All posts by RENATE

About RENATE

Laulja- ja laulukirjutaja Renate Saluste. Kirjutan enda igapäeva toimetustest ning muusikast.

Vana blogi
esinen: 26. detsember Viljandi, BlackBox

Kui sina arvad, et laul “Vajan Sind” võiks jõuda Raadio 2 Aastahitt ning Poweri TOP40 edetabelisse, siis olen väga tänulik, kui annad oma hääle siin:

1) http://r2.err.ee/aastahitt/ 

2) http://www.power.ee/dj-show/power-hit-radio-aasta-2014-top-40/
————-

Natuke üle nädala on saanud mööda minu eelmisest postitusest ja olin ausalt öeldes päris üllatunud, kui seda märkasin. Kui üldiselt leian nädala sees aega, nii et saan tulla siia ja kirjutada mustandisse väikeseid jutte selle kohta, mida nädala jooksul teinud olen, siis seekord blogi avades, ei olnud mul midagi kirjutatud ja seda vaid sel põhjusel, et ma lihtsalt ei ole siia jõudnud. Tegutsemist on olnud taaskord omajagu. Ma ei hakka täna rääkima väga koolist – muidugi on põhirõhk selle peale läinud, aga kes ikka jõuaks seda sama juttu uuesti ja uuesti lugeda. Ütlen vaid nii palju, et eksamiteks valmistumine käib ning viimaste kirjalike tööde kirjutamine samuti.
Ma alustan (uuesti) oma tänast postitust sellest, et mul on suuuur rõõm teatada, et minu esimene luulekogu “Elumäng” on nüüd müügil üle Eesti Apollo raamatukauplustest! Muidugi saab seda soetada endale ka läbi Interneti, siit: http://www.apollo.ee/elumang.html

Eilsest läks ka minu ametlikul Facebooki lehel käima pisike mäng, kus on lausa kolmel õnnelikul võimalik see luulekogu endale võita ning postiga koju saada, nii et kui sul tekkis just huvi, siis keri selle postituse lõppu!

Pidin uues postituses valgustama Teid, et millal saab kuulda minu järgmist singlit. Minu uus singel ilmub kuu aja pärast koos muusikavideoga! Etteruttavalt võin öelda, et videos on näha just sellist Eestimaa varasügist – kui kõik ei ole veel poriseks ja koledaks läinud ning lehti on küll puudelt langenud, ent looduse värvid on väga kenad… vähemalt minu arust 😀 Tegemist on siiamaani olnud minu mahukaima muusikavideoga, sain palju uusi kogemusi ning olen rõõmus, et sellise tulemuse saime. Nii, et varsti-varsti! Natukene laulu kohta räägites… See ei ole selline traditsiooniline “tantsulugu”, tempo poolest on ta selline, et saab end kaasa õõtsutada küll, kuid minu jaoks on see midagi uut ja huvitavat! Siiski on laulust valmimas ka klubikam Lenny LaVida remix, millega koos loo originaal ilmub.

Minu nädalavahetus möödus väga kiiresti. Reedel ja laupäeval kool, öösel esinemine Tapal, ööklubis Moonclub ning pühapäeval oli nutivabapäev. Kunagi oli see nutivabapäev netivabapäev, aga otsustasime, et näpime samuti mobiile võimalikult vähe ning  päev otsa telekat ka ei vaata. Üritame sel päeval võtta ette muud põnevat. Erandlikult oleme muidugi Näosaadet pühapäeviti vaadanud, aga seekord käisime seda kohapeal vaatamas ning feeling oli ikka täiesti teine. Oli ka muidugi väga hea saade, sest ka need, kes finaali ei pääsenud, tegid minu arust väga head esitused ning Oti ja Koidu duett oli muidugi üle kõige. Samuti Mart Müürisepa Jaak Joala esitus oli külmavärinaid, pisaraid, ka nukrust, kuid samal ajal soojust tekitav ja ma olin peale tema esitust täiesti kindel, et ta paneb selle saate ka kinni. Seda oli näha ka rahvast, sest aplaus ei raugenud ning inimesed olid pehmelt öeldes vaimustuses.

Kõige selle vahepeal lugesin ma lõpuni oma pooliku raamatu ning alustasin uut – “Saladuslik saar” Jules Verne’ilt. Eelmises postituses rääkisin oma klahviliste ajaloost ning soovist soetada peagi endale ka üks uus. Seda sai ka vahepeal tehtud ning olen ikka väga väga rahul. Vabadel hetkedel viisin end selle pilliga kurssi, avastasin seda, kaiffisin. Olen väga rahul. Võimalusi on nii palju, et mul läheb tükk aega, kui ma saan öelda, et ma selle pilli süsteeme tunnen. Mulle meeldib väga see, et erinevate instrumentidega saab kihiti demosid salvestada, teise klaveriga oli mul võimalus salvestada vaid üks kiht.

Nädalavahetusel sai avastatud ka ühte lauamängu, mille otsustasin endale soetada. Olen nimelt suur-suur lauamängude fänn ning kui saaks, siis ostaks koju kõik maailma lauamängud. Eriti meeldivad mulle strateegiamängud ning ka “Katani asustajad” seda on. Kui juhendi kätte võtsin, siis alguses tundus küll, et appi-appi keeruline, ent tegelikult on mäng päris lihtne, ent siiski nõuab strateegilist mõtlemist. Samuti saab mängulauda ise ümber kujundada, kui juba liiga pro’ks kujuned. Tunnike head meelelahutust on garanteeritud! Mainiks siis juba ära ka teise mängu, mis sai eelmine aasta soetud, ent tasub siiski mainimist: “Carcassonne”. Seda võib pidada isegi natukene lihtsamaks mänguks võrreldes esimesega, ent on samuti väga põnev ning palju laiendusi on saadaval. Nii, et kui otsite jõulukinke, siis kaks head soovitust, mida perega koos või kahekesi mängida 🙂

www.facebook.com/RenateOfficial – mine uuri lisa!

Vana blogi
6. detsember Tapa, Moonclub
10. detsember Tallinna Tehnikakõrgkool, klaveril
19. ja 21. detsember esinemised Eestimaa haiglates koos kitarristiga 
25. detsember Võru, Club Tartu
27. detsember Järvakandi, ööklubi Cinema

Heihei! Ma pole mõnda aega siia kirjutanud. Tegelikult toimunud on omajagu ning tegutsemist on olnud pidevalt. Päevade kaupa üles lugeda, mida olen teinud, läheks vist praegu keeruliseks, sellepärast teen sellised väikesed kokkuvõtted valdkonniti.

