Ma ei ole nüüd tükk aega kirjutanud oma vahepealsetest tegemistest. Detsembri vallutasid advendimängud ja jõulud, nüüd siis ilmselt veidi rahulikum aeg. Continue reading Ae-ae, toimetusi
Tag Archives: uus laul
Toimetusi + veel üks uus laul
Juhõissa, minu kõige uuemal laulul “Suveõhtud” täitus üks miljon vaatamist! Vaata/kuula uuesti SIIT!
Lühikese aja sisse on jäänud kahe uue loo välja andmised, milles olen olnud osaline ja mis on rännanud kellegi teise esitusse. Kõigepealt Dolores uus laul ning nüüd hiljuti Kapriizi laul. Kui Dolorese laulu puhul olid vaid sõnad minu sulest, siis Kapriizi puhul on kogu laul ilmunud minu sulest ning hiljem Lenny LaVida teinud sellele siis kihvti kuue. Saad seda kuulata SIIT!
Esinemised, igapäevaelu, uus laul!
Esinen: 18. märts, Pärnu ööklubi Mirage
18. veebruaril, laupäeval, oli mul esimest korda esinemine Tartus, Sõbra Pesas. Enne esinemist läks veidi sabinaks. Hakkasin last magama panema ja ühel hetkel teen silmad lahti ja vaatan, et kell juba 12. Ehk siis olin tunniks ajaks magama jäänud. Äratuskella polnud ma pannud, seega oli hea õnn, et niimoodi juhuslikult üles ärkasin. Igatahes hakkasin end ruttu sättima ja veidi peale ühte olin kohal. Esinema läksin umbes veerand kahe paiku ja esitasin 13 laulu. Mulle väga meeldis. Elati kaasa ja oli näha, et kuulati artisti. Suureks rõõmuks on ka see, kui peale esinemist tullakse ligi ja hiljem kirjutatakse Facebook’i ning tänatakse esinemise eest. Igatahes peale esinemist pöördusin tagasi hotelli, sain umbes kolme paiku magama ning hommikul juba kaheksa paiku äratus. Esinemisel oli mul esimest korda laval ka live-saksofonist, kes siis mu laule täiendas. Enda Instagram’i panin ka ühe video.
Palju muusikajuttu
Detsembris andsin Ring FM-ile telefoniintervjuu, mida on võimalik järele kuulata siit: http://www.ringfm.ee/uudised/kuula-soovisaate-intervjuu-lauljatar-renatega/id/378
Panin ühe korraliku feili ka maha – olin omadega juba 2017. aastas ja ütlesin, et “sel aastal albumit ei tule” – intervjuu andmise ajal oli aga ju alles 2016. aasta ehk siis uudisimulikele infoks, et mõtlesin ikkagi, et 2017. aastal ilmselt uut albumit ei tule. Samas aga ma ei anna ka pead, sest kunagi ei tea mis tulla võib ning viimasel ajal olen hakanud natukene selle üle pead mõlgutama, aga täiesti kindlaks ei ole seda veel enda jaoks mõtelnud. Ei taha kiirustada ja ei tea, kas veel sel aastal oleks mõtet. Igatahes pole ma selles teemas praegu kindel ja ei ole seda veel endale täielikult selgeks teinud. Stuudios on küll tegemisel praegu päris mitu laulu, millest lähemalt ka tänases postituses kirjutan, aga hetkel ongi pigem lihtsalt nii, et selle suurema hulga seast valime järgmiseid singleid. Ega ma teid ilma infota ei jäta 😀 Kui kuskilt poolt hakkab valgus paistma ja tundub, et võiks hakata konkreetselt albumi kallal töötama, siis kindlasti teile ka ütlen.
Eelmisel nädalal sain üle pika pika aja teha jälle akustilise esinemise proovi. Kuna nende proovide vahelised ajad venivad nii pikaks, siis mulle meeldib ikka ennast korrata: Plaanin kokku panna akustilise esinemise pundi ning selle tarbeks teen juba ühe kitarristiga mitmendat korda proove. Sel korral saime lõpuks kõik lood läbi võetud, mõned mõtted õhku visatud ning tekkis mõte ikkagi üks inimene veel punti võtta. Leidsime ka selle inimese, aga nüüd peame veel kõik kokku saama, et teha veel ja veel proove. Pikk protsess.
Lõpuks tegin ära selle, mille jaoks olen hoogu võtnud tükk aega, aga isegi ei tea miks ma nii kaua ootasin. Aga ilmselt oli praegu selle järele tõesti reaalne vajadus. Nimelt olen nüüd firma omanik, jippii! Nagu arvata võib, siis tegeleb firma minu esinemistega ning ka laulude kirjutamisega.
