click the site below if you are looking for special occasion dresses.
Category Archives: Elunurk
September 2016
ESINEN: 7. oktoober Paide Plaza
Minu laulul “Vajan Sind” täitus vahepeal 900 000 vaatamist! (KUULA SIIT!)
Kuula ka minu viimast singlit “TSUNAMI” SIIT!
Osale minu like-lehel Facebook’is väikeses auhinnamängus SIIN!
Ma pole nüüd päris pikka aega kirjutanud, millega ma vahepeal tegelenud olen – sai teadlikult selline pikem “mõttepaus” võetud, aga nüüd olen tagasi ja kirjutan kohe eredamatest sündmustest. September möödus kiiresti ja tegusalt, nagu kõik teisedki kuud 😀 aga sel kuul sai päris palju muusikaga seotud asju ära teha.
Esiteks hakkasime lõpuks tegema laulu, mida nüüd u. kaks kuud(?) tagasi sisse käisin laulmas. Nimetagem seda #KS. Selleks, et laul valmis saaks, läheb muidugi veel palju aega, aga stiililt on tulemas midagi, mida ma kunagi varem katsetanud pole. Laul on siiski veel üsna alguses ning vaja on mõned kohad ümber laulda, kuna otsustasin hiljem laulusõnades muudatusi teha. Varsti saab siis uuesti stuudiosse minna.
Lisaks on vaikselt alanud töö veel ühe uue loo kallal, nimeks #TKO. Kuna ma ei taha veel laulunimesid välja öelda, ent blogis neist ilmselgelt rääkida tahan, siis oleks parem, kui neile ikkagi mingisugune nimi on pandud, sest muidu lähevad asjad varsti väga segaseks ära, kui tegemisel on rohkem kui üks laul. Selle loo kirjutasin vist 2014. aasta suve lõpu poole, seega juba üsna ammu. See tuleb samuti midagi väheke teistsugust võrreldes minu “tavapärase stiiliga”. Siiski on see laul veel rohkem alguses kui #KS, seega väga selle loo protsessist ei olegi hetkel miskit kirjutada.
Eelmine aasta (oligi vist põhimõtteliselt aasta tagasi) kirjutasin, et olen kodus pannud kokku uut esinemiskava ning nüüd, aasta hiljem, võtsin selle asja uuesti käsile ning vaatasin selle esinemiskava uuesti üle, viskasin osa laule välja, panin uusi juurde. Eesmärk on siis selline, et varsti saaksin lisaks “tümpsukatele esinemistele” teha ka akustilisi esinemisi. Kava selleks tuleb aga päris pikk ja laule ligi 20, seega olen saanud omajagu mütata. Ajaliselt veel hetkel midagi lubada ei oska, et millal mind esimest korda selle kavaga laval saab näha, sest nagu eelmise aasta näite pealt näha, võib järgmisel hetkel see mõte mul jälle aasta otsa seista 😀 Nüüd aga tuli mingi suurem tuhin selles osas peale ja otsustasin ennast kätte võtta ja asja ikka edasi vedada. Päris palju on tehtud, aga veel rohkem on veel teha. Siiski nii palju on asi veelgi edasi liikunud, et meil oli ära esimene proov koos kitarristiga. Jõudsime läbi teha hetkel vaid kolmandiku lauludest, arutasime kus mida kuidas teha ning varsti plaanime veel kokku saada. Tekkis veel mõtteid, kuidas kava huvitavamaks teha, seega eks nüüd selgub, kas neid ideid on võimalik teostada. Musitseerisime ligi kolm tundi, lähenesime igale laulule individuaalselt ja peale seda proovi olin ma rampväsinud. Täitsa imelik kohe. Andsin endast vist nii palju energiat välja, et ma tõesti tundsin ennast hiljem väga väsinuna. Või siis asi lihtsalt selles, et pole ammu-ammu nii pikalt järjest laulnud.
