Muidu, ka laul #TKO on enam-vähem valmis. Veidike on seal veel pusimist. Lisaks saate ilmselt varsti kuulda ka minu esimest laulu, mis on kirjutatud kellelegi teisele (ehk siis viis + sõnad). Tegelikult kui täpne olla, siis antud kellelegi teisele, sest selle laulu kirjutasin ma kunagi ammu endale ja see jäi sahtli põhja ja kui tekkis siis olukord, kus sai ühele teisele artistile loomingut kirjutada, siis otsustasin selle loo sahtli põhjast üles kaevata ning sellele veidi värskendust anda. Seega minu jaoks uus ja põnev ettevõtmine, pole varem nii teinud.

Ning samuti jäi sellesse nädalasse ka teine koostöö. Kirjutasin ühe ansambli uuele loole sõnad. Ma veel ei tea, kas laul tuleb välja ka singlina või läheb lihtsalt albumi peale, aga eks hoian teid kursis! Nii et minu esimesed koostööd oma loomingu teistele pakkumise osas on tehtud! Tõsi küll, kunagi ammu, aastaid tagasi, olen veel sõnu teistele kirjutanud ja ka paari laulu pakkunud, aga nende tegemised stuudios on jäänud soiku. Seekord sai juba tegeletud reaalsete projektidega, mis ka ellu said viidud. Põnev-põnev.

Muidu oli too nädal sellepärast veidike raskem, et just see kella keeramine lõi varasema rütmi veidi sassi. Nädala lõpu poole aga hakkas rütm jälle taastuma ning tuli ka energiat rohkem juurde ning nüüd juba käes uus nädal!

Muidu aga on mult juba päris palju küsitud, et millal uut laulu saab? Ja sellele saan vastata täpselt nii, et mõlemad lood, mis meil hetkel stuudios on tegemisel, on üsna valmis (nagu ka mu tänasest eelnevast jutust välja tuleb), aga teha on veel nipet-näpet, nii et ilmselt ei lähe enam kaua aega. Viimane laul sai juba tükk aega tagasi välja antud, juulikuus. Usun, et uus laul jääb selle aastanumbri sisse küll.

26.10-30.10

Elunurk, , , , , , , , , , , , ,

Taas üks nädal möödas. Taas on see möödunud kiirelt, aga olen rahul sellega, et iga päev saab ikka miskit olulist tehtud ka. Ootamatult tuli esimene lumi maha, mis küll ruttu ära sulas, aga vähemalt ots on sellega lahti tehtud. Minul tuli kohe selline tunne peale nagu homme oleksid jõulud ning sellega seoses tuli sisse nii suur jõuluootus. Tahaks juba kuuse tuppa tuua ja esimest korda saame sel aastal tähistada jõule oma väikse perega, ootan juba nii-nii väga.

Sel nädalal käisin stuudios salvestamas ühele uuele loole (#TKO) vokaale. Kui muidu olen juba ligi 7 aastat salvestanud laule Tre stuudios, siis esimest korda salvestasin ma vokaale hoopis ühes teises stuudios. See oli päris huvitav ettevõtmine, sest ikka on ju põnev näha, et kuidas mujal tegutsetakse ning samuti kuidas teise produtsendiga salvestusprotsess välja näeb. Läks üllatavalt kähku ja kuulsin ka esimest tulemust. See laul on selline nö. bändikas ja rahulikum ehk siis midagi teistsugust võrreldes minu tavapärase loominguga.

Vaikselt mõlgutan mõtteid ka selles suunas, et mida järgmisena hakata stuudios tegema… kuid eks sinna ole veel aega, aga see on minu puhul paratamatus – kui laul hakkab juba enam-vähem valmis saama, siis vägisi kisuvad pähe juba järgmise loo mõtted. Mulle lihtsalt meeldib näha, kuidas midagi, mille ma ise olen nullist loonud, saab omale stuudios uue kuue ja hakkab justkui elama.

