Category Archives: Vana blogi

Eile oli viimane koolipäev + keemia ja geograafia kontsultatsioonid.
Täna olid juba ainult konsultatsioonid. Tulin täna maale ja päris mitu päeva oleks veel konsultatsioonid, aga mul tuleb päris kiire nädalalõpp, siis kahjuks konsultatsioonidesse ei jõua, see eest õpin kodus.

Üks päev mu hääle taastumiseni ja ninakinnisuse kadumisele… Kahjuks ma väga ei usu, et ma mõlemad homme korras on, ent homme esinemine juba 🙁 Meel on täitsa kurb kohe.

Jox tuleb appi jälle :S Kõik kes teravaid elamusi tahavad, proovige järgi…

Sain oma pruunistava kätte. Kunagi ammu, seitsmendas ja kaheksandas klassis vist, katsetasin neid pruunistavaid pidevalt, sain päris pruuniks ka, aga kulus väga rõvedalt maha. Nüüd pole ühtegi ligi 3 aastat puutunud ja tegin pika taustauuringu ning otsustasin ära proovida:

St. Moriz Pruunistav Vaht – Dark

Vaht on üsna tume, aga pidi olema üks parimaid pruunistavaid. Käed peab peale kasutamist pesupulbriga ära pesema, kuna muidu jäävad peopesad ka rõvedalt pruunid. Vastikut pruunistaja lõhna ei pidanud olema, ei ole järgi testinud kuna mu nina on kinni. Nädala-Kahe pärast proovin naha peal järgi, siis annan teada ka mis keiss on. Ostsingi selle just esinemiste pärast, ma ei tea kas ma argielus viitsiksin väga sellega jamada, enne esinemisi panen peale.

Nii, mis ma tegin see nädal..

See nädal on olnud igapäev suhteliselt palju töid. Kõige hullemad olid neljapäev ja reede. Täna oli lausa hullumaja, üle tunni oli kontrolltöö, õppisin iga päev hiliste tundideni, väga raske nädal oli. Ometigi oli iga päev ka asjatamist, nii et kohe peale kooli õppima minna ei saanud.

Teisipäeval läksin peale kooli oma produtsendiga CD Lahendustesse. Tutvusime erinevate cd lahendustega.

Kolmapäeval oli 8 tundi, sel päeval tegelesin vaid enda asjadega ja muidugi õppimisega.

Neljapäeval oli ainult 5 tundi. Peale seda läksin Marise juurde ehteid vaatama&ostma.

Õhtul oli Eurovisiooni poolfinaal, EESTI SAI EDASI WIIII 🙂 Laupäeva õhtul on põhjust teleka ees olla. Kella kuue paiku jõudsin maale. Pooleteise nädala pärast juba esimene eksam… Kohutav, ma ei ole jõudnud üldse eksami materjaliga tutvuda. Oioioi….

Haige olen ka endiselt, kui terveks ei saa nv’l siis lähen linna esmaspäeva õhtul. Teisipäeval viimane koolipäev. Kolmapäev on juba vaba.

Poweri TOP6 olen ka endiselt sees olnud, ikka hääletage-hääletage 😛 http://power.ee/dj-show/power-top-6-kell-6/

Täna oli koolis ainult üks tund – matemaatika. Peale seda läksin korterisse, olin seal paar tundi ning siis läksime klassiga teletorni. Tegin rohkem pilte ka, aga sain hetkel ainult ühe pildi mobiilist kätte.

21. korrusel olid põrandal iga aja tagant sellised augud kust sai alla vaadata, suht jube. Käpuli roomasin nende aukudeni, ei julgenud üldse sinna klaasi peale minna. Kõik tundus nii jubejubejube, inimesed all megaväikesed jaa.. Akendest vaadates oli vaade muidugi väga ilus ja suht vägevaks oli seal tehtud. 22. korrusel sai platvormi peal väljas ka käia. Jube tuul oli. 

Lõpetasin selle raamatu lugemise juba umbes 2 nädalat tagasi, aga pean ütlema, et tegu on ühe tõsiselt hea raamatuga. See oli ka mu kohustuslikus kirjanduses ning ma olin üsna üllatunud, et mõni tõsiselt hea raamat ka sinna ära eksinud on. Muidugi on kohustusliku kirjanduse listis palju raamatuid mille ideed on head, stoori on põnev jne jne, aga kuidas see kõik kirja on pandud on minu jaoks väga oluline. Seega jätab tihti hea ideega raamat mind külmaks, toon näiteks “Põrgupõhja uus vanapagan”, mis on tegelikult väga hea raamat ent minule veidi sobimatult kirjutatud. See on tõenäoliselt tulnud sellest, et ma ei ole pärit sellest generatsioonist, mil see ramat on kirjutatud – siis oli ka kirjaviis teine. Ma ei suutnud seda raamatut väga jälgida, aga see ei tähenda seda, et ma seda raamatut halvustaks.
“Mees, kes teadis ussisõnu”, on minu silmis raamat mis aastakümnete pärast saab Tammsaare teoste vääriliseks. Kivirähk tõuseb eestlaste südametesse, sellest raamatust saab uus ikoon. Seda oli hea ja lihtne lugeda, sel oli hea sisu, see oli lõbus, vahepeal veidi ropp, ent see roppus oli ka pigem tulnud sellest, et räägiti asjadest nii nagu nad on, mitte ümber nurga. Raamatu lõpus ma isegi oleksin paar pisarat poetanud, kuna see raamat on suurepärane näide kultuuri väljasuremisest ja mul hakkas ussisõnadest ja metsarahvast tõsiselt kahju. Ma panin terve selle raamatu lugemise ajal end raamatu sisse ja nägin kuidas need tegevused ümber minu toimuvad. Seda raamatut jäädakse kindlasti mäletama, kuid kindlasti 50 aasta pärast on jälle keegi minusugune, kellel on seda raske lugeda, kuna ta ei ole enam sellest generatsioonist, mil see raamat on kirjutatud.
Ma loodan, et sellest tehakse ühel heal päeval ka üks HEA film. Minu teist lemmikut eesti kirjanduses, “Nullpunkt” hakatakse nüüd õnneks varsti tegema, seda jään ma põnevusega ootama. Raamatut soovitan ma aga kõigile! Seal on mõnusat lapselikku fantaasiat, mida on hea lugeda, ent siiski on see raamat piisavalt täiskasvanulik. Soovitansoovitansoovitan!!!!!!