Nagu näete, siis klaveri-covereid pole ma endiselt saanud teha. Kõige suurem probleem praegu ongi see, et kuna ma olen nüüd läinud seda teed, et salvestan klaverit läbi puldi, et heli parem jääks, siis selle jaoks on vaja igasuguseid juhtmeid ja tehnikat, mida mul isiklikke ei ole, vaid pean neid laenama. Kui on aga aeg need “tagasi laenata”, siis ei saagi ma mõnda aega klaveri covereid teha. Vaikselt muidugi liigun selles suunas, et kunagi mul kõik vaja minev kodus olemas oleks. Helipult on olemas, õige pea peaksidki jõudma kõlarid, siis veel vaja võimu ning igasugu juhtmeid. Siis ei ole mul küll enam ühtegi vabandust neid videoid mitte teha 😀
Septembris sai käidud kahel laadal, mida mõlemat väga ootasin. Jäneda sügislaadal ning Paunveres. Sel suvel käisin vist neljal laadal – üsna keskmine tulemas, on paremaid aastaid olnud 😀 Jänedalt sain ka mõned asjad, mida ammu omale soovinud olin, aga üldiselt tundus, et laat oli nagu lahjem kui eelmine aasta. Paunvere oli aga see aasta minu arust suurem kui ealeski varem ja inimesi oli ka miljoni võrra rohkem. Samas aga kuigi laat oli massiivne, ei ostnud ma endale peaaegu, et mitte midagi. Võib-olla asi seotud ka sellega, et ütlesin endale, et ostmise pärast ma ostma ei hakka ja kui tõesti midagi väga vaja on, siis selle omale soetan. Logistiliselt meil vedas päris hästi, kuna eelmisel päeval käisin esinemas Tartus, ööklubis Vabank, mis viibki meid järgmise teemani:
16. septembril sai siis seal esinemas käidud ning seal klubis teist korda minu esinemis-ajaloo jooksul. Kaks päeva enne esinemispäeva jäin ma haigeks. Olime tegelikult siin kõik järgemööda haiged, mina kõige viimasena. Esimesel päeval tundsin, et vist jäin tõbiseks, aga teisel päeval oli kurk päris valus, kriipis, vahepeal ajas köhima ning nina veidi kinni. “Kui tore ajastus!” mõtlesin ma ja asusin end ravima. Muudkui jõin raudrohu teed, mis lõpuks mu öökima ajas ja pihustasin ninna seda meresoola asja (teate küll).
Lõpuks oli esinemispäeval ikkagi suht loto tunne, kuna eriti enesetunne paremaks ei olnud läinud. Katsusin siis häält lihtsalt hoida, tegin päeval küll mõned harjutused ka, et päris “kinnise häälega” lavale ei läheks, eriti arvestades, kui vokaalsed võimed nagunii tõbisuse tõttu on kehvemad. Meil ei olnud võimalik ka Tartusse varem jõuda, seega otseselt proovi enne üritust ei teinud. Igatahes kui Tartusse olime jõudnud, läks kõik väga kiiresti. Laps magama, mina hakkasin end sättima ja juba oligi kell 1 ja klubisse minek. Vabanki puhul on meie ööbimiskoht umbes kümne sammu kaugusel klubist, mis mulle väga meeldib – ei ole pikka maad. Käid esinemas ära ja juba oledki hotellis tagasi. Klubis sättisime veel end veidi ja kuna olin kaasa võtnud kõrvamonitori, siis saime õnneks proovi teha nii, et sain lava taga ära katsetatud kui kõvasti mida kõrva tahan kuulda, ilma, et publik tantsusaalis minu proovi kuulnud oleks. Umbes 1.20 paiku läksime tantsutüdrukutega lavale ning esinesin 45 minutit, tegin ka ühe lisaloo. Seekord nagu ka eelmine kord, oli saalis nii palju tossu, et teisest reast kaugemale väga ei näinud, seega ma ei oskagi väga hinnata, kui palju rahvast võis olla, ma usun aga, et mitte vähe.
Järgmisel päeval oli üllatavalt hea olla. Sõime hommikust, panime asjad kokku ning asusimegi Paunvere poole. Keset päeva avastasin, et ma ei tunnegi ennast enam tõbisena. Ei tea, kas see laval prožektorite valguses kuumenemine tegi mu siis terveks või. Õhtu poole muidugi natukene hiilis jälle nohu ligi, aga lõppude lõpuks sain mõne päeva pärast lõplikult terveks.
Mis siis veel? Tegime septembris õunamahla ning tegutsesime ka aias. Tubastest toimetusest olen muidugi niisama ka musitseerinud, aga seda teen ma üsna tihti niikuinii. Lisaks olen lugenud ning järelvaatamisest erinevaid saateid järele vaadanud. Sügishooaeg käes ja sel aastal on kuidagi eriti palju asju, mis huvi pakuvad ja tuleb veel aina juurde. Põnev-põnev.