Sel nädalal ilmus minu laul “Täiskuuööl”. Mul on väga hea meel, et see laul lõpuks väljas on, sest viimane nn. raadiosingel oli ju “Tsunami”, mis ilmus 2016. aasta juuli alguses, mis on juba tükk aega tagasi. Jah, vahepeal ilmus laul “Jõulupuu”, aga see oli pigem selline hooajaline projekt ja selletõttu ei saa seda teiste lauludega päris samasse patta panna. Raadiod saavad seda mängida ainult jõuluperioodil. Igatahes palju aega oli möödas ja lõpuks ta väljas on. Kuigi “See Maa” oli ka selline “bändi-laul”, siis sellist stiili ma ju üldiselt väga ei tee. Sel korral aga tundsin, et see laul vajaks just sellist kuube ning seega sai tehtud taaskord midagi eba-tavapärast. Kellele on meeldinud alati pigem minu tempokamad lood, siis varsti anname välja ka Lenny LaVida remixi, nii et tasub oodata! Remix on juba valmis, peagi peaks saama valmis sellele väike video ning ilmselt kaua ei pea selle järele ootama.
Tore uudis on lisaks see, et ilmselt varsti saate te kuulda kahte minu kirjutatud laulu kahe erineva koosseisu esituses. Ehk siis ühelt koosseisult on tulemas välja üks laul ja teiselt teine. Olen varem kirjutanud lihtsalt sõnu, aga seekord on tegu lauludega, mis on täiesti nullist minu kirjutatud ning sellepärast on see minu jaoks uus ja tähtis sündmus. Saladuskatte all võin öelda, et lisaks nendele lauludele on veel mitu laulu tegemisel ning kirjutan aktiivselt ka uusi laule juurde, mille puhul tunnen, et ma ise neid pigem ei esitaks või siis kirjutangi kohe klaveri taga mõeldes mingile artistile/kooseisule. Need laulud ei ole veel 100% valmis, aga aktiivne töö nende kallal käib ning finiš vaikselt paistab.
Üle pika-pika aja sain sel nädalal ka stuudiosse. Ootasin seda päeva nii väga. Praegu on juba üsna mitu laulu tegemisel ning sellega seoses on vokaale omajagu sisse vaja laulda. Kõike ju ühel päeval ei jõua, seega kuskilt otsast hakkame minema. Seekord laulsin sisse laulule #SÕ taustavokaalid. Selle looga ongi vaja nüüd need taustavokaalid paika panna ning siis veidikene tausta timmida, aga muidu üldiselt on laul üsna valmis. Võin juba öelda, et see laul on plaanitud ka järgmiseks singliks. Niipea see muidugi veel välja ei tule, aga plaan on paigas. Mulle endale see laul väga meeldib, loob suvetunnet.
Lisaks jõudsin sisse laulda ka ühe uue loo vokaalid. Nimetame selle #AT. Ilmselt varsti kuulen ka tulemust. Selle loo kohta hetkel midagi rohkemat ei oskagi öelda, kuna tausta kondikava on küll kenasti valmis, aga seal on kindlasti veel omajagu teha. Lõpu poole läks vokaalide salvestusega veidi kiireks, kuna meil oli kella peale ära minek, seega kui saan esimest demo kuulata, siis saan alles tõe teada, et kas refrääni vokaalid tulid piisavalt head. Ma ei tahtnud ka kiirustada ja seega andsin iga “teigiga” ikkagi endast parima ja laulsin selle refrääni ka sisse, ent veidi tunnen, et ilmselt jäi natukene ajast puudu. Aga eks ole näha, teinekord võib see tunne ka olla petlik, kuna mida aeg edasi, seda kriitilisemaks ma enda suhtes muutun ning ajan aina rohkem täpsust taga. Ülejäänud vokaalides olen aga üsna kindel, nii et usun, et suur osa laulust sai purki niikuinii.
Lisaks nendele kahele loole on seis hetkel siis selline, et täiesti valmis on laul #KS ning selle oleme hetkel pannud ootele. Jäin selle looga lõpuks kenasti rahule, aga eks ole näha, millal selle plaanime välja anda. Mulle üldiselt meeldibki nii, kui on valida, mida järgmisena välja anda. Hetkel otsustasime selle loo veidikeseks seisma jätta. Lisaks siin mingi aeg alustasime ka ühte uut laulu, #M, millel on tausta kondikava kokku pandud, aga muidu üldiselt üsna toores ja sellel pole ka vokaale sees. Ja see ei ole veel kõik – üks poolik taust on veel stuudios valmimisel, nimetame selle #KSS. See on hetkel kõige poolikum. Ehk siis kui kogu see jutt nüüd kokku võtta, siis on mul stuudios hetkel viis laulu, millest üks on täiesti valmis. Ehk siis töö käib, tegutseme, teeme uut muusikat. Kui need lood nüüd vähegi rohkem valmis on, siis on mul ka juba mitu uut demo, mida tahan produtsendile tutvustada, aga otsustasin, et ei hakka seda enne tegema, kui kõik eelnevad lood valmis saame. Siis on hea jälle puhtalt lehelt edasi minna.