Muidu oleme sel nädalal valdavalt kodus olnud, aga kodus on saadud palju asju ära teha – olen hoolega õunu, jõhvikaid, ürte kuivatanud, et talvel oleks hea võtta (kuigi pooled õunad on juba praegu otsas), olen kirjutanud uut loomingut, olen lugenud, veidi ka niisama teleka ees vedelenud ning blogiga on ka omajagu tegemist olnud – tegin üle pika aja mõned uued moenurga postitused ning tegin ka oma esimese nö. reklaampostituse, kui seda üldse niiviisi võib nimetada, sest kirja läks puhtalt aus ja minu arvamus. Lisaks on veel mõned koostööd tulemas, seega jah, blogi on sel nädalal saanud rohkem tähelepanu kui varem.

Kõrvalt vaadates võib tunduda küll, et mis see blogipostituse kirjutamine siis ära ei ole, aga see ilmselt oleneb ka inimesest. Mõni kirjutabki 10 minutiga postituse valmis ja kõik. Ühte lihtsat postitust võin mina aga kirjutada juba tund aega – loen läbi, tuleb meelde veel midagi lisada, teinekord tuleb linke ning pilte otsida ja vajadusel blogi jaoks sobivaks lõigata vms. Siis loed jälle läbi, jälle täiendad, loed jälle, parandad vigu ja nii uuesti ja uuesti. Vähemalt see minu puhul üldiselt nii käib ja sellele vaatamata jääb ikka vigu sisse. Nii et päris möödaminnes need postitused ei sünni. Kui tegu ka näiteks moepostitustega, siis on veel pikem tegemine sobivad pildid leida, alla tõmmata ja kollaažiks teha ning siis need õigele lehele linkida. Ei taha päris suvalisi, iseend külmaks jätvaid pilte ka üles ju laadida – natukene taustainfoks.

Lisaks olen veidi üritanud kätt harjutada meigi maailmas. Nimelt ma tunnen, et ma lihtsalt üldse ei oska ennast mökerdada ja olen üritanud mingeid elementaarseid teadmisi koguda ja neid teadmisi rakendada. Lavameigi teen ju enne esinemist ise ja tahaks ikka normaalne välja ka näha 😀 Seega tuleb see kindlasti igati kasuks, aga õppida selles vallas oleks palju-palju, ma praegu üritan lihtsalt tõesti mingid elementaarsed tõed omale selgeks teha, aga samamoodi nagu tavalise joonistamisega, pole mul ka näo joonistamise peale annet 😀 :'(

Praegu on ka Halloweeni aeg. Pean tõdema, et minust on see vist täielikult mööda läinud. Muidugi tore on, et inimesed mingi eesmärgi nimel pingutavad ja end ära kostümeerivad ja grimmi teevad, aga ilmselt ma ise olen rohkem mardi- ja kadripäeva inimene 😀 Kurb on aga näha, et need Eesti juurtega tähtpäevad hakkavad nagu vaikselt ära kaduma. Mina kuulun nende õnnelike hulka, kes lapsena sai marti ja katri joosta nii, et terve külatee oli teisi lapsi täis, nüüd aga juba näiteks minu lapsepõlvekodu näitel on viimastel aastatel seda jooksmist aina vähemaks jäänud.

Eile sai pisike S. juba kümne kuu vanuseks! No täiesti uskumatu. Uskumatu-uskumatu. Viimase kuu aja jooksul on tal nii palju erinevaid skill’e juurde tulnud – seda on nii põnev jälgida.

Uuel nädalal on tulemas rohkem igasugu tegemisi, eks siis jälle varsti kirjutan 🙂

PS! Kes pole veel jõudnud jälgida, siis minu Facebook’is käib veel kuni neljapäevani Yummikommide mäng, seega mine võta kindlasti osta, sest need kommid on võitmist väärt! Vaata lähemalt SIIT!