Viimastel päevadel olen tegelenud ka oma uue arvuti ülesse seadmisega. Minu eelmine HP pidas vastu kena 6,5 aastat ja ilmselt peaks veel veidi kauemgi, aga otsustasin teda enam mitte piinata ja pensionile saata. Vaadates tänapäeva tehnika kvaliteeti, siis ma usun, et kuus aastat ühe läpaka kohta on üsna hea eluiga. Ma küll arvan, et ma oleks ehk aasta veel ära pigistanud, aga kuna ta aeg-ajalt hakkas ennast lampi välja lülitama/ekraan ei andnud enam korralikult ühendust ja muud hädad, siis ma ei tahtnud teda nüüd päris ribadeks ka kasutada, et pärast võib-olla veel hullema tulemuse otsas olla, kus ma maadlen mõttega, et kuidas ma oma failid kätte peaksid nüüd saama. Igatahes, üks kena Asus tuli meie perre ning valisin seda samuti selle mõttega, et oleks minu jaoks väga praktiline ning peaks vähemalt sama kaua vastu kui minu eelmine läpakas. Kui ma selliseid kallimaid tehnikavidinaid soetan, siis ma igatahes ootan neist seda, et neid saaks võimalikult kaua kasutada ja nad igati enda ostu ära õigustaks. Paar päeva olen seda nüüd oma käe järgi paika pannud ja olen ikka väga rahul.
Olen ka vaadanud mõningaid kontserte Youtube’ist. Lõpuks on jõudnud see Beyonce-vaimustus ilmselt ka minuni. Viimased albumid pole tervikuna enam täiesti minu maitse olnud, seega pole ma teda nii palju kuulanud. Sattusin aga vaatama The Formation World Tour’i, mis võlus mind täielikult. See oli minu jaoks hoopis teistsugune kui teiste artistide tuurid – nii põhjalikult ja korralikult tehtud. Minule, kui inimesele, kes polnud enamuse tema uue loominguga kursis, oli vaatamata sellele siiski kõike põnev jälgida. Isiklikult oleks soovinud, et “vanad hitid” oleksid võinud veidike rohkem tähelepanu saada, aga no pole hullu, kõik muu kaalus selle üle. Seega kui kunagi ta veel siia lähedusse sattumas on, siis tahan kindlasti vaatama minna! Sel aastal kahjuks polnud veel võimalust.
Järgmistesse nädalatesse on kalendris juba üht-teist üles märgitud, eks varsti siis tulen ja kirjutan jälle. Katsun järgmisel korral kirjutada juba kiiremini kui sel korral juhtus 🙂 Muidu muutub see üks postitus jube pikaks ja logisevaks, seega ilmselt veidi lühemalt oleks ikka parem kõigile. Vot, aga pakaa teile hetkel! Hoidke tervist!
Esinen: 16. september @ Vabank, Tartu
Rohkem infot: https://www.facebook.com/events/653458571487687/
PS! “Tsunamil” täitus 200 000 vaatamist! Kuula laulu SIIT!
Suvi läbi!
click the site below if you are looking for special occasion dresses.
Tagantjärele üks väike intervjuu: http://www.goodnews.ee/vaba-rahva-laul-renate-soovitab-eestlastel-rohkem-hinnata-meie-ainulaadset-maad-ning-kanda-edasi-meie-rahva-traditsioone
Taas üks esinemine selja taga ning samuti üks uus nädal. Laupäeval (27.08) esinesin Paide spordihallis, kus esines Secret Service ning mina siis esinesin vahetult enne öödiskot. Kava oli seekord üsna lühike, esitasin vaid viis laulu, ent see eest siiski elati hästi kaasa. Seekord juhtus nii, et ma ei jõudnud proovi teha ning kõrvamonitori kaasa ei saanud võtta, seega ei saanud ka monitoridesse heli nii hästi paika ja ei kuulnud ennast väga hästi. Kuna kava aga oli lühike, siis sain selle 20 minutit lauldud ära nö. “tunde pealt” ja usun, et sain hakkama ikka.
Paidesse läksime kohapeale aga juba üsna vara – kell kaks. Vaatasin ringi mitu ringi laadal ning suhtlesin tuttavatega. Kuue paiku sai minna spordihalli ning sinna jäime ka kuni varahommikuni. Sättisime end mugavalt sisse ja oli täitsa ok olla. Järgmisel ja esinemisele eelneval päeval läksime Alppu minu vanemate juurde.
Lugenud olen ka, sain läbi “Mart Helme. Õnnesärgis sündinud.” Kuna nüüd peagi peaksin oma klaverisüsteemid jälle korda saama, siis ei ole hetkel veel uut lugemist võtnud.