Ja tänase postituse lõppu ka mitte-muusikaga seotud juttu. Minu suur hobi, kokkamine. Tunnen, et mida aeg edasi, seda rohkem tõsiselt ma seda olen hakanud võtma. Eks nüüd aastatega on mingid tõed juurdunud ja mingid astmed juba kindlalt jalge all, seega olengi tahtnud viimasel ajal sammu edasi astuda – otsin uusi ja raskemaid tehnikaid, uusi retsepte. Ma ei taha päevast-päeva, nädalast-nädalasse teha juba neid “käe sees” olevaid retsepte ning otsin ikka uusi, mille kallal tegutseda. Leiad siis mingi uue retsepti ja kohe muutub kõik nii lõbusaks. Eelmisel nädalal aga katsetasin midagi mille jaoks olin hoogu võtnud mitu aastat. Olin korduvalt retsepti läbi lugenud ja siis otsustanud seda mitte teha kuniks lõpuks võtsin end kokku ja katsetasin ära – Napoleoni kook. Ja olgugi, et ma oleks tahtnud, et ta oleks olnud mahlasem, siis ta oli täitsa Napoleoni koogi moodi ja ma sain sellega hakkama! Oli see vast tükk tegu, aga ilmselt kui seda veel korra teeksin, siis järgmisel korral tunduks juba nii lihtne. Samuti tean, mida järgmisel korral paremini teha. Eks ta nii käibki. Korra nädalas on meil kombeks teha kooki ja üldiselt tahangi katsetada uusi asju. Järgmisel korral tegin laavakooki ja sain ka sellega hakkama. Alguses tundus jube keeruline, aga võtsin esialgu ainult ühe ahjust välja, keerasin ruttu ümber, nägin, et tuli liiga vedel ning ülejäänud siis küpsesid veel veidi ahjus ja kui need välja võtsin, siis olid need juba täiuslikud.
UUS LAUL “TÄISKUUÖÖL”!
Siin ta lõpuks on, minu uus laul koos muusikavideoga!
Osta laul iTunes’ist: http://tinyurl.com/hk2x5ml
Video meisterdas Megapiksel Stuudio ning esimest korda sain kogemuse mitte-eestlasest režisööriga, kes oli kohale lennanud otse Hollandist!
Filmisime seda detsembri alguses minu kodukohas. Päev algas kaunis Albu Mõisas, kus paikeb ka põhikool. Samal ajal kui meie filmisime olid vaheldumisi tunnid/vahetunnid. Kuna üks valgus ei mahtunud ruumi ära, oli vaja see tõsta ustest välja teisse ruumi. See tähendas seda, et kui vahetund algas, kogunes suur hulk inimesi prožektori taha piiluma, mis me seal ka teeme 😀 Kõige suurem filmimine leidis aset Jäägri Villas, mis asub mõisale väga lähedal. Seal filmisime kuni õhtuni välja ja tulemus tuli selline nagu te ülalt videost näete.
Fotod: Niels Gramsen / Kleidid: Perit Muuga / MUAH: Elerin Luuk / @Albu Mõis ja Jäägri Villa 2016
Veidike laulust endast ka. Mul see mäluke veab juba vaikselt alt, seega ma pole kindel, kas ma kirjutasin selle laulu 2013. aasta suve lõpus või 2014, sest kõige esimese demo olen ma ära kustutanud ja jätnud alles selle kõige “viisakama” ning selle järgi ma õiget kuupäeva teada ei saa. Ma kipun arvama, et see oli 2013. aasta, sest mul oli alguses plaan panna see ka oma eelmisele albumile “Teekond Hingeni” ja me hakkasime seda isegi stuudios tegema, aga tol hetkel oli produktsioon midagi hoopis teistsugust ning otsustasin loo “sinna paika” jätta, kuna ta polnud päris see, kuidas ma teda ette kujutasin. Nii ta istus mul sahtlis tükk aega. Mõtlesin aga selle loo peale aeg-ajalt ikka jälle. Otsustasin, et selle loo pean tegema koos päris bändiga, ei ühtegi “feik-instrumenti” (muidugi kui nüüd päris täpne olla, siis mõned üksikud viiulid ja helinüansid olid hiljem küll arvutiga juurde tehtud, aga saite vast aru, mida ma öelda tahtsin 😀 ). Lõpuks peale seda kui olin salvestanud laulu “See Maa” koos Tomi Rahulaga, ehk siis tema arranžeeris loo, teadsin, et umbes taoline kõla võiks olla ka sellel lool. Taaskord pöördusin tema poole ja umbes kuu ajaga sai see laul ka tehtud. Selle loo tarbeks käisin esimest korda ka väljaspool Tre stuudiot salvestamas, täpsemalt Sinusoid stuudios.
Laulu sõnum on mõnes mõttes minu jaoks päris diip ja ma ei hakka seda siin üksipulgi lahti seletama, aga mõte on selles, et on “hea aeg” ja on “halb aeg”. “Halb aeg” on siis, kui on täiskuu. Ja igakord kui on täiskuu, otsustab peategelane, et ta lihtsalt peitub ja nö. kannatab selle aja ära, sest peale “halba aega” tuleb alati “hea aeg”, mis varjutab kogu selle halva aja. Peategelena otsustab just nimelt nende heade aegade nimel ikkagi vastu pidada ja kõik jätta nii nagu on. Ei maksa nüüd paralleele minu eluga otsida 😀 Emotsiooni, mille pealt selle loo kirjutasin, ning mõned mõtted/tunded, olen tõesti võtnud ka päriselust, aga nagu ta kipub olema, siis teinekord tuleb laulule üht-teist “juurde luuletada”, et mingi arvestatav lugu sellest välja kasvaks. Ehk siis laul on küll kurb, aga mõnes mõttes lootust andev. Usutakse seda “tunneli lõpus paistab valgus” kujundit. Ma loodan, et just nimelt seda valguskiirt ja lootuse tunnet annab see laul ka edasi ja aitab mõnda inimest, et minna edasi.