Nädalavahetusest

Elunurk, , ,

IMG_4066Möödunud nädalavahetusel oli mul kaks esinemist: reedel Viljandis, klubis RED ning laupäeval Albus. Reedel hakkasime juba umbes viie paiku Viljandi poole sõitma, kõigepealt läksime klubisse proovi tegema ning peale seda hotelli. Avastasin aga, et üks kõige olulisem kott oli maha jäänud. Ei saa üldse aru, kuidas ma seda enne tähele ei pannud, kui et alles Viljandis. Igatahes saime ikkagi koti hiljem Viljandisse toimetatud, aga see tähendas, et sain ka hiljem alles ennast sättima hakata. Enne sättimist tegin ise ka ühe uinaku ning käisin söömas. Kella veerand kaheks olin igatahes valmis ning hakkasin klubi poole sättima ja peale poolt kahte ka lavale astusin. Kuna läks üsna kiireks, siis ei jõudnud enne ka ühtegi pilti teha. Esinesin jälle oma tavapärase kavaga, 45 minutit + lisalaul. Väga tore oli näha, et “Tsunami” läks väga hästi peale, esitasin seda kokku kolm korda. Siin kohal ka suur aitäh Tanelile, kes selle esinemise üles jäädvustas ning saangi teiega jagada ühte klippi oma esinemisest:

Järgmisel päeval hakkasime enne lõunat Viljandist Albu poole sõitma. Kõigepealt käisime proovi tegemas ning siis tähistasime veidike ema sünnipäeva. Hiljem käis ka korra sõbranna külas ja peale S.-i magama minekut hakkasin end sättima ning kümneks läksin peole. Kuigi ma seal ka esinesin, siis läksin ma varem kohale, et näha vanu tuttavaid ja sõpru ning lihtsalt veidi niisama olla. Seda aega ei olnud just mega palju, aga siiski oli mul väga-väga tore ja nii hea meel oli kõiki näha. Toimus seal siis Albu kooli vilistlaste pidu – olen ju isegi Albu Põhikooli lõpetanud 2010. aastal. Esinemine ise aga möödus mõningate viperustega. Proovis tehtud sound-ist ei olnud õhtuks millegipärast eriti midagi enam alles, seega laval olles ennast ei kuulnud praktiliselt üldse, laulsin tunde/häälemälu pealt. Sellest esinemisest õnnestus ka video saada. Üks laul oli veel, aga see lindile ei jäänud. Nagu videost kuulda, siis esitasin ka loo “See Maa”, mida ma üldiselt väga ei esita.

IMG_4126 IMG_4132Järgmisel päeval käisime veel vanaisa juures veidike tema sünnipäeva tähistamas ning peale seda hakkasime kodu poole sõitma.

Mina sain eelmisel nädalal üsna kiiresti lõplikult terveks, S.-il võttis kauem aega. Kuna aga nüüd terved oleme, siis on sel nädalal ka veidi tegutsemist eest ootamas. Ilmselt ootab ees üks stuudiopäev ning loodan akustilise kavaga ka tegeleda. Eks kõigest täpsemalt siis järgmises postituses! Teha oleks nii palju, aga päevad lähevad nii kiiresti ja igas päevas pole tunde just lõputult. Hetkel pole lähiajal ka ühtegi esinemist kirjas, kuigi mõningad läbirääkimised toimuvad küll, seega kes soovib kuulama tulla, siis tasub siia blogisse aeg-ajalt kiigata küll, kuna panen värske esinemisinfo kindlasti kohe üleval olevasse paremasse kasti kirja.

16.10-19.10

Elunurk, , , , ,
click the site below if you are looking for special occasion dresses.
Long Prom Dresses
IMG_4028
Suur aitäh Cy riided ilusate kingade eest! https://www.facebook.com/CyRiided/

Maal käiguga suutsin kolmeks päevaks korralikult haigeks jääda. Saab muidugi hullemini, aga olla oli see-eest siiski väga niru. Kurk kriipis, nina kinni ja nohune, pikali oli jube jama olla. Kaanisin siis muudkui raudrohu teed, lasin nina- ja kurguspreid ja sain üllatavalt kähku terveks! Seda aga alles esmaspäeva hommikuks. Pühapäeval oli mul nimelt üks pildistamine, mille ajal veel veidi tõbine olin.