Ongi see suvi läbi. Sel aastal sai tegelikult isegi täitsa suve nautida ja pidavat veel mõned ilusad ilmad ka tulema, nii et ehk saab siis ka ilusat varasügist nautida. Minu enda jaoks on sügise tulek sel aastal sellisel kujul veel harjumatu, kuna esimest korda üle viieteist aasta ei pea ma minema koolipinki nühkima. Eks nüüd siis jõuabki alles vaikselt kohale, et kõrgharidus käes ja hea olla ja vähemalt mõneks ajaks kool unustatud 😀
Uue nn. “hooajaga” on mul palju mõtteid ja ideid ning peagi plaanin stuudiosse ka uusi laule viia, mida siis vaikselt vorpima hakata. Eks hoian teid siis kindlasti nende asjadega kursis. Endal on põnevus sees suur!
Täna, esmaspäeval, sai meie pere noorim liige kaheksakuuseks! No täiesti uskumatu! Kuhu need kaheksa kuud läinud on? Muidugi on selle aja jooksul saanud palju korda saata, aga alles me tulime ju haiglast välja ja muudkui kütsime ja kütsime ja kütsime, sest jaanuar ja veebruar olid niiii külmad! Nüüd saab juba suvi läbi.
Esinemised Vaba Rahva Laulul
click the site below if you are looking for special occasion dresses.
Nädalavahetusel, laupäeval ja pühapäeval oli mul au esineda Vaba Rahva Laulul. Kuue paiku käisime proovis ning peale seda, kuna pidime Tallinnas korra käima, sain end stuudios valmis panna. Kaheksaks läksime tagasi Keila lauluväljakule ja olime isegi veidi vara tulnud, seega pidime ootama. Üle pika aja olid nii laupäevane kui ka pühapäevane esinemine üsna varajased, seega oli isegi veidi naljakas nii vara õhtale saada. Igatahes esitasin esimest korda koos bändiga laulu “See Maa”. Mis seal salata, esinemiseelne erutus oli seekord suurem kui varem. Tegu oli hoopis teistmasti esinemisega, ilmselt sellepärast selline tunne ka sees oli. Oli aga väga kihvt!
Kui loo ära lõpetasin, siis tundsin, et alles nagu sain hoo sisse ja laulaks veelgi, aga seekord oli tegu sellise väga lühikese etteastega, ainult üks laul. Vaatasime ära veel mõned esinemised ning hakkasime siis tagasi liikuma.
Pühapäeval hakkasime juba üsna varakult Saare poole liikuma. Tol päeval algas üritus ka poolteist tundi varem, seega sai veel varem õhtale. Igatahes Kuressaares proovi ei teinud. Hiljem aga kui videot vaatasin, siis mulle tundus, et Keilas laulsin paremini. Keilas kuulsin ka end laval väheke paremini. Midagi dramaatilist aga vast ei olnud. Lihtsalt ennast võivad mingid pisiasjad nii närima hakata… Video tuli aga kahjuks udune ja üsna värisev, seega seda Teiega jagada ei saa. Peale esinemist liikusime tagasi ööbimiskohta ning jäime ööseks Saarde. Tagasi jõudsime esmaspäeva (eile) pealelõunal.
Nii kiiresti need päevad möödusidki. Naljakas nüüd mõelda, et ma olin ikka täitsa pabinas enne lava ja nüüd on see juba unustatud. Kuidas üks tunne võib niimoodi võimust võtta ja siis paar päeva hiljem sa isegi ei mäleta seda tunnet enam. Peaaegu nagu sünnitus 😀 Keilas oli just see ka vastik, et kui ma lavale astusin, siis mul süda veel peksis ka sees – ürita siis hakata ilusalt laulma nii, et keegi sees trummi taob. Õnneks läks varsti üle. Kuressaares mul nii ei olnud. Üldiselt ma aga väga enne lava närveerija ei ole. Mingi erutus ehk ikka tuleb sisse, aga pabistamiseks ma seda ei loeks. Seekord oli aga teisiti. Nii palju selliseid võõraid faktoreid oli, alustades sellest, et kas mul see laul ikka välja tuleb, kuna pole kunagi varem seda esitanud, lõpetades sellega, et saateks oli live-bänd. Siiski-siiski, kõik läks üldiselt hästi ning loodetavasti tuleb tulevikus veel selliseid võimalusi 🙂
Väike kokkuvõte + SheIn 17
click the site below if you are looking for special occasion dresses.
Heia-heia hipp-hopp! 😀 Pool augustit möödas – mis teinud? Teen lühikese kokkuvõtte.