Sõnu näed peale hüpet:
Jaanuar 2017 + klaverivideod jaanuar 2
Esinen: 11. märts Tartu, klubi Atlantis
Rääkisime “Iluguruga” veidikene meigist ja iluprotseduuridest (PS! Ära unusta artikli all vajutada nuppu “Järgmine”, et lugeda ka järgmist lehte iluankeedist): http://www.iluguru.ee/iluankeet-lauljatar-renate-saluste/
Siiamaani on jaanuar olnud rahulikum, kuid samas on üht-teist ka tehtud. Üsna kuu alguses käisime ETV+ stuudios, kus esitasime kaks laulu “Tsunami” ja “Jõulupuu”. Eetrisse jõudis kahjuks ainult üks, aga teine laul on olemas Youtube’is. “Tsunamit” saad uuesti vaadata video lõpust SIIT! ja “Jõulupuud” SIIT! Salvestus oli üsna kiire, enamuse sättimisest olime juba varasemalt kodus ära teinud, kohapeal saime lihtsalt veidikene meiki&soengut timmida. Tegime proovid ära ja juba üsna pea salvestasime.
Võtsin juurde uut lugemist – Kodutunde raamat “Ärge jätke mind üksi”.
Väike Renate tehnikarubriik ka. Harisin end kaamerate vallas, sest tahan omale osta varsti uue kaamera, täpsemalt hübriidkaamera ja andis ikka otsida. Kas te teate kui keeruline on leida hübriidkaamerat, millel oleks mikrofonile eraldi sisend?? Lisaks võiks siis ka pilt piisavalt hea olla ning wifi võimalus. Igatahes pikad otsingud kandsid vilja ja leidsin omale sobiva kaamera, ainult et seda kaamerat pole veel välja antud 😀 Seega pean veidi ootama.
Arvuti vallas ei funktsioneeri mu arvuti endiselt veel täiesti ideaalselt. Olen vist mingi 7x taastamist teinud ja kannatus hakkab vaikselt katkema, aga uurin veel edasi, et kuidas võiks saada paremini. Totter kui uue akna avamisel juba arvuti kinni jookseb. Kahtlustan, et asi pigem selles Windows 10-s, mis mulle absoluutselt ei istu, aga mis parata…
Muudes asjades on jaanuar möödunud tavapäraselt: kirjutasin uut muusikat, timmisime produtsendiga neti teel uusi laule edasi (loodetavasti järgmises postituses saan jälle detailsema ülevaate laulude kaupa anda, praegu niivõrd palju uut poleks veel rääkida). Esinemistest on jälle ligi neli kuud pausi olnud, aga nüüd veebruaris on kaks esinemist tulemas, mida väga ootan. Jälle selline tunne nagu läheksin esimest korda lavale. Pean oma live-kava veidi üle vaatama, kindlasti esitan ka uut laulu, mille loodan veel jaanuaris välja anda ning pean üldse mõtlema, et kuidas kava huvitavamaks teha. Mul on alati kavas ka paar cover‘it olnud, mis rahvale peale lähevad, seega pean mõtlema, et äkki jälle need cover‘id välja vahetada, kuna tavaliselt, kui laulud kaotavad oma aktuaalsuse, siis seda ka teen. Tavaline klubikava pikkus on 45 minutit ja tahaks, et terve kava oleks põnev ja hoogne.
Oleme ka palju kodus olnud. Ka loometundides me pole veel sel aastal käinud, kuna kõik ümberringi on haiged ja siis ei tahaks minna ja haiguskoldesse sukelduda, et ise haigeks jääda. Teinekord ei paista haigus inimesel ju veel väljagi, aga viirus võib juba küljes olla ja ka edasi kanduda. Muidugi võib-olla on nii veidi paranoiline mõelda, kuna alati võib ju keegi niiviisi tõbine olla ja alati võid sa ise haigeks jääda, aga kuna jaanuaris oli minu arust eriti palju selliseid juhtumeid, siis sellest ka selline otsus tuli. Samuti oli paar istumist heade inimeste seltsis: mõni niisama, mõni S.-i aastase sünnipäeva tähistamiseks.
Sel aastal otsustasime taaselustada ka neti-/nutivabad päevad. Varasemalt oli meil nutivabaks päevaks pühapäev, aga kuna vahepeal on pühapäeval vaja ilmtingimata midagi olulist ära teha, siis oleme siiamaani võtnud eesmärgiks, et nädalas oleks üks suvaline päev nutivaba.
Pean siin kohal ka ära mainima ühe toreda üllatuse, mille osaks sain. Nimelt ma pole Facebook’is kunagi midagi võitnud ja tõmbasin omale esimese võidu ära ja olin sellest nii sillas 😀 S. saab nüüd oma pisikeses mänguköögis askeldada #olenuhke.