Ülikool. Alustan koolist sellepärast, et sellega olen tõenäoliselt kõige rohkem hõivatud olnud. On olnud pikki

loengu- ja seminaripäevi, kuid ühtlasi ka arvukalt koduseid töid. Aeg on kuidagi nii kiiresti läinud ja kuigi ma koguaeg mõtlen, et ei
tohi jätta asju viimasele minutile (!), siis jälle olin olukorras, kus
avastasin, et novembri lõpp oli käes ja enamus asju tegemata. Järgmine nädal on juba esimesed eksamid… Seega üha rohkem üritan õppimisele keskenduda. Oleme ka koolist väljas käinud. Näiteks ühel reedel käisime Vabariigi Valitsusehoones, Riigikogus, Harju maavalitsuses, Vabariigi Valimiskomisjonis. Päev oli küll pikk ning lõpuks oli väsimus ka päris suur, ent oli tore ja huvitav ning sain endale ka pilti natukene selgemaks.

Elamused. Ühel kolmapäeva õhtupoolikul käisime Draamateatris vaatamas etendust “Kollaborandid”, mis oli ühtlasi ka selle lavastuse viimane etendus. Uuri lisa siit! Kuna tegu on tõsisema tükiga, siis enne etendust kartsin, et äkki on liiga raskelt jälgitav, kuid õnneks nii ikkagi ei olnud ning etendus oli päris ladus ja läks üsna hea tempoga edasi. Lihtsalt üle kolme tunni istumist tegi keha pärast natuke kangeks 😀 Teiseks elamuseks võib pidada Roxette kontserti 23. novembril Saku Suurhallis. Oli rõõm selle legendaarse ansambli live ära näha! Kuigi enne kontserti tegin väikese mäluvärskenduse nende laulude osas, siis kontserdil oli ikka peaaegu, et üle ühe loo äratundmisrõõmu.

Esinemised. Vahepeal on mul olnud kaks esinemist: Tartus, ööklubis Atlantis ning Põlvas, ööklubis Life. Atlantises olin üsna üllatunud, kuna tegu oli kolmapäevase peoga, seega poleks arvanud, et nii palju rahvast tuleb. Mäletan, et see päev oli üldse päris hull andmine. Päeval oli kool, peale seda käisime teatris ning sealt otse Tartusse, sättima ja lavale. Ei jõudnud kahjuks ka proovi teha, aga hääl sai varasemalt üles soojendatud ja arvan, et läks täitsa okeilt. Olin üllatunud ka teise esinemise pärast Põlvas, ööklubis Life. Rahvast oli palju ja publik oli nii toetav, kaasaelav, südamlik. Pärast oli nii hea olla 🙂 Põlva on üldse selline koht, kus mulle väga meeldib käia.

Tervis. Eelmisel nädalal käisin vereproovi andmas, kuna tahtsin teada mõningate ainete kohta oma organismis, mis mul varem on alla/üle piiri olnud. Enamus näitajaid olid korras, kuid paar asja pean luubi alla võtma. Samuti otsustasin eelmisel nädalal minna lihastreeningusse ning joogasse. Loodan, et suudan püsida ka nende trennide juures. Üldiselt on nii, et tuleb mingi periood, kus on hull tuhin peal ning siis jälle vaibub ära. Olen praegu kodus teinud erinevaid harjutusi, kuid mind on alati treenerid rohkem motiveerinud. Siis oled kohustatud kõiki asju kaasa tegema ning ei saa iseendale vabandusi tuua 😀 Lihastreening oli kuidagi selline salapärane trenn – ei võtnud kohe sind läbi, aga varsti avastasid, et olid täitsa higine ning lihased andsid tunda. Joogaga oli mul esimene kokkupuude üldse ja oli ka päris huvitav. Pärast oli hea lõõgastav olla ja kuna ma olen ka varem mõelnud, et mul on õigesti hingamisega probleeme, siis on jooga mulle kindlasti selles osas abiks.
Stuudio&Muusika. Oleme nipet-näpet asju teinud iga loo kallal, viimistlenud vanu projekte, et saaks neile varsti punktid otsa panna. Olen ka veidi uurimustööd teinud, soovin endale nimelt digiklaver-süntesaatori osta. See, mis mul hetkel on, on justkui klaveri eest, aga nüüd on mul tekkinud soov rohkem erinevate sound‘idega mängida ning olen ka leidnud endale meelepärase pilli ja seda ka proovimas käinud. Ootan juba, et saaksin selle koju tuua!

Minu isiklike klahvpilliliste ajalugu ulatubki üldse sinna maale, kui hakkasin teises klassis Albu Põhikoolis kohalikus klaveriringis käima. Küsitakse ikka pidevalt, kas oled muusikakoolis käinud? Ei saa ma ju seda klaveriringi päris muusikakooliks pidada, kuid klaveri sain seal selgeks siiski ning teooriat ka. Heliredelitega oli ikka pidev tamp ja need valmistasid mingil hetkel nii hullu peavalu, et olin ka vahepeal loobumise äärel, kuid tõesti taevale tänu, et ma seda ei teinud, sest kuigi ma juba esimesi laule mängisin klaveril ära enne seda, kui üldse klaverit hakkasin õppima, siis just peale seda hetke, kui olin end kokku võtnud ja otsustanud, et ikka käin klaveriringis edasi, hakkasin ma eriti tegelema “kuulmise järgi laulude ära mängimisega”. Kuna laulud on erinevates helistikes ning mängisin ma tol ajal väga palju, siis muutusid ka heliredelid järsku loogilistemateks ning põhikooli lõpu poole need enam nii hullud ei tundunudki.

Mäletan isegi selgelt seda päeva, kui klaveriringi katsed Albu Põhikoolis olid. Oli augusti lõpp, 2002. aasta, ning see ei olnud üldse planeeritud käik. Ühel päeval lihtsalt ema soovitas, et mine käi ära, vaata mis saab. Võeti mind siis sinna huviringi sisse ja tänaseks on saanud muusikast nii oluline osa minu elust. Muidugi taidlesin ma väiksena juba ringi, laulsin ja klimberdasin vanaema juures klaveril – ju siis mu vanemad märkasid seda ja oskasid mind edasi suunata

Tulles aga tagasi selle jutu juurde, millega seda mõtet alustasin, siis teises klassis sain oma esimese nelja oktaviga süntesaatori. Umbes neli aastat hiljem esimese klaveri Красный Октябрь ning keskkooli lõpus Yamaha digiklaveri.