4. augustil käisime esimest korda beebimassaažis. Tasub seal käia igaljuhul, kuna on beebi liigestele kasulik ning saab endale ka näpunäiteid, mida kodus rakendada ning kui näete, et beebil võivad olla mingid lihaspinged või näiteks üks kehapool on aktiivsem, siis saab ka sealt samuti abi. Peale seda nädalavahetusel käisin üle mitme nädala maakodus. Taaskord läksid need päevad nii ruttu ja sai ka palju ringi rännatud. Selle nädala alguses käisime taaskord Jüris ujumas. Hommikuti/lõunati seal praegu suvel väga palju rahvast pole, nii et on väga mõnus sulistada. Nagu privaatujulas oleks lausa 😀 Siinkohal ka üks tarbeese, mis meil ujumisel suureks abiks on, aga muidugi ei tasu lapsel siis sellega omapäi kuskil basseini nurgas olla, vaid ikka tema juures, soovitan soojalt (VAATA SIIT!)
Kodus olen harjutanud jälle “See Maa” laulu, kuna 20. ja 21. augustil esitan seda Vaba Rahva Laulul esimest korda. Iga kord kui sellele mõtlen, tuleb väike pabin sisse, kuigi tegelt laul peaks nagu selge ja peas olema. Siiski-siiski, eks laul ole ka kohati päris võimas ja kui pole enne esitanud, siis natukene on nagu saps sees küll. Ah, eks ole näha – annan endast parima!
Veel olen lugenud. Sain oma “Universum pähklikoores” läbi ja nüüd mõtlengi, et mida järgmisena ette võtta. Klaveri taha pole hetkel saanud minna, kuna teeme mõningaid ümberkorraldusi seal toas. Ilmselt septembris saan jälle klaverdada. Nägin üle pika aja ka ühte sõbrannat, kellega seekord sai küll veidi lühikest juttu aetud, aga said tehtud plaanid, et varsti taas kohtuda – nii et kui sa seda loed, siis tea, ma ootan! 😀
Kodus lõikasime lahti selle aasta esimese arbuusi, mis nüüd, kolmandal aastal tuli välja kõige parem. Eks järgmisteks aastateks paneme jälle üht-teist kõrva taha ja katsume veel paremini neid arbuuse kasvatada, et nad ikka suuremaks ka paisuks. Maitse oli muidu väga hea!
Poole silmaga olen hakanud vaatama kõige uuemat “Masterchef‘i” ehk “Meisterkokk” hooaega ning avastasin enda jaoks ka sellise seriaali nagu seda on “Downton Abbey”. Krahviperekond Crawley elab Inglismaa ühes kaunimas paigas, Yorkshires, Downton Abbey nimelises maamõisas. Sari jälgib Crawleyde ja nende teenijate elukäiku. Tegevus läheb käima 1912. aastal. Titanicuga hukkusid suguvõsa pärijad, krahvi nõbu James Crawley ja tolle vanim poeg Patrick, Granthami krahvil Robert Crawleyl (Hugh Bonneville) on aga ainult tütred. Seaduse järgi võib aadlitiitli ja sellega seotud valdused pärida ainult meessoost pärija. Patrick oli kihlatud vanima tütre Maryga, mis oleks taganud, et varandus jääb perekonda. Uus pärija leitakse Manchesterist, kus ta peab advokaadiametit. Teenijates aga tekitab paksu verd uue teenri saabumine. (tekst võetud: ETV) Mulle to-hu-tult meeldib! Just jälgida tolle aja kombeid, kultuuri ja suhteid – soovitan väga kellele vähegi sellised teemad huvi pakuvad. Tasapisi olen ka seda vaadanud.
Vot ja lõpetuseks väike SheIn’i nurk. Minu seekordne kollaaž esemetest, mis kohe silma jäid ja mida teiega jagan. Pildi all on leitavad ka kõik lingid kodulehele ja täpsemaks informatsiooniks.
1. Sinine lilledega kleit
2. Hele lillemustriga tuunika
3. Läikiv sinine jakike
4. Lilleline dressipluus-jakk
5. Õhuline õrnroosa pluus
6. Roosa-sinise mustriga kleit
Nagu näha siis üsna lilleline ai seekord see värk 😀 Mulle endale hakkas aga kõige rohkem silma see kõige viimane kleit. Üldse mõlemad kleidid on mõnusad suvised ja kuigi suvi hakkab läbi saama, siis keegi ei keela neid kanda ka varasügisel või näiteks mõnele sünnipäevale minnes.
27. august Paide Spordihall
27. augustil esinen Paide Spordihallis!
Vaba Rahva Laul
20. (Keilas) ja 21. august (Kuressaares) olen esinemas Vaba Rahva Laulul, kus esimest korda esitan laulu “See Maa”!