IMG_4050Päev algas juba kell üheksa hommikul meigi ja soenguga Elerini poolt (VAATA SIIA!), seejärel kella kaheteistkümneks suundusin oma vanasse koolimajja, Albu Põhikooli ehk Albu mõisa. Esimest korda pildistasin koos sellise tandemiga nagu Fotoraat ja kuigi ma pilte veel näinud ei ole (ainult nii palju kui digika ekraanilt), siis ma usun, et tulemas on väga kihvtid pildid ning üldse mulle meeldis nendega koostöö. Mulle meeldib, kui ma saan ise mõelda, aga samas minu mõtteid ka täiustatakse ja kui mul mõtteid järsku pole, siis antakse neid mulle ise. Pidevalt juhendati, kuidas pildi peal parem välja näha, kuidas olla, mida teha, kus veel pildistada. Lisaks mulle väga-väga meeldis see, et nad ei olnud enda ajaraamis kinni – et kui kaks tundi täis tiksub, siis nägemist ja minekut – vaid nad tahtsid eelkõige saada ilusaid fotosid, polnud lugu, et aeg üle läks, peaasi et kvaliteet hea on. Seega mõned nädalad pean nüüd ootama, aga nii-nii kibelen juba nägema, et mis sealt lõpuks siis tuli. Lõpetasime umbes kella kolme paiku ja siis kimasin kohe koju tagasi. Juba kooli ajal oli mul aga see õnn, et kiire sammu korral jõudsin kodunt kooli umbes 7 minutiga.

IMG_4065Esmaspäeval tulime alles koju tagasi ja nädal algas enda ja S. ravimisega. Mina olin veel vaid veidike tõbine, aga S.-il oli hammaste tulek ikka päris raske – kõrge palavik, nohu, kehv enesetunne. Ega ma ju muidugi ei tea täpselt, kuidas ta ennast tunneb, aga näha on, et tal on raske. Nii kahju 🙁 Nüüd on väheke paremaks läinud, aga ilmselt ega enne rahu ei saa, kuniks hambad täielikult lõikunud. Seega nii me siin siis vaikselt end ravime ja oleme.

IMG_3999Sel nädalal ongi plaan valdavalt kodus olla. Ilmselt mõned kiired käigud pean linnas käima, aga need tulevad tõesti kiired. Reedel läheme juba Viljandisse – esinen ööklubis Red. Hoian pöidlaid, et meil kõigil selleks ajaks parem olla ning laupäeval on mul esinemine ühel kinnisel üritusel. Õhtud lähevad viimasel ajal kuidagi nii kiiresti, aga katsun ikka selle aja jooksul raamatuid edasi lugeda ning nui neljaks lõpuks vajalikud juhtmed ka muretseda, et ma saaks o-me-ti teha uusi klavericovereid. Piinlik hakkab juba kui ebastabiilne ma nende tegemisel olla võin 😀

Avastasin enda jaoks ka sellise toreda koha nagu Netflix. Sellest ajast peale kui ma omale uue läppari sain, ei ole ma nagu üldse midagi enam vaadanud. Ainult teleka järelevaatamisest erinevaid Eesti saateid. Varasemalt on ikka küsitud, et kust ma neid seriaale ja asju vaatan ja kui keegi seda tänasel päeval peaks minult küsima, siis ma ütleksingi, et “alates tänasest Netflixist!”, sest varem… noh, sai vaadatud igaltpoolt mujalt 😀 Otsustasin aga olla korralik ja tegu on küll tasulise portaali/app’iga, aga see-eest on ta jube mugav ja suure valikuga. Ma ei ole uurinud, et kas ka vanemad asjad seal üleval on, aga kõik uuem kraam, mida ekraanidele lastakse tundub küll seal olemas olevat. Seega, kel huvi, minge uurige.