Edasi minnes.. Käes on detsember. Uskumatu! Aja kulgemist ei jõua ma vist kunagi ära imestada. Kohe kohe on juba jõulud! Ootan just seda meeleolu: kuuse lõhn toas, jõululaulud, lumi akna taga sadamas, piparkoogid (kuigi ma pole just eriline sõber 😀 ), toad kaunistatud jõuluehetega ning mis vast kõige tähtsam, et saab kokku oma kallitega! Ka vahepeal olen kokku saanud oma lähedastega ning veetnud nendega mõnusalt aega.

Sel aastal on meil plaan koos heategevusliku organisatsiooni Naera Ometi’ga külastada Eestimaa haiglaid, (nagu eelmisel aastalgi) kus jagame lastele kinke ning laulame mõned laulud. Selle tõttu oli mul kitarristiga täna ka esimene proov. Võtsin laulmiseks ühe traditsioonilise jõululaulu ning kaks enda kirjutatud laulu – nende pärast olen eriti ärevil.

Ka uus laul on vahepeal saanud täiesti valmis – tuli äsja masterist. Samuti on valmis ka muusikavideo. Järgmises postituses saan Teile juba teada anda, mil uut laulu kuulda ning muusikavideot vaadata saab!

Tänastel piltidel vast veel väga hästi aru ei saa, aga otsustasin ka oma juuksed väheke heledamaks värvida ning punakat/lillakat tooni neile juurde anda. Õige tulemuse saavutamiseks pean vast mitu korda veel juuksuris käima, aga selline väikene muudatus siis ka.

Vahepeal vaatasin ka ühte filmi, mis ma arvan tasub ka siin blogis ära mainimist. Filmi nimi on “Idiocracy” ning see andis väga head mõtteainet. Filmi point oli küll tõsine, aga filmis oli see välja toodud absurdiga ning ka päris kõva mõnitamisega. Kahjuks aga väga paljud asjad tõenäoliselt aja jooksul võivad ka nii minna nagu seal filmis oli, (iseasi kas päris nii hullusti… kes seda praegu teab) aga eks filmis ongi kõike üle võimendatud, et mõte igale inimesele kohale jõuaks. Peale vaatamist tundsin ma ennast päris tükk aega päris targa inimesena 😀



Vot nii! Loodetavasti tuleb järgmine postitus kiiremini, kuid praegu tõesti käib elu valdavalt ülikooli rütmis ning nii palju kui võimalik, siis ka stuudios laulude timmimise kallal. Tulles korraks veel muusika juurde tagasi, siis ühel päeval avastasin, et tegelikult oleme päris heas rütmist uut albumit salvestanud. Ainult umbes kolm lugu on veel sellises staadiumis, et nende kallal pole üldse veel tegelema hakanud, aga kõik teised on valdavalt juba pigem valmis. Minu väike eesmärk on veel lähiajal ka midagi sellist kirjutada, mida tahaks plaadi peale panna. Loodan, et see mul õnnestub. Praegu aga… kirjutamiseni!

Vana blogi
Vajan Sinu abi!
Osale fotokonkursil ning võida reis Küprosele! Loe lisainfot siit: http://foto.naerataometi.ee/ Lisaks võimalik võita veel palju muid toredaid auhindu! Mina olen sel võistlusel ka žüriis nii, et loodan, et laekub palju lahedaid pilte 🙂
Esinen: 19. november, ööklubi Atlantis Tartus
 —
Lõpuks me ikkagi kolmapäeval ei saanud kodu poole hakata sõitma, vaid alles reedel. Reisilt tagasi jõudmine oli minu jaoks üks mu elu ekstreemsemaid kogemusi üldse. Pidime poole kaheks öösel jõudma Raplasse – otse reisilt. Kui lõpuks jõudsime, siis oli küll tunne selline, et mission complete. Kuna üks inimene ju ei jõua kogu maa sõita, siis sõitsime kordamööda – üks vahepeal magas, teine sõitis. Igatahes ma pole varem Madhouse’is käinud ega esinenud ja olin väga meeldivalt üllatunud, et päris palju rahvast oli kohale tulnud. Umbes kolmveerand kaks öösel läksin lavale ning sain ka lisalaulu teha. Publik oli väga toetav ja laulis kaasa. Live‘i ajaks jõudsin kuskilt veel energiat võtta ning esinemist nautida, aga kui lavalt maha tulin, siis olin ikka täiesti läbi omadega, adrekas oli küll muidugi laes. Seekord kahjuks kõrvamonitoriga ei saanud teha, kuna ei jõudnud lihtsalt kodunt läbi käia, aga edaspidi võtab selle ikka harjumuseks esinemistel.
Seekord oli rohkem kahju ära tulla Prantsusmaalt. Ju sellepärast, et päikest oli päris palju ning tunduvalt soojem ka. Tahaksin ikka tagasi sinna, uuesti akusid minna laadima. Praegu muidugi tunnen, et olen energiat ja tegutsemistahet lausa pungil. Kirjutasin omale üles rida asju, mida novembris teha vaja oleks ning olen selle nimekirja täitmise ka juba ette võtnud, et oleks võimalikult vähe sellist niisama passimist ning ka arvutis olemist. Seetõttu esimesed päevad peale reisi olingi juba päris palju muusikaga tegelenud – laulnud, demosid teinud, kirjutanud. Reisist “välja puhkamine” võttis muidugi ka mõned päevad aega. Isegi tegelikult mitte reisist vaid pigem tagasisõidust – istud ju põhimõtteliselt kaks päeva järjest autos ning eriti midagi füüsilist ei tee. Selline mitte midagi tegemine on nii füüsiliselt kui vaimselt päris kurnav.

Pühapäeval ärkasingi enda üllatuseks päris vara, uni läks ära, aga tundsin, et olen ikka veel väsinud. Päev oli aga väga tegus, isadepäev ikkagi. Käisime kodukandis mõlema vanaisa juures ning muidugi ka mu maakodus. Kõikides kohtades olid päris pikad istumised ning jutustatud sai tol päeval nii palju, et õhtuks tundsingi, et olen juba täiesti tühi. Õhtul tagasi jõudes vaatasin küll natuke MTV EMA’d, aga muidu läksin üsna kohe voodisse. Päev läks nagu niuhti!