Ning siia lõppu klaverivideoid ka. Siplen juba mõnda aega klaverivideote puhul ideede puuduses. Enamus uuest muusikast jõuab minuni läbi raadio ja tavaliselt kui raadiod juba midagi mängivad, siis on tegemist lauluga, mis on juba üsna populaarne. Ma tahaks aga oma klaverivideotega tabada just ära neist “tärkavaid pärle”, sest klaverdamise maailmas on kõva konkurents ning mul ei ole lihtsalt mõtet teha cover‘it loost, mida on juba sada korda kaverdatud. Teinekord seda muidugi ikkagi ka teen – siis kui midagi muud klaverdada pole. Olen vahepeal korduvalt maha istunud ja üritanud mingeid laule otsida, aga nii on päris keeruline… Siiski aga mõned uued olen teinud ja neid saad kuulata kohe siit alt. Nagu on näha, siis ühe Eesti Laulu poolfinalisti kaverdasin ka veel ära. Eks ole näha, kas tuleb mõni veel või mitte.
Aasta lõpp + klaverivideod detsember 2
Kapriiz andis välja oma uue loo ja minul oli suur rõõm sellele loole kirjutada eestikeelsed sõnad, kuula SIIT!
Juba reedel algasid meie jaoks jõulud. Kuna tahtsime ikkagi igale poole jõuda, siis tuli päev varem alustada. Sel aastal tulid need jõulud nii kiiresti ja möödusid ka väga kiiresti. Üks istumine ootab meid veel ees, neli on selja taga. Emotsioon on sama, mis eelnevatel aastatelgi – tore on istuda lähedastega maha ja veeta koos mõnusalt aega. Tõsi küll, kui jõulud lõpuks kätte jõudsid, siis sel aastal oli mul jõulutunnet vähem sees kui on varasemalt olnud – võib-olla oli see tingitud sellest, et lund ei olnud? Nii kahju, et selline oodatud aeg läheb iga aasta nii kähku. Tunnen, et sel aastal ei saanud nagu õieti “isu täis” jõulutest. Tavaliselt ikka saan, aga sel aastal jään juba praegu heldimusega järgmist aastat ootama.
Nädala algus möödus muidu rahulikult. Olime kodus. Eelmise nädala lõpus tõime ka lõpuks kuue tuppa. Tavaliselt oleme ikka toonud varem, aga sel aastal jäi viimasele minutile, aga siiski parem kui üldse mitte. Kui täpne olla, siis päris kuuske ei toonudki – tõime suure kimbu kuuseoksi, panin need suurde vaasi ning ehtisime ära. Otsustasime, et kuna meil väike jõnglane siblab igalpool ringi, et siis ei hakka seekord kuuske tooma, vaid läheme lihtsamat teed. Varasemalt oli juba maja ära ehitud ning piparkooke ka mitmel korral tehtud.
Eelmisel nädalal kirjutasin veel kaks laulu, mis teistele artistidele tegemiseks läheb. Kokku on praegu tegemisel teistel artistidel viis minu kirjutatud laulu. Üks on juba täiesti valmis ja ilmselt varsti saan seda ka teiega jagada, teised aga vaikselt tegemisel. Minu järgmist singlit saab kuulda jaanuaris-veebruaris. Oleneb sellest, kui kiiresti muusikavideo valmis saab. Hetkel pole ma veel ühtegi versiooni sellest näinud, nii et ilmselt läheb veel aega. Sellele loole on tulemas ka tempokam remix, seega kõik, kes fännavad ikkagi minult eelkõige kiireid laule, siis teile on ka mõeldud 🙂
Eelmisel nädalal võtsin omale teiskordseks lugemiseks “Moonwalk”, mis siis räägib Michael Jacksoni karjäärist ning vist juba sajandat korda hakkasin lugema “Madonna kui ikoon. Täielik biograafia”. Mulle meeldib mõlema raamatu puhul, et nad on lihtsalt ja ladusalt kirjutatud. Näiteks Mozarti raamat, mida ma ennist lugesin, ei istunud mulle sellepärast, et seda polnud nii lihtne lugeda.
Homme saab meie pisipõnn aastaseks! Täiesti uskumatu. Aasta otsa olen ma olnud lapsevanem. Olen seda ka varem öelnud, aga tunne on täpselt selline nagu enne last elu ei olnudki. Nagu oleks kogu aeg nii olnud. See on nii loomulik, et meie elu selline on, teistmoodi nagu ei saakski. Paar korda olen mõelnud, et mida ma teeks, kui mul praegu last ei oleks? Olgugi, et ma toimetan enda muude asjadega ka omajagu, siis ikkagi ilmselt oleks mul väga palju tühja passimist. Olen väga õnnelik selle jõnglase üle, kes ikka päevas meid mitmeid kordi naeratama paneb. Põnev on jälgida inimese arengut ning olen ka palju enda kohta juurde õppinud ja koos lapsega kasvanud.
SOOVIN TEILE KÕIGILE KAUNIST AASTALÕPPU NING ET UUS TULEKS VEEL PAREM!
