Nonii, täna juttu minu viimastest päevadest.
Reedel, 7.10, oli mul esinemine Paide Plazas. Olen seal varem käinud esinemas 3-4 korral, seega natukene juba teadsin, mida oodata. Enne seda, sama päeva lõunal, oli aga veel väike käimine Tallinnas – külastasin Iris Janvier‘i moemaja, kes andis mulle kaks kleiti üheks pildistamiseks, mis mind peagi ees ootas. Kui seal käidud, oli veel veidi linna peal ringi sõitmist ning kui lõpuks koju tagasi jõudsime tegime koos pisi S-ga uinaku ning kui ärkasime, siis üsna pea hakkasimegi Paide poole sõitma. Järgnes juba tavapärane rutiin ning veidi enne ühteteist sain ka käia proovi tegemas. Lõppkokkuvõttes ega sellest väga kasu polnudki, sest mingil põhjusel kui enne esinemist kõrvamonitori kõrva pistsin, ei kuulnud ma absoluutselt mitte midagi. Küll krutiti ja üritati, aga ei miskit, ehk siis esinesin seekord ilma igasuguse monitorita ning panin üsna tunde pealt, kuna lavale ei olnud ka saali minevat sound’i väga hästi kuulda. Sain küll hakkama, aga ega ta just väga meeldiv ei ole – kui on raskemad kohad või ka madalamad kohad, siis ei taju absoluutselt mis toimub, ainult õrnalt mingit kuminat kuuled, mis saali poole läheb. Esinema läksin umbes veerand kaks ja kava oli algselt plaanis taaskord sama pikk, kui ta olema kipub – ca 45 minutit. Siiski pean tõdema, et tegu oli minu arust minu parima Paide Plaza esinemisega. Majas ei olnud küll ropult rahvast, aga ei olnud ka vähe ning lava ette olid kokku kogunenud inimesed, kes tõesti minu laule teadsid ja mul oli teiega üliiiii-tore! Sai korralikult lõbutsetud. Üllataval kombel kujunes üheks “suurimaks hitiks” “Põlen Seest” – seda ma poleks küll oodanud. Samuti oli hea meel näha, et “Tsunamit” lauldi täitsa kenasti salmides ja refräänis kaasa. Peale põhikava tegin veel kaks lisalaulu.
Järgmise päeva hommikul sõitsime juba üsna varakult kodu poole tagasi. Kuna jõudsin hotelli umbes veerand kolme ajal ja magama jäin alles u. nelja ajal hommikul, siis olin ma üsna vähe maganud, sest äratus oli juba kell 8. Terve päeva andis see tunda, eriti õhtul. Pidasin siiski vapralt õhtuni vastu, sest palju asju ootas arvuti taga ära tegemist. Õhtul tegime veel üle pika aja sauna. No nii mõnus oli! Pühapäeval oli vabalt võtmise päev. Tegutsesime veidi aias, käisime korraks külas.
Esmaspäeval käisin üle väga pika aja esimest korda trennis. Viimati sai konkreeselt trennis käia vist eelmise aasta märtsis? Seega päris pikk paus oli sisse tulnud ja ka praegu liigun selles suhtes tasa ja targu ehk siis ei hakka kohe viis korda nädalas trennis käima. Trenne toimub muidu mul ümberringi igasuguseid. Kohilas, kus varem käisin, sai suurimaks takistuseks kellaaeg – trennid algavad või kestavad siis, kui meil juba ööunele mineku režiim algab, seega ei mängi kuidagi välja. Leidsin siis ühe sobiliku trenni Tallinnas, mille ainuke miinus ongi see, et see on kodunt kaugel, aga üritan siis edaspidi sellele päevale ka muid tegemisi linnas sättida.
Tegu siis ema ja lapse treeninguga Spartas. Ütlen kohe ära, et mulle väga meeldis. Kestis 55 minutit ja tundsin peale seda, kuidas keha oli täitsa läbi omadega. Eks ei ole paljusid lihasgruppe ka treeninud, seega ilmselt alguses ole ka veidi raskem. Trenni mõte on, et erinevaid võimlemisharjutusi saab teha koos lapsega. Minu 11 kilone oli mulle muidugi korralikuks raskuseks. Kui aga laps ühel hetkel nihelema hakkab ja ei taha sinuga enam koostööd teha, siis pole ka sellest midagi, sest kohapeal on mänguasjad, teised lapsed ja palju ruumi. S-il oli igatahes väga lõbus. Meid oli küll ainult kolm ema + treener, aga nii ongi täitsa mõnus. Ühele teisele lapsele pakkus S. palju huvi ja nii nad seal vahelduva eduga mängisid omavahel ja ka üksi. Meie aga vihtusime samal ajal trenni teha, pilk läbi peegli lastel. Soovitan igatahes tõesti kõigile, kes samuti lapsega kodused, aga soovivad veidi trenni teha. Lisainfo ja video SIIT!
Peale trenni võtsin kiiresti paar ampsu hamba alla ja siis juba stuudiosse laulu #KS asjus ehk siis vokaalide lindistamine. Stuudios olles ka tundsin, kuidas keha oli täitsa läbi omadega. Eriti andis tunda vasak käsi. Tassin ma last ju kogu aeg parema käega, vasak ei saa väga üldse koormust. Nüüd sai too aga trennis kõvasti vatti. Laulu asjus igatahes ootan nüüd, et milline tulemus tuleb. Taust on juba üsna valmis.
Täna on meil taaskord proov tulemas. Valmistume jätkuvalt ette akustilisi esinemisi. Peale tänast peab kindlasti veel proove tegema, kuna selle kahe-kolme tunni jooksul väga palju ei jõuagi laule läbi võtta.
Ja täitsa lõppu panen ühe raamatusoovituse, kui täpne olla siis tegelikult raamatute sarja soovituse. Meie elu raamatute sari. Siit on veel puudu raamat Lembitust. Olen ise lugenud ainult kahte esimest, aga kavatsen kindlasti ka ülejäänud läbi lugeda. Raamatud sobivad lugemiseks vanusest kuus kuni sada. Hästi lihtsalt ja ladusalt on edasi antud tolle aja elu ja olu ning kui on mingid esmapilgul tunduvad võõrad sõnad, siis need on kohe kenasti lahti seletatud ning on ka mõningaid illustratiivseid jooniseid. Raamatud pole ka paksud, nii et on üsna kiire lugemine, ent see-eest väga informatiivne lugemine. Kui need läbi saan, siis uurin kindlasti kas äkki on sellest sarjast raamatuid veel vahepeal juurde ilmunud, aga praegu põgusal uurimisel ma rohkemat ei leidnud.