Esmaspäeval tundsin, et olen end juba peaaegu välja puhanud ning tegutsesingi oma nimekirja kallal. Vaatasin ka Potteri viienda osa filmi ära ning käisin raamatukogus, et uued osad võtta. Nüüd, aastaid hiljem, kui loen neid raamatuid ja vaatan filme, siis näen ikka
palju rohkem erinevusi raamatu ja filmi vahel kui nägin kunagi. Päris
palju asju on muudetud ning kui on tegu ka paksema raamatuga, siis on
üsna palju tegevusi filmist ära jäetud. Samas ma ei kurda ka, kuna
muidu läheksid need filmid liiga pikaks ja võib-olla ka venivaks ära. Praegu on neid vaadata
hea ladus ning minu jaoks on see tõesti mõnus kerge lugemine – sukeldud
justkui mõnda teisse maailma ning see tõmbab sind nii kaasa. Nagu ka
varasemalt olen öelnud, siis mulle fantaasiaraamatud tegelikult väga ei
meeldi, aga selle sarjaga teen erandi.

Teisipäevaks tundsin, et olen end lõplikult välja puhanud. Tegelesin taaskord muusikaga ning õhtul käisime kuulamas ansamblit OneRepublic Saku Suurhallis. Alguses kartsin natukene, et tuleb selline tavaline pop-rock kontsert, kus bänd mängib laval järjest oma lood ära ja nii ongi. Eks siis oleks ka muidugi hea olnud kuulata, kuna häid laule on neil ju palju. Oli aga hoopis nii, et vaeva oli nähtud ka show kohapealt ja esinemise külge oli poogitud päris palju huvitavaid nüansse ning iga laul oli justkui omaette etendus. Jäin igatahes väga rahule! Samuti olid meil ka head kohad, lavale oli väga hea vaade.
Kolmapäeval ja neljapäeval pidid mul olema esimesed loengud aines Popkultuur ja Popmuusika. Kahjuks jäid mõlemad loengud ära, mis väga minu kasuks ei mängi, kuna olen juba paarist selle aine loengust puudunud ning on vaja kuidagi teistele järgi jõuda. See aine ei lähe tegelikult minu õppekavva, aga võtsin selle vabaainena, kuna see pakub mulle huvi. Samuti tekkis tahtmine end väheke harida teise nurga alt. Üldse on ülikooliga nüüd nii, et praegusest kuni jaanuari lõpuni on “tamp” väheke suurem, sest ülikoolis on vaja käia nüüd tihedamini ning kaugel pole ka enam eksamid. Sellel nädalal on mul veel kolm uut ainet, mida varem pole olnud ning mitu kodust tööd on vaja ka ära teha, seega tegevust mulle jagub. Täna ja homme on pikad päevad – hommikul kümnest õhtul kaheksani koolis.
Eile käisin lauluõpetaja juures, viisin harjutamiseks uut materjali. Stuudios hakkab suurem töö pihta järgmisel-ülejärgmisel nädalal. Positiivne on see, et pool albumi materjalist on valmis! Ootan igatahes juba väga, et saaks hakata albumi kallal intensiivsemalt tegutsema 🙂

Vana blogi
* Ööklubi Life esinemine Põlvas lükkus 21. novembri peale!
* “Stiihial” täitus 900 000 vaatamist! Kuula laulu SIIT! 
Seitsmes päev, neljas päev Villefranche’es, reede. Iga hommik algab ikka samamoodi: hommikusöök ning peale seda üsna kohe randa. Hiljem otsustasime minna Monacosse, tivolisse. Peab tõdema, et mõneti oli tegu isegi rohkem “suure kasiinoga”, sest atraktsioone oli tunduvalt vähem, kui neid kohti, kuhu “paned oma raha mängu ja üritad midagi võita” – kas siis oma auhinda nööri küljest lahti tulistades või sellele rõngaid ümber visates. Muidugi oli näha, et kõikidel sellistel asjadel olid omad “nõksud” juures nii, et väga lihtne seal võita ei olnudki. Mina ühelgi atraktsioonil küll ei käinud, aga lasin püssi 😀 Pole just kõige naiselikum ala, aga mulle meeldib. Kui väiksemana igasugustes laagrites sai käidud ning seal oli võimalus õhupüssiga märki lasta, siis ikka alati proovisin. Samuti olen ka vanaisa õhupüssiga märki lasknud – printisin märklauad välja ning andsin tuld. Samas aga jälle mulle relvad teise nurga alt vaadatuna üldse ei meeldi – niisama ma neid üldse enda lähedusse/koju ei taha.
 
Eks reisi peal on ka palju erinevaid häid asju söödud. Kui mõni eredam näide välja tuua, siis sõin elus esimest korda kaheksajalga ning merekarpe. Kaheksajalal polnud nagu väga vigagi, täitsa hea oli ja ega merekarbid ka halvad olnud, aga minu jaoks polnud need midagi sellist, et tahaks nüüd kangesti uuesti. Avastasime enda jaoks ka ühe uue hobi – ostsime ujumisprillid ning hakkasime nende veealust maailma uudistama. Siin rannas on tegelikult vesi juba üsna läbipaistev ning on ka natuke avastamist, just suurte kivide ümbruses. Oma suureks ehmatuseks nägingi esimesel korral kohe punakat kaheksajalga ühe kivi all ja eks ehmatas ikka ära küll – kuidas ta oma mulle korraks silma vaatas ning siis oma koibi liigutas… Eks kindlasti nüüd on ka soov, et kunagi võiks juba next level‘ile jõuda ning minna sukelduma koos kostüümi ning ballooniga, oleks kindlasti väga väga põnev, aga see jääb pigem juba natuke kaugemasse tulevikku.
Üheksas päev (kohapeal 6.), pühapäev. Palju on niisama ringi vaadatud, ümbrust uudistatud. Sel korral oleme palju aktiivsemad olnud, ei mäleta, et eelmisel korral (kevadel) nii palju ringi oleksime liikunud. Käisime taaskord Monacos, seekord minigolfi mängimas. Pärast seda vaatasime korraks ka veel Tivolisse, aga seekord oli seal rahvast nii palju, et vaevu sai liikuma, seega kaua seal ei olnud.
Esmaspäeval (7) oli ilmateate järgi viimane päev, mil sai veel päikest võtta. Hommikusöögi ajal oligi veel väga palav, aga kui ennast hiljem päevitamiseks valmis sättisin, siis oli täpselt selleks ajaks päike kadunud ning tumedad pilved taevas triivimas. Muidu sain ikka oma väikesed eelarvamused ümber lükatud. Tahtsin kangesti reisilt jume peale saada, aga enne reisi kahtlesin, kas see enam võimalik on, kuna sõidame ju Lõuna-Euroopasse mitte kuhugi Aafrikasse ning käes ikkagi juba oktoobri lõpp/novembri algus. Võrreldes kevadega tundub aga, et päike võttis seekord paremini ning soojem oli ka, temperatuur jäi meie reisi ajal 22-26 kraadi vahele. Otsustasime sel päeval käia veel korra Nizza’s ning kuulsas filmilinnas Cannes’is. Sai taaskord ümbrust uudistatud, poodides käidud. Õhtul juba sadas, aga sellega, mis järgmisel päeval tuli, ei andnud võrreldagi. Meie hotell asub kohe mere ääres ning kui päeval hakkasid lained vaikselt sõiduteele loksuma, siis õhtuks olid nad juba põhimõtteliselt hotelli ukseni.