Hetkel hakkasin vaatama “Pretty Little Liars” (Valelikud võrgutajad) või kui täpne olla, siis hakkasin edasi vaatama sealt, kus ma eelmine aasta ta pooleli jätsin. Mul viskas lihtsalt nii üle, et nad miljon aastat üritavad teada saada, kes see A on ja lõppkokkuvõttes ikkagi edasi ei liigu oma avastustega ja kõik läheb aina keerulisemaks ja keerulisemaks. Nüüd aga, mil kuulsin, et viimase hooaja viimane osa sai purki võetud, tuli motivatsioon vaadata uuesti tagasi, sest mul on jäänud vaadata vaid 1,5 hooaega ja siis ma saan lõpuks teada Tõe! Ma ootan seda päeva, väga. Ilmselt need, kes seda sarja kunagi vaadanud pole, mõtlevad, et ma olen veidi segane, aga kõik teised ilmselt teavad, mida ma tunnen 😀 Kauaoodatud tõde saabub peagi…

Renate promo 2 v
foto: SeeSee stuudio muah: Sandra Loit kevad 2016

12.10-15.10.2016

Elunurk, , , , , , , , , ,

Viimastel päevadel on jälle palju huvitavat saanud teha.

Kolmapäeval, 12. oktoobril, käisin esimest korda ema-lapse kinopäeval uues Mustamäe keskuses. Olgugi, et pea pool filmi läks minu jaoks “kaotsi”, siis oli see hea võimalus saada kokku sõbrannaga ning teha midagi toredat. Lastel oli istmete ees ning täitsa ekraani ees maas palju vaba ruumi, kus sai mängida ning kohale oli toodud ka mänguasju. Lisaks oli enne seansi algust erinevate toodete tutvustused ning sai endalegi nii mõnegi kinkekoti kaasa haaratud. Ära kunagi mine kinno näljasena, ma kahmasin lihtsalt kõiiikee endale söömiseks ja mis seal salata, kõik ei olnud ka just väga tervislik. Siiski tekitas see nii mõnusa sellise snäkk-ja-film tunde. Peale kino käisin uuesti söömas, seekord siis juba normaalset toidukorda ja vaatasin veel veidi poodides ringi ning siis juba tagasi koju – pool päeva oli läinud nagu niuhti. Lisainfot selle ema-lapse kinopäeva kohta leiad SIIT! Tean, et seda korraldatakse ka Coca-Cola Plazas, aga hetkel meie käisime Apollo kinos. Igatahes kiidan ja loodetavasti saab varsti sinna uuesti minna.

Neljapäeval, 13. oktoobril toimus minu kodu lähedal kuni kolme aastaste laste loometund. Läksime sinna esimest korda ning see ka meeldis. Tund algas lauluringiga, seejärel meisterdamine (ehk siis mina meisterdasin 😀 ) ning peale seda mängunurk. Sai suheldud teiste emadega ning praegu kui S. veel on väike ja ei oska asju kaasa teha, siis on see samuti hea võimalus lapsega välja minna ja midagi koos teha. Kuna aga ma olen registreerunud ka Kohilas olevasse loometundi, siis käin ka seal varsti ära ja pean otsustama, et kumma kasuks valin. Ehk siis vaikselt-vaikselt avastan ka erinevaid käimisi ja tegevusi, mida koos lapsega teha.

Reedel tulin üle mitme-mitme nädala vanematele külla. Kohale oli sõitnud ka sõbranna kaugelt Pärnumaalt ning saime õhtul toreda jalutusringi teha. Mina aga suutsin juba selle lühikese aja jooksul, mil maal olen, omale kurguvalu üles korjata. Ei viitsinud midagi sooja peale panna, kui autost asju hakkasin tuppa tassima ja ilmselt nii külma sain. Nii vastik on olla, kurgus muudkui kriibib ja tunnen, kuidas pea hakkab vaikselt paksuks minema. Lisaks on S.-il ka väheke raskem periood praegu, kuna tal on tulemas korraga neli hammast ning iga poole tunni tagant tahab rinna otsa saada. Sellega on tal kaasnenud ka väikene nohu.

Täna, laupäeval, plaanime minna Aravetele, minu vanaema sünnipäevale. Loodetavasti mu väike tõbisus taandub peagi, joon teed ja söön astelpalju mett.

Muusikast ka veidi. Laul #KS on juba veel rohkem valmis, vaja veel sisse laulda veel taustavokaale, aga laul juba täitsa laulu moodi. Hetkel veel ei julge lubada, et millal seda kuulda saaks. Laul #TKO pole edasi arenenud, aga ilmselt hakkab see ka nüüd lähiajal edasi veerema.