Tule kuulama!
https://www.youtube.com/watch?v=ik_EhUAhwXQ
Tere august! + SheIn 16
Juba ongi käes august! Nagu nalja möödub see suvi ja varsti jälle jahedam, külmem periood. Natuke nagu ootan, aga samas on sel aastal kuidagi nii kahju, et suvi varsti läbi saab, kuigi ei tasu nii masekaks veel ära minna, kuna tervelt üks kuu on veel jäänud. Siiski on sel aastal ka väga head ilmad olnud ja loodan, et ehk tuleb veel. Enamus aastast on ju võrdlemisi pime ja külm aeg ja siis tuleb seda sooja ainult mõneks kuuks 🙁
Mis siis vahepeal toimetanud? Juba 27. juulil käisin uue laulu asjus esimest korda stuudios. Saatsin enda koduse demo mõnda aega tagasi produtsendile ning käisin siis kõigepealt lead-vokaale sisse laulmas ehk siis ainult need, mis laulavad meloodiat (ilma taustavokaalideta). Mõne looga on nii, et kui selle produtsendile ära saadan, siis on endal ka juba ideid, soovitusi, et kuidas-mis-miks teha. Selle looga mul oli endal peas nii palju erinevaid variante, et ma otsustasin, et ei ütle midagi. Kui stuudiosse sõitsin, siis paratamatult hakkasin aga mõtlema, et huvitav, mis ta nüüd kokku vorpinud on. Tulemus üllatas mind, kuna sellist stiili ma enda peast läbi ei lasknud. Tegemist millegagi, mida ma varem katsetanud pole, aga sellevõrra ongi kindlasti huvitavam. Esialgu jäid vokaalid ootele, ent nüüd augusti lõpu poole saab loodetavasti juba intensiivsemalt selle loo kallal hakata tegelema. Ootan väga!
30. juulil esinesin Valgas, Serebro kontserdil soojendajana. Kuidagi nii kiiresti läks see esinemine, kuigi oli täitsa tavalise pikkusega esinemine. Enne esinemist läks veidi kiireks ka, ruttu käisin pesus, panin lapse magama, sättisin end korda ja juba pidingi lavale minema. Rahvast oli ikka metsikult. Oli väga huvitav ja mõnus esinemine. Huvitav selle poolest, et lava ees oli ka palju lätlasi ja venelasi ja kuigi nad mu laule ei teadnud, siis elati ikkagi täiega kaasa ja vähemalt üritati kaasa laulda 😀 Lahe oli ka see, et kui “Ola Ola” laulsin, siis lava eest lauldi mulle seda venekeelsena vastu. Väga hästi läks peale ka “Tsunami”, mille puhul nägin, et publiku seas oli juba inimesi, kellel laulusõnad peas ning ühtlasi laulus see koht “Tsunami-tsunami-tsunamiiii” – seda laulsid samuti ka venelased ja lätlased kaasa 😀 Jippiii 😛
Sellega seoses ongi mul nii-nii hea meel näha, et veidi vähem kui kuu ajaga kogunes minu uuele laulule 100 000 klikki. (VAATA SIIT!)
(Ülemised kaks pilti: Mariliis Nõmme elu24.ee)
Juuli lõpus sain kätte oma helipuldi ning tegin kohe viis uut klaverivideot. Olen nüüd vahepeal veel kaks uut videot teinud ning need leiad siit blogist varasemast postitusest (keri alla poole). Ühtlasi olen üritanud ikka iga õhtu ka niisama klaveri taha potsatada, et siis jammida ning ka üht-teist kirjutada. Pole omale eesmärgiks küll võtnud, et “pead-iga-päev-kirjutama-laulu”, seega teinekord kirjutan õhtuti ainult mõned read: mõnikord kirjutan ainult mõned üksikud luuleread, mõnikord salvestan diktofoni mõne meloodiajupi, mõnikord mõlemat, mõnikord tuleb kohe pikk-valmis laul.
Meie pisike on nüüd juba 7 kuud vana/uus. Seda tundub juba nii palju. Seitse kuud on ikka ju pikk aeg, selle ajaga jõuab väga palju ära teha ja selle aja jooksul ongi palju põnevat juhtunud. Lisaks veel mahub möödunud nädala sisse taas koertekool. Muudkui katsun õpitud asju ka kodus olles rakendada. Sain läbi ka “Full house” hooajad, ehk siis eestikeeli “Lastega kodus”. Alustasin selle vaatamist vist juba eelmise aasta alguses. Kas teadiste, et sellele on nüüd, 2016. aastal ilmunud ka järg ehk siis “Fuller house”? Asusin ka seda vaatama, kuigi pean tõdema, et esimesed osad olid natuke nagu veidrad. Kohati tundus, et tehti mõnda asja täiega üle ja naljad olid sellised imelikud, aga nüüd hilisemate osadega on paremaks läinud. Kõige rohkem mulle meeldivad seal hoopiski lapsed, sest nad mängivad kuidagi nii loomulikult ja joonistavad väga osavalt oma karakterit välja. Eks vaikselt juba elan nende tegevustele täiega kaasa ja tore, et praegu lindistatakse sellele ka juba teist hooaega, mis siis mingi hetk välja tuleb.