Filmisoovitus: “The Jacksons: An American Dream”
Ning postituse lõppu ka uusi covereid.
UUS LAUL “JÕULUPUU”
Mul on rõõm esitleda teile oma uut laulu “Jõulupuu”. Peale seda kui viimases postituses kirjutasin, et loodan lähiajal selle loo välja anda, läks laulu edasi timmimisega nii kiiresti ja sujuvalt, et saime loo oodatust varem valmis ning nüüd on see Youtube’is ning saadetud laiali raadiotele.
Kirjutasin selle loo vist kaks aastat tagasi (kui mitte kolm, aga pigem kaks) suvel. Enda mäletamist mööda ma kirjutasin isegi oma blogis tol ajal sellest. Keset suve tuli mulle mingil põhjusel suur jõuluootus sisse ning see ajendas mind kirjutama. Tol ajal kirjutasin ma mõned pühademeeleolulised lood veel, seega tulevikus on ehk võimalik teil ka neid kuulda. Tahtsin tegelikult seda laulu hakata tegema juba eelmisel aastal (mainisin ka ühes intervjuus, et 2015. aastal tahan välja anda oma esimese jõululoo), aga ju ei pidanud see tol hetkel siis sündima. Tulid kogu aeg muud tegemised peale ja ilmselt ei olnud seda päris õiget tunnet ka veel peal. Sel aastal sai see aga kätte võetud ja tegelikult sai see laul stuudios valmis umbes 1,5 kuuga, mis ühe laulu kohta on minu mõistes üsna kiiresti – tavaliselt läheb ikka kauem.
Laulust endast… Nagu kipub mul olema, siis veidi on ka armastuslaulu sinna sisse poogitud, aga peamine idee oli mul kirja panna esimesed asjad, mis mul jõuludele mõeldes kangastuvad. Laulu produtseeris tegi Lenny LaVida ehk siis produtsent, kellega suur enamus minu laule saab tehtud. Taustavokaalid laulis imelise häälega Lisanna Männilaan. Pildid, millega väga rahule jäin, klõpsis Fotoraat. Pildistamiskohaks sai minu vana kooli hoone ehk Albu Põhikool (Albu mõis), kleidi sain selga Iris Janvier’ilt, meigi ja soengu tegi Elerin Luuk ning video tegi valmis Kevin Saks. Salvestatud Tre Music stuudios november-detsember 2016. Loodan, et teile laul meeldib ja soovin teile kaunist pühadeaega!
31.10-8.11 + klaverivideod
Esmaspäeval, 31.10, pidime minema S.-iga ema ja lapse treeningusse, aga S. jäi teel sinna autos nii sügavalt magama, et ei raatsinud mina teda üles äratada. Seega trenn jäi seekord ära. Peale lõunat käisime stuudios, kus laulsin laulule #KS veel viimaseid back-vokaale sisse. Kodus olen saanud nüüd sellest loost üha värskemaid demosid ka kuulata ja laul ongi nüüd juba üsna valmis, veel üks taustavokaali idee tuli mul, mille jaoks vaja veel korra stuudiosse minna, aga muidu võib juba öelda, et peaaegu purgis!
Teisipäev, 1. november. Ongi juba käes november! Varsti on jõuluuud! Olime üldiselt kodused. Lõunal käisime Kohilas ema ja lapse loome-tegevustunnis esimest korda. See mulle täitsa meeldis ja plaan kindlasti veel minna. Kuna mul on detsembris plaanis üks põnev pikem projekt käima lükata oma like-lehel, siis sai õhtul selle ettevalmistustega omajagu tegeletud. Täpsemalt hetkel veel kahjuks rääkida ei saa.
Kolmapäevaks oli juba päris suur unevõlg tekkinud. Vahepeal keerati ju kella ja see keeras kogu päevakava sassi ja nihkesse. S. ju ei tea, et kella keerati ja et peaks nüüd hiljem magama minema ja hiljem ärkama 😀 Nii et äratused olid selle nädala jooksul üsna varajased ja terve päev olin üsna uimane. Õhtul olin aga tubli ja tegin kaks klaverdust, mille leiate siit blogist kui kerite mõned postitused alla poole. Lõunal pidime tegema ka akustilise esinemise proovi, aga viimasel hetkel jäi see ära. Ehk õnnestub siis uuel nädalal.