7.10-11.10.2016

Elunurk, Raamatunurk, , , , , , ,
click the site below if you are looking for special occasion dresses.
Long Prom Dresses

Nonii, täna juttu minu viimastest päevadest.

Reedel, 7.10, oli mul esinemine Paide Plazas. Olen seal varem käinud esinemas 3-4 korral, seega natukene juba teadsin, mida oodata. Enne seda, sama päeva lõunal, oli aga veel väike käimine Tallinnas – külastasin Iris Janvier‘i moemaja, kes andis mulle kaks kleiti üheks pildistamiseks, mis mind peagi ees ootas. Kui seal käidud, oli veel veidi linna peal ringi sõitmist ning kui lõpuks koju tagasi jõudsime tegime koos pisi S-ga uinaku ning kui ärkasime, siis üsna pea hakkasimegi Paide poole sõitma. Järgnes juba tavapärane rutiin ning veidi enne ühteteist sain ka käia proovi tegemas. Lõppkokkuvõttes ega sellest väga kasu polnudki, sest mingil põhjusel kui enne esinemist kõrvamonitori kõrva pistsin, ei kuulnud ma absoluutselt mitte midagi. Küll krutiti ja üritati, aga ei miskit, ehk siis esinesin seekord ilma igasuguse monitorita ning panin üsna tunde pealt, kuna lavale ei olnud ka saali minevat sound’i väga hästi kuulda. Sain küll hakkama, aga ega ta just väga meeldiv ei ole – kui on raskemad kohad või ka madalamad kohad, siis ei taju absoluutselt mis toimub, ainult õrnalt mingit kuminat kuuled, mis saali poole läheb. Esinema läksin umbes veerand kaks ja kava oli algselt plaanis taaskord sama pikk, kui ta olema kipub – ca 45 minutit. Siiski pean tõdema, et tegu oli minu arust minu parima Paide Plaza esinemisega. Majas ei olnud küll ropult rahvast, aga ei olnud ka vähe ning lava ette olid kokku kogunenud inimesed, kes tõesti minu laule teadsid ja mul oli teiega üliiiii-tore! Sai korralikult lõbutsetud. Üllataval kombel kujunes üheks “suurimaks hitiks” “Põlen Seest” – seda ma poleks küll oodanud. Samuti oli hea meel näha, et “Tsunamit” lauldi täitsa kenasti salmides ja refräänis kaasa. Peale põhikava tegin veel kaks lisalaulu.

FullSizeRender IMG_3922Järgmise päeva hommikul sõitsime juba üsna varakult kodu poole tagasi. Kuna jõudsin hotelli umbes veerand kolme ajal ja magama jäin alles u. nelja ajal hommikul, siis olin ma üsna vähe maganud, sest äratus oli juba kell 8. Terve päeva andis see tunda, eriti õhtul. Pidasin siiski vapralt õhtuni vastu, sest palju asju ootas arvuti taga ära tegemist. Õhtul tegime veel üle pika aja sauna. No nii mõnus oli! Pühapäeval oli vabalt võtmise päev. Tegutsesime veidi aias, käisime korraks külas.

Esmaspäeval käisin üle väga pika aja esimest korda trennis. Viimati sai konkreeselt trennis käia vist eelmise aasta märtsis? Seega päris pikk paus oli sisse tulnud ja ka praegu liigun selles suhtes tasa ja targu ehk siis ei hakka kohe viis korda nädalas trennis käima. Trenne toimub muidu mul ümberringi igasuguseid. Kohilas, kus varem käisin, sai suurimaks takistuseks kellaaeg – trennid algavad või kestavad siis, kui meil juba ööunele mineku režiim algab, seega ei mängi kuidagi välja. Leidsin siis ühe sobiliku trenni Tallinnas, mille ainuke miinus ongi see, et see on kodunt kaugel, aga üritan siis edaspidi sellele päevale ka muid tegemisi linnas sättida.