Muidu tunnen, et olen täis täiesti uut energiat ja kibelen juba igasugu asju tegema, kuigi on ka kahju ära minna. Täna, meie reisi kaheteistkümnendal päeval, hakkame tagasi kodumaa poole liikuma.

Vana blogi
Meie reis algas laupäeval kell pool viis laevaga Tallinnast Helsingisse.
Sellele eelnes veel omajagu pakkimist. Oleks saanud ka minna autoga
otse mööda mandrit sihtkohta, aga kuna autosõitu oli nagunii omajagu
ees ning laevas oli võimalus üks öö ööbida, siis otsustasime, et laupäeval sõidame põhimõtteliselt ainult laevaga. Lõpuks
ikkagi ajaliselt ja distantsi poolest võitsime ka. Helsingisse sõitis laev kaks tundi,  vahepealse aja sai söödud, loetud. Võtsin reisile kaasa kolm raamatut, millest esimene sai ka ruttu läbi. Kintz Kinzenberg “Ma
olen kole”. Pean ütlema, et see raamat oli alguses minu jaoks
natuke depressiivne, aga lugeda oli seda lihtne. Mulle meeldis autori omanäoline kirjutamisstiil, mis
tegi lugemise huvitavamaks. Raamat räägib ühe naise suhte
purunemisest ning sellega toime tulemisest.

Edasi jätkus autosõit Turusse, kust sõitsime kruiisilaevaga Stockholmi.
Selle laevaga polnud ma varem sõitnud ning kohe torkas silma, et kogu
kaup ja teenused on suunatud eelkõige soomlastele/rootslastele, sest
enamus asjad olid mitu korda kallimad kui Tallinn-Stockholm kruiisilaeva
peal. Jõudsime igatahes kohale varem, kui
oleks Tallinnast laevaga otse minnes jõudnud. Ahjaa… Kui Helsingis olles raadiokanaleid klõpsisime, siis endale
suureks üllatuseks sattusime peale minu loole “Komeedid”. No vot siis!


Teisel päeval (pühapäeval), kell seitse hommikul jätkus meie teekond
autoga. Kui olime Taani jõudnud, siis avastasin, et rohi on täitsa
roheline (rohelisem kui Eestis 😀 ). Sooja ilma tunne hakkas vaikselt juba sisse pugema! Saksamaale
jõudsime tol päeval kella neljaks päeval. õhtuks jõudsime Frankfurti
lähistele ühte väiksemasse linna ning jäime sinna ka ööbima.

Kolmas päev, esmaspäev! Sõit algas pool seitse hommikul ning õues oli nii külm, et raske oli uskuda, et kuskil üldse soe võib olla. Sõitsime läbi Šveitsi ning saime osa kaunitest vaadetest. 

Meie sihtkoht muutus põhimõtteliselt veel reisi ajal, sest olime tulnud sooja otsima ja ilmaprognoosid erinevates võimalikes sihtkohtades muutusid pidevalt. Õhtuks jõudsime igatahes Prantsusmaale, Villefranche’esse, kus ka kevadel käisime ning otsustasime esialgu paar päeva siin olla.  Tol päeval midagi eriti suurt rohkem ei teinudki. Vaatasime lihtsalt ringi.

Neljas päev, aga põhimõtteliselt esimene päev sihtkohas. See päev läks kuidagi eriti kiiresti ning õhtul oli mõnus väsimus ka jalgades, sest ringi tatsatud sai palju. Juba eelmisest korrast mäletan, et ilma äratuskellata ärkasin automaatselt kella kaheksa ajal hommikul ülesse. Nii ka seekord. Enne hommikusööki sai käidud kergel jooksul, hiljem läksime randa, kus olime mitu tundi. Tol päeval oli küll tuul suurem kui järgnevatel päevadel, ent soe oli ikkagi – 20-21 kraadi. Sai ka meres ujumas käidud. Alguses ikka tundus jube külm, aga vesi on praegu veel tegelikult soojem kui õhutemperatuur. Peale rannas käiku läksime naaberlinna Nizzasse, kus käisime suures kaubanduskeskuses ja vaadatud üle ka vanad lemmikud väiksemad poodlemiskohad. Olen tähele pannud, et endale meelepäraseid riideid saan ma sellistest suurtest kaubanduskeskustest üsna harva. Minu lemmikuteks ongi pigem sellised “kõrvalised” kauplused ning Eestis olles ka väiksemate linnade poed. Sellepärast käin ma ka konkreetselt nt. Tallinna mõnes suures kaupluses riietejahil väga harva. Enamus esemeid ostan ka Internetist. Tagasi hotelli juurde jõudes oligi juba vaikselt kätte jõudnud õhtu, käisin veel ringi vaatamas majade vahelistel tänavatel, kus on palju butiike ning suveniiripoekesi.