Neljapäeval käisime ühes teises loometunnis, ka Kohilas. Täpsemalt oli see konkreetselt laulu- ja tegevustund. Nüüd on käidud nii paljudes ja mitmetes, et sain nüüd veidi mõtelda, et mis sõelale jätta, kuna kõikides käia ei jõua ja ei ole mõistlik. Tegelikult kui nüüd täpne olla, siis nädala lõpuks tegin ka otsuse ära. Ilmselt hakkan kõikides asjades käima pigem Kohilas. Esmaspäeviti on Kohilas ka enam-vähem samasugune trenn nagu ma Tallinnas Spartas olen käinud (Kohilas ma pole aga veel käinud, naised sauna taga rääkisid), seega kui mõnikord vaja esmaspäeviti Tallinnas olla, siis trenni saan minna Spartasse, aga muidu saan käia Kohilas. Neljapäeviti on aga selline lugu, et samal ajal on tund nii Orus kui Kohilas. Valisin Kohila sellepärast, et Orus on siduv leping ning iga kuu üks kindel tasu, aga kuna mul eluke on nii nagu ta on – ei ole iga nädal igal päeval samad tegevused ja käimised ja teinekord vaja kuhugi sõita, siis ilmselt hakkaksin ma üsna tihti sealt puuduma ja siis ma ei näe mõtet maksta iga kuu kuutasu selle eest, kui ma isegi pooltel kordadel kohal ei käi. Pikk jutt, aga saite vast aru. Muidu oli seal väga tore ja seal käivad inimesed, kes elavad mulle lähemal kui Kohila “omad”, aga kahjuks see kuutasu/lepingu asi sai saatuslikuks. Kohilas on muidugi ka tore, nii et sellepärast ma nüüd nukker ka ei ole. Õhtul tegin ühe klaverduse ja asjatasin meilide/muusikaga. Üsna ruttu väsisin ära, sest unevõlg endiselt kuklas, seega läksin veidi varem magama tol päeval.
Reedel käisime S.-iga igakuises kontrollis arsti juures ehk kaalumas/mõõtmas/ennast näitamas. Pärast väisasime ka korraks ühte sünnipäeva ja nii kiiresti see päev läinud oligi. Tegelesin veel muusikaga, meilidega.
Laupäeval ja pühapäeval olime kodused. Pühapäeva õhtul jäi S. nii vara magama, et ma ei osanud kohe oma ajaga midagi ette võtta. Tegin veel ühe klaverduse. Eestikeelseid laule oleks nii palju ära teha, aga ma tahaks just teha ka mõnda välishitti, sest olgem ausad, enamus mu Youtube‘i kanali fännidest on välismaalased ja ma ei taha nüüd neile pettumust ka valmistada, aga ei ole nagu üldse selliseid uusi/lahedaid laule, mida tahaks ära kaverdada #esimesemaailmaprobleemid. Aastatega olen hakanud vähem välismaa-hetke-moodsat muusikat ka kuulama ning eelistan pigem eestikeelset muusikat või vanu laule/artiste. Kui kellelgi on mõnda head soovitust, siis kirjutage mulle kuhugi. Olgugi, et ma olen nende laulude suhtes väga valiv, siis ikkagi kindlasti kuulan ma teie soovituse ära ja kui kõik sobib, siis teen loo ära. Nii et aidake mind!
Täna oli akustilise esinemise proov. Oleme nüüd seal maal, et veel umbes seitse laulu on vaja läbi töötada (ehk siis järgmisel korral) ning siis vaja hakata kõiki neid kordama. Seekord läks kuidagi väga sujuvalt ja kiirelt see proov. Kes siis alles on sattunud mu blogi lugema, siis mul pole kunagi sellist “ametlikku” akustilise esinemise koosseisu olnud ning hetkel töötamegi selle kallal, et varsti saaksin nii esinema hakata ja kava on mul muidu kokku pandud, aga nüüd tuleb proove teha ja need lood pillidele arranžeerida.
Muidu, ka laul #TKO on enam-vähem valmis. Veidike on seal veel pusimist. Lisaks saate ilmselt varsti kuulda ka minu esimest laulu, mis on kirjutatud kellelegi teisele (ehk siis viis + sõnad). Tegelikult kui täpne olla, siis antud kellelegi teisele, sest selle laulu kirjutasin ma kunagi ammu endale ja see jäi sahtli põhja ja kui tekkis siis olukord, kus sai ühele teisele artistile loomingut kirjutada, siis otsustasin selle loo sahtli põhjast üles kaevata ning sellele veidi värskendust anda. Seega minu jaoks uus ja põnev ettevõtmine, pole varem nii teinud.
Ning samuti jäi sellesse nädalasse ka teine koostöö. Kirjutasin ühe ansambli uuele loole sõnad. Ma veel ei tea, kas laul tuleb välja ka singlina või läheb lihtsalt albumi peale, aga eks hoian teid kursis! Nii et minu esimesed koostööd oma loomingu teistele pakkumise osas on tehtud! Tõsi küll, kunagi ammu, aastaid tagasi, olen veel sõnu teistele kirjutanud ja ka paari laulu pakkunud, aga nende tegemised stuudios on jäänud soiku. Seekord sai juba tegeletud reaalsete projektidega, mis ka ellu said viidud. Põnev-põnev.
Muidu oli too nädal sellepärast veidike raskem, et just see kella keeramine lõi varasema rütmi veidi sassi. Nädala lõpu poole aga hakkas rütm jälle taastuma ning tuli ka energiat rohkem juurde ning nüüd juba käes uus nädal!
Muidu aga on mult juba päris palju küsitud, et millal uut laulu saab? Ja sellele saan vastata täpselt nii, et mõlemad lood, mis meil hetkel stuudios on tegemisel, on üsna valmis (nagu ka mu tänasest eelnevast jutust välja tuleb), aga teha on veel nipet-näpet, nii et ilmselt ei lähe enam kaua aega. Viimane laul sai juba tükk aega tagasi välja antud, juulikuus. Usun, et uus laul jääb selle aastanumbri sisse küll.