Tegu siis ema ja lapse treeninguga Spartas. Ütlen kohe ära, et mulle väga meeldis. Kestis 55 minutit ja tundsin peale seda, kuidas keha oli täitsa läbi omadega. Eks ei ole paljusid lihasgruppe ka treeninud, seega ilmselt alguses ole ka veidi raskem. Trenni mõte on, et erinevaid võimlemisharjutusi saab teha koos lapsega. Minu 11 kilone oli mulle muidugi korralikuks raskuseks. Kui aga laps ühel hetkel nihelema hakkab ja ei taha sinuga enam koostööd teha, siis pole ka sellest midagi, sest kohapeal on mänguasjad, teised lapsed ja palju ruumi. S-il oli igatahes väga lõbus. Meid oli küll ainult kolm ema + treener, aga nii ongi täitsa mõnus. Ühele teisele lapsele pakkus S. palju huvi ja nii nad seal vahelduva eduga mängisid omavahel ja ka üksi. Meie aga vihtusime samal ajal trenni teha, pilk läbi peegli lastel. Soovitan igatahes tõesti kõigile, kes samuti lapsega kodused, aga soovivad veidi trenni teha. Lisainfo ja video SIIT!

Peale trenni võtsin kiiresti paar ampsu hamba alla ja siis juba stuudiosse laulu #KS asjus ehk siis vokaalide lindistamine. Stuudios olles ka tundsin, kuidas keha oli täitsa läbi omadega. Eriti andis tunda vasak käsi. Tassin ma last ju kogu aeg parema käega, vasak ei saa väga üldse koormust. Nüüd sai too aga trennis kõvasti vatti. Laulu asjus igatahes ootan nüüd, et milline tulemus tuleb. Taust on juba üsna valmis.

Täna on meil taaskord proov tulemas. Valmistume jätkuvalt ette akustilisi esinemisi. Peale tänast peab kindlasti veel proove tegema, kuna selle kahe-kolme tunni jooksul väga palju ei jõuagi laule läbi võtta.

Ja täitsa lõppu panen ühe raamatusoovituse, kui täpne olla siis tegelikult raamatute sarja soovituse. Meie elu raamatute sari. Siit on veel puudu raamat Lembitust. Olen ise lugenud ainult kahte esimest, aga kavatsen kindlasti ka ülejäänud läbi lugeda. Raamatud sobivad lugemiseks vanusest kuus kuni sada. Hästi lihtsalt ja ladusalt on edasi antud tolle aja elu ja olu ning kui on mingid esmapilgul tunduvad võõrad sõnad, siis need on kohe kenasti lahti seletatud ning on ka mõningaid illustratiivseid jooniseid. Raamatud pole ka paksud, nii et on üsna kiire lugemine, ent see-eest väga informatiivne lugemine. Kui need läbi saan, siis uurin kindlasti kas äkki on sellest sarjast raamatuid veel vahepeal juurde ilmunud, aga praegu põgusal uurimisel ma rohkemat ei leidnud.

IMG_3931

Oktoobri esimene nädal

Elunurk, , , , , , ,

Eelmise nädala neljapäeval sai meie pisi S. juba 9 kuu vanuseks! No täiesti uskumatu… Vaid kolm kuud veel ja ta on juba aastane. Ei jõua seda aja lendu ära imestada – kui peres on laps, siis liigub see aeg ikka turbokiirusel, kogu aeg on midagi teha. Vaikselt omaette oleme ka minisünnipäevasid tähistanud, aga seda üheksandat kuud otsustasin veidike suuremalt tähistada, tegin õunakooki ning tellisin võileivatordi ja kutsusin vanemad külla. Lugesin ka seda beebiraamatut, kuhu saab kirja panna, mida su laps millal tegema hakkas ja oli täitsa naljakas mõtelda, et kui palju võrreldes esimeste kuudega on asjad muutunud. Nüüd on ta juba nagu väike inimene, ei saa ta kohta enam beebi öelda: suhtleb meiega omas keeles, liigub ringi, mängib peitust tekiga, itsitab, naeratab igal võimalikul hetkel, oskab asjadega mängida, ajab ennast püsti ja veidike toe najal kõnnib, ronib sülle ja teeb “musi” (ehk siis sööb su nägu). Uskumatu on kõrvalt vaadata, kuidas inimene areneb, kuidas pool aastat tagasi oli ta ainult oma selja peal ja vehkis käte-jalgadega, aga nüüd on juba mega aktiivne.