Viies päev, teine päev sihtkohas, algas päevitamisega. Õhtuks olin natuke punane ka. Peale päevitamist läksime Nizzasse veeloomade parki, kus esimesena nägime ära delfiinide etteaste. Pani ikka ahhetama küll. Usun, et kõik ju teavad, milleks need loomad võivad suutelised olla, ent kui ikka oma silmaga näed, siis tundub küll vau-vau. Ei saanud küll kahjuks väga häid pilte, kuna nad olid nii kiired! Ühtlasi pildi peal ei jää ikka effekt üldse nii nagu päriselt oli.

Hiljem tegid põhimõtteliselt samu asju ka mõõkvaalad. Pargis oli ka palju teisi loomi, nt. hülged, pingviinid, jääkarud ning oli ka akvaarium-maja, kus haid ringi ujusid. Kogu see territoorium oli ka päris suur ning kuna meie läksime sinna juba õhtu poole, siis kõik asjad enam lahti ei olnud, ent sellegipoolest oli uudistamist väga palju ning mulle väga meeldis 🙂 Otsustasime ka, et jäämegi siia Prantsusmaale ning ei hakka edasi kuhugi minema, sest ilm on juba siin selline nagu lootsime.

Lõpetuseks veel pilte minu eelmisest pildistamisest Penelopega. 
 

Vana blogi
Eelmise nädala lõpus käisin taas oma maakodus. Tähistasime ema sünnipäeva ning sai üldse ühe päris mõnusa nädalalõpu tehtud. Käisime ka korraks vanaema-vanaisa juures – nad olid omale äsja väikese kutsika võtnud. Kahjuks ma pilti ei teinud, aga noooo kuidas saab keegi nii nunnu olla??? Tekkis omal kohe tahtmine terve maja kutsikaid täis tassida, aga päris nii ka ei saa…
Esmaspäeval ja teisipäeval olid stuudiopäevad. Seekord midagi sisse ei laulnud, vaid tegelesime poolikute projektidega. Kõigepealt võtsime ette selle laulu, mille viimati sisse laulsin. Esialgu panime ainult vokaalid paika. Teiseks sai veel timmitud natukene singlit, mille järgmisena plaanime välja anda. Nagu varasemalt blogis juttu on olnud, tuleb järgmisele singlile ka muusikavideo. Olen nüüd sellel nädalal näinud ka esimest “musta” versiooni muusikavideost ehk siis võib öelda, et aktiivsem töö montaažiga on alanud. 
Teisipäeval enne stuudiot käisin ka ühe andeka fotograafi juures. Sain ka kõik pildid kätte ja olen väga rahul. Ülejäänud pildid lisan järgmiste postitustega, muidu läheb liiga paljuks 😀 Fotograaf tegi enne pildistamist ka meigi. Kel huvi, saab lisainfot siit: https://www.facebook.com/PenelopeRussakPhotography

Kolmapäeval käisin üle pika aja Tre Raadios pikal intervjuul. Varasemad korrad on olnud nii, et olen stuudiosse sattunud ja siis spontaanselt ka paar sõna eetrisse öelnud ja kommenteerinud, et millega antud hetkel tegelen, aga kolmapäev oli selline põhjalikum ettevõtmine. Saatejuht tegi minuga intervjuu ning kuulajad said küsimusi esitada. 

Täna ja eile ülikooli ei olnud, seega sai väheke vabamalt võtta. Reedel läksime juba peale nelja Tamsalu poole, kus tegime proovi, panime helid paika ja siis jäin end sättima ning esinemist ootama. Ka seekord kasutasin kõrvamonitori ning sellest oli ka väga kasu, kuna saal oli täpselt selline, kus kõik korralikult kumises. Enne esinemist sai ka pildistatud/autogrammitud/kallistatud. Aitäh Tamsalu noortele!
On võimalik, et ma nüüd paar nädalat siia ei kirjuta, aga samas ei tea, äkki leian aega. Nimelt on meil plaan minna reisile, aga kuna ilmateade viimastel päevadel väga mängib, siis täpne sihtkoht ei olegi veel täiesti paigas, läheme igatahes Lõuna-Euroopasse ning sõidame sinna autoga. Loodan, et saan korralikult oma patareisid päikesega laadida. Suvi küll põhimõtteliselt alles oli, aga juba ootan nii kangesti uut.

——
Tahan Teid tänada, sest Teie abiga on “Komeedid” püsinud endiselt Reporteri Hitid 2014 võistluses. Loodan, et saate mind ka edaspidi aidata, punkte saab anda SIIN

Vana blogi
Pühapäeval käisime vaatamas Eesti – Inglismaa mängu. Tegelikult oli mäng ju hea ning põnev ja mina arvan, et Eesti koondis oli väga tubli!

Teisipäeval käisin lauluõpetaja juures. Harjutasime uut ballaadi (see sama, mille tausta eelmisel nädalal lõplikult sisse sain mängida) ning hiljem läksin stuudiosse, et see laul sisse laulda. Viimasel ajal on trend selline, et laulame alguses ainult peavokaalid sisse ning lisahääled alles siis, kui peavokaalid kõik paigas on. Nii oli ka seekord. Mulle endale on hakanud see ballaad just viimasel ajal rohkem meeldima – võrreldes selle ajaga kui ma ta kirjutasin, suve alguses. Muidugi meeldis ta mulle ka siis, aga praegu on nagu teistsugune side tekkinud selle looga. Loodan, et ka arranžeering loole tuleb mõnus – selle osas on mul ka paar uut ideed, millest räägin Teile lähemalt juba siis, kui need ideed tõelisteks hakkavad saama 🙂 Peale stuudio külastust sättisime end Pärnu poole ning jäime sinna
ööseks.