Oktoobri esimene nädal
Eelmise nädala neljapäeval sai meie pisi S. juba 9 kuu vanuseks! No täiesti uskumatu… Vaid kolm kuud veel ja ta on juba aastane. Ei jõua seda aja lendu ära imestada – kui peres on laps, siis liigub see aeg ikka turbokiirusel, kogu aeg on midagi teha. Vaikselt omaette oleme ka minisünnipäevasid tähistanud, aga seda üheksandat kuud otsustasin veidike suuremalt tähistada, tegin õunakooki ning tellisin võileivatordi ja kutsusin vanemad külla. Lugesin ka seda beebiraamatut, kuhu saab kirja panna, mida su laps millal tegema hakkas ja oli täitsa naljakas mõtelda, et kui palju võrreldes esimeste kuudega on asjad muutunud. Nüüd on ta juba nagu väike inimene, ei saa ta kohta enam beebi öelda: suhtleb meiega omas keeles, liigub ringi, mängib peitust tekiga, itsitab, naeratab igal võimalikul hetkel, oskab asjadega mängida, ajab ennast püsti ja veidike toe najal kõnnib, ronib sülle ja teeb “musi” (ehk siis sööb su nägu). Uskumatu on kõrvalt vaadata, kuidas inimene areneb, kuidas pool aastat tagasi oli ta ainult oma selja peal ja vehkis käte-jalgadega, aga nüüd on juba mega aktiivne.
Sügis on nii märkamatult ligi hiilinud. Üks päev kui linnast koju sõitsin, vaatasin endale üllatuseks, et puud juba puha kollased. Kuigi ilmad on juba praegu vahepeal sombusemad ja päevad pimedamad, siis midagi on ka sellises ajas ilusat. Peaasi, et see lihtsalt liiga kaua ei kesta. Ning sellega seoses on alanud ka taaskord riisumise aeg. See on vist mu lemmik aiatöö 😀 Praegusel ajal on aga eriti mõnus tulla koju, teha üks tassike teed ning kaminasse tuli ja kaugel see talv ning jõuludki on. Mõtlesin üks päev, et alles ma harjusin ära 2016 aastanumbriga, aga kolme kuu pärast vaja hakata jälle ümber harjuma. Lisaks tegime veel ühe korra õunamahla. Ühed eriti head mahlaõunad valmisid veidi hiljem, seega otsustasime ühe laari siiski veel teha. Kõige parem jook, mida talvel rüübata – ilma suhkruta, mahe ja otse oma aiast.
Viimase nädala jooksul olen palju klaveri taga olnud ja uut loomingut kirjutanud. Laul #KS on stuudios ka funki juurde saanud – taust on juba päris palju edasi liikunud, aga nüüd vaja veel vokaale laulma minna. Katsun seda kindlasti lähiajal teha. Täna käisin hommikul juuksuris ning nüüd toimetan kodus ringi. Homme aga Paide Plazas esinemine.
Uus nädal tõotab tulla väga tegus ja huvitav – igasse päeva jagub midagi, millest võiksin järgmises postituses kirjutada, nii et loodetavasti järgmine postitus tuleb väheke huvitavam 🙂
Veidike rõõmusõnumit ka postituse lõppu – ma kaalun juba pea kaks kilo vähem kui enne rasedust! See kaaluteema on minu jaoks muidugi selline keeruline olnud kogu aeg, kuna ma ei propageeri seda, et kõik peaksid julmalt peenikesed olema ja ennast kohutavalt piitsutama, aga samas ma leian, et iga inimene peaks end veidike päevas liigutama ja söögilaud võiks olla valdavalt tervislik ning kui need kaks tingimust on täidetud, siis on ka kehakaal vastav. Mulle endale pakkus mu kaalunumber just sellepärast rõõmu, et ma söööööön nagu looooom ja mul on hea meel näha, et see vähemalt ei kajastu kaalus 😀 Siin kohal ei kekka aga ma sellega, et “appikene ma saan süüa nagu nii palju, aga kaal nagu üldse ei tõuse ä”, vaid põhjus on tegelikult lihtsalt selles, et ma olen üle 9 kuu juba imetanud ning kavatsen seda ka veel jätkata ja see on tekitanud mulle rämeda hundiisu. Seega naised – kõik imetama! Saate palju süüa ja kaalust ka veel alla peale kauba 😀
Otseselt trenni moodi trenni pole ma selle üheksa kuu jooksul eriti teinud. Veidikene trenažööril, mõned korrad jooksmas, aga ei saa nagu üldse sellele lainele. Kohilas on olemas suur valik erinevaid treeninguid, aga enamus neist hakkavad kõik nii lollidel aegadel, nii et mul kuidagi ei mängi välja. Minu liigutamine seisnebki aga selles, et üle kaheksa kuu olen ma peaaegu iga päev käinud jalutamas – 40-70 minutit ja mitte aeglast loivamist, vaid samm on üsna tempokas. Tore aga oleks küll, kui saaksin ühel hetkel regulaarselt kuskil trennis hakata käima, eks näis.