Ja selle hiiglasliku postituse lõpuks natukene SheIn‘i ka. Olin seekord üüberlaisk ja tegin peeglipildi. Muud asjad ootasid tegemist ja seega tõesti seekord ulme poseeringut ei teinud.
Pluus leitav SIIT! Nagu näha, siis ta on mul kortsus. Ise oskan muljetada nii, et ilmselt kui ära triikida ja hästi sättida, siis jätab parema mulje. Ei saaks öelda, et oleks kole, aga samas originaalpildil ta sümpatiseeris mulle rohkem. Jättis ka tugevama materjali mulje, praegu on ta üsna läbi kumav ja õhuline. Pole ka üsna hästi hetkel kehasse istuv, aga selline ta siis hetkel loomulikus olekus jäi. Vähemalt on aus pilt 😀
Juulikuu jutud vol. 2
click the site below if you are looking for special occasion dresses.
Esinen: 21. oktoober Viljandi, ööklubi Red
Mul on nii suur rõõm, et olete mu uusima laulu hästi vastu võtnud (KUULA SIIT!) Olen täis energiat ja tegutsemistahet, et kütta aina edasi ja edasi ning viia stuudiosse peagi uued laulud. Järgmise laulu demo on juba produtsendile üle antud ning loodetavasti juba mõne nädala pärast algab selle kallal aktiivsem töö.
16. juuli, laupäeval, käisin esimest korda esinemas klubis Vabank, mis asub Tartus. Liikuma hakkasime kodunt viie paiku ning siis toimetasin samamoodi nagu juba kombeks on saanud – laps magama ja siis vaatan edasi 😀 Seekord käisin ka enne klubi avamist proovi tegemas. Kõik asjad sai ilusasti paika pandud, seekord ei jätnudki kõrvamonitori koju, nii et kõik bingo-bongo. Siis tulin tagasi meie ööbimiskohta, sättisin end veidi inimeseks ja hakkas pikk passimine. Raamatu jätsin ma muidugi ka maha. Üle pooleteisetunni ei olnud mul praktiliselt mitte midagi teha, nii et passisin selle aja lihtsalt arvutis… Ootasin ja ootasin, mängisin Tetrist. Peale ühte läksin klubisse tagasi ning poole kahe paiku koos tantsijatega lavale. Mulje jäi hea, uutes kohtades ikka ei oska nagu esiti oodata miskit, aga rahvast oli palju, elati kaasa ning oli inimesi, kes laulsid ka vähem tuntumaid laule kaasa, seega jäin väga rahule. Esinesin ca. 45 minutit, tegin ühe lisaloo ning peale seda läksin ruttu-ruttu ööbimiskohta tagasi.
Järgmisena on meil võimalus siis kohtuda 30. juulil Serebro kontserdil, kus astun üles soojendajana. Üritus toimub Valga Linnapargis, eelmüügist odavam, nagu ikka (OSTA SIIT!)
Muidu olin vahepeal juba peaaegu klaverivideote lainel. Nagu ikka, käib see mul lainetena, aga seekord jäi asi tegelikult selle taha, et ma viimased kaks kuud mõtlesin iga päev, et ah küll ma selle laadija üles leian, ei raatsinud uut osta. Lõpuks aga sain aru, et ma ei leia seda laadijat üles. Ilmselt remondihoos oli ta kuhugi jalutama läinud. Igatahes, uus laadija käes ning hakkasin siis juba harjutama ja tahtsin ka juba filmima hakata, aga siis avastasin, et lisaks on pult ka jalutama läinud. Seega pidin esialgu klaverdamise mõtte edasi lükkama, aga tellisin juba ära endale isikliku helipuldi, mis nüüd lähipäevil jõudma peaks. Oli ammu juba selline plaan, kuna teinekord vaja ka esinemistele kaasa võtta ja siis hea, kui isiklik olemas. Lisaks on mul siis kogu aeg kodus pult olemas. Vot, nii et varsti luban klaverivideoid!