FullSizeRenderIMG_3841Sügis on nii märkamatult ligi hiilinud. Üks päev kui linnast koju sõitsin, vaatasin endale üllatuseks, et puud juba puha kollased. Kuigi ilmad on juba praegu vahepeal sombusemad ja päevad pimedamad, siis midagi on ka sellises ajas ilusat. Peaasi, et see lihtsalt liiga kaua ei kesta. Ning sellega seoses on alanud ka taaskord riisumise aeg. See on vist mu lemmik aiatöö 😀 Praegusel ajal on aga eriti mõnus tulla koju, teha üks tassike teed ning kaminasse tuli ja kaugel see talv ning jõuludki on. Mõtlesin üks päev, et alles ma harjusin ära 2016 aastanumbriga, aga kolme kuu pärast vaja hakata jälle ümber harjuma. Lisaks tegime veel ühe korra õunamahla. Ühed eriti head mahlaõunad valmisid veidi hiljem, seega otsustasime ühe laari siiski veel teha. Kõige parem jook, mida talvel rüübata – ilma suhkruta, mahe ja otse oma aiast.

Viimase nädala jooksul olen palju  klaveri taga olnud ja uut loomingut kirjutanud. Laul #KS on stuudios ka funki juurde saanud – taust on juba päris palju edasi liikunud, aga nüüd vaja veel vokaale laulma minna. Katsun seda kindlasti lähiajal teha. Täna käisin hommikul juuksuris ning nüüd toimetan kodus ringi. Homme aga Paide Plazas esinemine.

Uus nädal tõotab tulla väga tegus ja huvitav – igasse päeva jagub midagi, millest võiksin järgmises postituses kirjutada, nii et loodetavasti järgmine postitus tuleb väheke huvitavam 🙂

Veidike rõõmusõnumit ka postituse lõppu – ma kaalun juba pea kaks kilo vähem kui enne rasedust! See kaaluteema on minu jaoks muidugi selline keeruline olnud kogu aeg, kuna ma ei propageeri seda, et kõik peaksid julmalt peenikesed olema ja ennast kohutavalt piitsutama, aga samas ma leian, et iga inimene peaks end veidike päevas liigutama ja söögilaud võiks olla valdavalt tervislik ning kui need kaks tingimust on täidetud, siis on ka kehakaal vastav. Mulle endale pakkus mu kaalunumber just sellepärast rõõmu, et ma söööööön nagu looooom ja mul on hea meel näha, et see vähemalt ei kajastu kaalus 😀 Siin kohal ei kekka aga ma sellega, et “appikene ma saan süüa nagu nii palju, aga kaal nagu üldse ei tõuse ä”, vaid põhjus on tegelikult lihtsalt selles, et ma olen üle 9 kuu juba imetanud ning kavatsen seda ka veel jätkata ja see on tekitanud mulle rämeda hundiisu. Seega naised – kõik imetama! Saate palju süüa ja kaalust ka veel alla peale kauba 😀

Otseselt trenni moodi trenni pole ma selle üheksa kuu jooksul eriti teinud. Veidikene trenažööril, mõned korrad jooksmas, aga ei saa nagu üldse sellele lainele. Kohilas on olemas suur valik erinevaid treeninguid, aga enamus neist hakkavad kõik nii lollidel aegadel, nii et mul kuidagi ei mängi välja. Minu liigutamine seisnebki aga selles, et üle kaheksa kuu olen ma peaaegu iga päev käinud jalutamas – 40-70 minutit ja mitte aeglast loivamist, vaid samm on üsna tempokas. Tore aga oleks küll, kui saaksin ühel hetkel regulaarselt kuskil trennis hakata käima, eks näis.

IMG_3884
Suur aitäh Vitamin Well Eesti, kes mulle ja mu fännidele pani välja mõnusat kosutavat jooki.