Reedel käisime teatris. Viimane kord sai käidud vist aasta tagasi, oleks tore ikkagi käia tihedamini. Seekord sattus ka päris hea komöödia – “Rahauputus”.  http://www.draamateater.ee/rahauputus Tegu on muidugi sellise etendusega, kus peab päris pingsalt jälgima ja kaasa mõtlema, sest vahepeal läks see skeemitamine seal ikka päris hulluks ja erinevaid kihte oli ka päris mitu. Julgen igatahes soovitada! Peale etendust liikusime Club Cinemasse, kus oli Tre Raadio hooaja esimene klubipidu – Retroöö koos NANCYga. Polnud teda varem live‘is näinud, seega sain Eesti artistide kohapealt veel ühe “linnukese” kirja 😀
Olen viimased nädalad teinud rohkem tööd iseendaga. Üritan ennast
natukene rohkem sellest praegusest Interneti-sotsiaalmaailmast välja
lõigata. Piiran oma Interneti aega rohkem ning piiran ka aega palju ma mõnel
konkreetsel lehel võin viibida. Otsustasin ka, et hakkan uudiseid rohkem lugema
füüsilisest lehest, kui Internetist. Tunnen, et viimastel kuudel on see
õige flow väheke kaduma läinud ning üritan seda vaikselt taastada. Iga
päev peaks inimene ikkagi ka tegelema asjadega, mis talle kasuks
tulevad, mitte seda päeva nö. “raisku laskma”. Muidugi on päevi, kus
tahad lihtsalt vedeleda ja lihtsalt olla, aga sellest ei tohi saada
harjumus. Igatahes sihid on mul silme ees ja kuigi ma olen vaimsel
tasandil sellega juba viimased 1,5 aastat päris palju tööd teinud, siis
nüüd suundun juba rohkem tegude poole (ja eks vaimsel tasandil kindlasti ka edasi ja edasi…)

Kui natukene veel rääkida sellest, mis vahepeal teinud olen, siis ei saa üle ega ümber koolist. Kodutöö, mille kallal hiljuti omajagu müttasin, sai omale ka teise osa ning täna oli ka selle kaitsmine. Ausalt öeldes olen ma hetkel väga väga õnnelik, sest mul läks paremini, kui ma üldse oleks osanud ealeski ette kujutada. Või noh… olin täna hommikul veel tund enne kaitsmist seisukohal, et ma ei taha seda teha ning loobun seetõttu osadest punktidest, kuna ma polnud üldse endas ja oma töös kindel. Küll aga läks aeg edasi ning meil õnnestus töö kaitsta ära kahekesi ja ise arvan, et ega ma pikalt ei jutustanudki, aga punkte selle eest sain päris hästi. Kui eksam kohustuslik ei oleks (mis alles tuleb paari kuu pärast), oleks mul see aine juba arvestatud just nende eelnevate tööde tõttu, mida oleme pidanud tegema. Seega… wippiii! Selle ainega on nüüd eksami poole pealt natuke lihtsam, tean, et läbi saan niikuinii.

Lubasin eelmises postituses, et ehk saan seekord juba natuke rohkem muusikast jutustada, aga pean kahjuks oma sõnu natuke sööma. Küll aga on uueks nädalaks plaanid tehtud ja loodetavasti nende plaanide tagajärjel saan juba uues postituses edusammudest väheke rohkem rääkida. 

Loodan, et saate mind endiselt aidata ka kahes hääletuses.
Esimene on Reporteri Hitid 2014, kus laulul “Komeedid” on õnnestunud endiselt nimekirjas püsida ( Mida kõrgemad punktid, seda parem. Punkte saab anda SIIN! )
Teine on TOP6 kell 6, kus osaleb laul “Vajan Sind” ning sellest Lenny LaVida remix. Seda laulu saab toetada SIIN!

Vana blogi

Esinen:

7. november Põlva, ööklubi Life
8. november Rapla, ööklubi Madhouse
10. detsember Tallinna Tehnikakõrgkool
Palun sinu abi:
1) Laul “Komeedid” ootab punkte (mida kõrgemaid, seda parem) Reporteri hitid 2014 hääletusel siin: http://www.reporter.ee/2014/07/23/hitid-2014/#cuplist 
2) Laul “Vajan Sind” toetust Top6 kell 6 saate jaoks siin: http://power.ee/dj-show/power-top-6-kell-6/ 
Aitäh! 
———————————————————————————————————————–

Selle nädala alguses maadlesin päris mitu päeva ühe päris keeruka seminaritöö kallal. Alguses ei saanud vedama ja teema tundus päris raske (mitte mütsigi aru ei saanud), aga kui süvenesin, siis sain küll tasapisi vedama, kuid tunnid see eest läksid küll kui lennates. Järgmisel päeval oli samamoodi, ei osanud nagu kuidagi pooliku töö juurest edasi minna, kuid kui jälle hea rütmi kätte sain, siis avastasin taas, et olen pool päeva lihtsalt analüüsi kirjutanud. Kuigi sellised tööd on minu jaoks tihti päris tüütud, siis lõpuks ikkagi avastan, et olen isegi selle töö käigus targemaks saanud, nii et on kasu ka midagi. Samuti üritan aina rohkem rakendada seda, et kõik sellised tööd võimalikult vara kaelast ära saada, kuna ei oska ma selliseid asju veel niimoodi “ära unustada”, et need mulle stressi igapäevaselt ei pakuks. Väga hea ka, et hakkasin seekord varem tööga pihta, sest ma ei osanudki arvata, et selle tööga nii kaua aega võib minna. Aga vot täna alustasingi oma juttu siin ülikoolist, ei tea küll, kas kedagi see nii väga huvitab 😀 aga hea on kuidagi oma mõtted kirja panna. 
Ehk siis jah tõesti, sellel nädalal on palju energiat läinud kooli peale, kuid siiski olen ka muude asjadega tegelenud. Olen lugenud. Võtsin omale ette sellise raamatu nagu “Armastusega fännidelt” Ketlin Priilinnalt ja valisin selle raamatu lihtsalt sellepärast, et mõnikord kipun mõnda raamatupoodi seiklema ja siis valin mõne raamatu, mis võiks huvi pakkuda. Ma polnud sellest raamatust midagi varem kuulnud, aga kuna sain aru, et tegemist on sellise muusika teemalise juturaamatuga, siis otsustasin ära osta. Raamat oli küll üsna lihtne lugemine ja pigem ikkagi selline lasteraamat, aga üritan ka ikkagi igast raamatust midagi õppida ja mõtlemisainet saada. Arvan, et ehk võin tänu sellele raamatule natukene paremini mõista fännikultuuri, kuid eks minagi olen ju mõne artisti fänn ja väiksena sai mõnele bändile/lauljale lausa die-hard fänn oldud 😀 Nende mälestuste põhjal kirjutan ka oma blogi, mida võib pidada ka mu koduleheks ning koondan siia materjali ning kirjutan postitusi, mida mina tahaks lugeda, kui ma oleks mõne artisti suur fänn. Muidugi alati võite ka oma soovitusi anda, kas siis siia kommentaariumisse või näiteks Facebook’i. Kirjutada mulle tegelikult meeldib, aga üldiselt ainult siis, kui ma tean, mida ma kirjutada ja öelda tahan. Lammutan ka edasi kahe järgmise Potteri raamatuga. Muidu tunnen, et
tahaks mingit head naistekat lugeda, kas keegi oskab midagi soovitada? Kirjutage mulle!
Lugemise kõrvale on hea teha kaminasse tuli ja/või süüdata lõhnaküünal. Need on tõenäoliselt minu nõrkused. Isegi kui kodus mitu küünalt ootavad põletamist, siis poes riiulist mööda kõndides poetub ikka mõni ostukorvi. Lihtsalt need meeldivad mulle nii väga, et ma ei saa sinna midagi parata…