Mõned lahtised esinemised on varasemast veel õhus, mida veel ei julge siin avalikustada, aga ühtede esinemiste asjus pean ilmselt laulu “See Maa” esitama, seega olen hakanud seda laulu kodus harjutama. Avastasin, et mul pole sõnad peas 😀 Võrreldes mu teiste lauludega on selles laulus lihtsalt rohkem sõnu ja salme, seega kordamine kulub ära. Siis on lõpuks võimalus ka seda laulu esimest korda esitada. Muidu nagu eelmine kord ütlesin, siis ilmselt suve lõpuni esinemistega võtan rahulikumalt. Suurim põhjus selleks on ilmselt see, et meie pisikesel on hetkel mingi uus unerütm välja kujunemas ja on hea nende hiliste esinemistega edasi asjatada siis, kui kõik asjad on jälle paika loksunud.
Sain ka lõpuks läbi Orwelli “1984”, mida alustasin juba kunagi eelmine aasta, aga lihtsalt ei suutnud end kokku võtta selle lugemiseks või leidsin kogu aeg midagi muud teha kui lugeda. Tegu klassikuga ja kui alguses esimene peatükk oli minu jaoks veidi veniv ja igav, siis alates teisest peatükist läks raamat järsku huvitavaks ja ladusaks. Lõpu poole oli ta muidugi parasjagu vastik ka ja ega ta endas just ääretult positiivset sõnumit ei kanna, ent hea lugemine oli ta siiski ja kes tahab sellist veidike raskemat lugemist, siis julgen soovitada! Raamatu kohta lühidalt öeldes: Ehkki kirjutatud enam kui 50 aasta eest, pole see raamat kaotanud aktuaalsust ja teravust ka 21. sajandi alguses. Totalitaarsed riigid pole tänaseks kuhugi kadunud ning meedia abil korraldatav ajupesu on hoopis suuremad mõõtmed omandanud. Omalt poolt lisan veel juurde, et see raamat kirjutati kõvasti enne seda 1984ndat aastat – raamat oli justkui ettekujutus, et mis tulevikus, 1984ndal aastal toimuma võib hakata.
Peale seda lugesin läbi “David Copperfield” Charles Dickens’ilt, mis minu jaoks oli täielik üllatus, kuna arvasin, et see kuulus mustkunstnik oli oma nime võtnud sellelt raamatutegelaselt sellepärast, et ka see poiss nende trikkidega tegeles, aga tegelikult oli tegu lihtsalt sellise elulise romaaniga. Vat kus lops! Äsja sain veel läbi Illustreeritud Klassikavaramust “Sherlock Holmesi seiklused”, kirjutatud Conan A. Doyle’i poolt ning see mulle meeldis väga, nii et ehk varsti võtan Sherlocki raamatutest veel midagi ette, neid ju päris palju. Praegu aga võtsin omale veidi tõsisemat kirjandust, mis nõuab süvenemist ning tihti ka ühe lõigu korduvalt läbi lugemist, et midagi aru saada – “Universum pähklikoores”, kirjutatud Stephen Hawking’u poolt. Kuna mind ennast see teema huvitab, aga mul pole erilisi teadmisi selles vallas, siis see raamat ongi alustuseks üsna hea, kuna üritab võimalikult lihtsalt ja erinevate näidete abil seletada erinevad universumi süsteemid lahti inimesele, kellel varasem kokkupuude puudub. Olen juba teada saanud nii mõndagi üllatuslikku, mille peale ise pole varem osanud üldse tulla.
Mis siis vahepeal veel – Esimest korda elus sain kogemust ka koertekooli vallas. Nüüdseks kahel korral käidud ning tuleb neid kordi veel. Kodus oleme saanud näpunäiteid ka praktiseerida, loodetavasti varsti tulemus kannab vilja. Muidu ongi mul siin viimasel nädalal missiooniks korralik päevarutiin ja unerütm beebil aidata tekkida. Algus igatahes on olnud paljutõotav, aga nagu ma juba varasemast olen aru saanud, siis ei tasu kõigile kuulutada, et sul on kodus laps, kes magab ärkamata 11h järjest, kuna homne päev ei pruugi nii enam olla 😀 Seega ma ei taha väga selles osas oma õnne jagada, kuna äkki sõnun ära. Ütlen lihtsalt, et kõik on hästi 😀 🙂 Lisaks käisime pühapäeval ka Avatud Talude Päeval. Sai eelmine aasta seda samuti külastatud. Seekord käisime ainult ühes talus ja peamiselt vaatasime erinevaid taluloomi. Oleks tahtnud minna ka Polli loomaaeda, mis meie kodule üsna lähedal asub, aga kuna see oli nii ülerahvastatud, siis matsime selle idee maha.
Vot nii, mul on lähiajal palju eesmärke iseendale seatud, et mis pean ära tegema, seega ilmselt ka järgmised nädalad mööduvad kiirelt. Järgmise korrani!