Olen laulnud. Stuudio, esinemiste ja lauluõpetaja juures harjutamise kõrvalt meeldib mulle ka klaveri taga musitseerida, laule kirjutada kui ka mikrofoniga erinevaid pop-laule kaasa lõõritada. Laulmise juurest tulen sujuvalt edasi stuudio peale. See nädal on olnud rahulikum, ent siiski minu järgmine singel on saanud omale juurde veel ühed back-vokaalid, mida esmakordselt kuulsin ning ballaad on astunud veel mõned sammud valmimise poole. Samuti olen üle vaadanud oma “laulude varusid” ning salvestanud diktofoni uued demod, mille saan peagi produtsendile saata, et siis hakata järgmiste laulude kallal tegutsema. Ühtlasi sain lõpuks sisse mängitud ka ühe klaveritausta, mida hakkasin juba kuid tagasi sisse mängima, kuid mis jäi siis ootele. Saan seda laulu nüüd eraõpetaja juures harjutada ja kunagi ka sisse laulda stuudios. Loodetavasti on järgmisel korral juba rohkem muusikajuttu!

Vana blogi
Kolmapäeval oli mul põhimõtteliselt neli esinemist. Esimesed kolm olid küll lühikesed (3-4 lugu), kuid õhtul oli pikem esinemine. Ärkasin hommikul vara ning kella kümneks olin juba Türil, kus sain klaveriga proovi teha. Toimusid minu luulekogu “Elumäng” esitlused ning selle raames tegin esinemised ennast klaveril saates. Esimene esinemine 1. ja 2. klassi lastele toimus kell 11 ning ikka tuli alguses see närv sisse, mis mul klaveriga ennast saates kipub sisse tulema. Teise loo ajaks oli õnneks närv läinud ning järgmistel esinemistel polnud ka enam alguses närvi. Minu jaoks ongi kaks vahet, kas ma olen ärevil või närvis. Ärevus on tavaliselt enne lava sees ning kui juba taustamuusika hakkab pihta, siis on see läinud. Närv on aga nii, et ka esinemise ajal veel mul süda sees puperdab ning nii oli ka seekord. Õnneks sain seekord väga hea “koolituse” iseendale. Väga palju mul akustilisi esinemisi pole, enamus on kõik klubides ning seetõttu ka klaveril end saates lähen endiselt väheke pabinasse. Tõenäoliselt ka sellepärast, et pean keskenduma kahele asjale – laulmisele ning iseenda saatmisele. Aastatega on aga see saatmise skill vähemalt nii palju arenenud, et see on mul juba päris käe sees ning ma ei pea selle peale enam nii palju mõtlema kui kunagi varem.
Teine esinemine oli kell 12 ning samuti väikestele. Üldse oli tegu tegelikult minu arust päris mõnusate, muhedate presentatsiooniga. Vahepeal laulsin, vahepeal tutvustasime luulekogu, publik sai ka küsimusi küsida ning paaril julgemal lasime ka mõne luuletuse raamatust ette lugeda. Peale esitlust oli mul natukene aega, seega mõtlesin Paides käia (hiljem küll pidime nagunii minema ka Paide noortekeskusesse esinema, aga kartsin, et siis on juba nii kiire, et “litutamiseks” aega ei jää). Tee peal aga sain ma oma esimese kogemuse rehvi lõhkemise näol. Ei olnud üldse tore! Suur suur õnn, et ma olin juba peaaegu Paides ning kuna mu isa töötab seal, sain ta omale appi kutsuda. Selle tõttu muidugi läks palju aega kaotsi, käisin Paides söömas ning juba läksin tagasi Türi poole, kus oli veel natukene asjatamist, enne kui tagasi Paide saime minna.
Kolmas esitlus toimuski Paide noortekeskuses ning sellest sai jäädvustatud ka video. Paides oli publik üldiselt vanem, julgem ning sain ka paari üllatuse osaliseks. Näiteks üks fänn tõi mulle šokolaadikarbi, aitäh sulle veelkord, see oli väga armas! Samuti sai seal pilte ja autogramme rohkem jagatud. Peale esitlust sättisime end tagasi Türile, kus sain õhtuseks peoks teha heliproovi, neljas esinemine oligi siis selline esinemine nagu ma tavaliselt teen, “tümpsuga” 😀 Aeg läks kuidagi väga ruttu, sättisin end peale proovi valmis ning varsti läksingi lavale. Enne veel sai omajagu autogramme jagatud. Väikestega olen üldse tähele pannud, et neil vist käib omavahel mingi võistlus, kellel kõige rohkem autogramme on 😀 Alguses tuldi ikka käe või paberi peale küsima, aga pärast taheti teise käe peale, siis põsele, teisele põsele, otsa ette, kõhu peale, seljale, jalale. Mõtlesin küll, et huvitav, mida vanemad mõtlevad kui laps koju läheb, üleni markerit täis 😀 Väga kahetsen, et õhtust esinemist ei jäädvustanud, kuna tundsin, et vokaalselt läks mul päris hästi, julgen lausa öelda, et üks parimaid esinemisi viimasel ajal. Tundsin end kuidagi eriti hästi tol korral ning hääl oli ka päeva jooksul juba korralikult lahti lauldud. Tänan Teid kõiki, kes nende presentatsioonidega seotud olid ning kõiki, kes kuulama tulid. Oli tõesti üks väga mõnus, armas päev, aitäh!


foto: Carmen Villakov
Neljapäev oli samuti produktiivne päev. Nimelt käisime filmimimas ära viimaseid take’e minust minu järgmise muusikavideo ja singli tarbeks. Üks võttepäev peaks veel tulema, kuid seal enam mind pole, kuid siiski kavatsen võtetele minna. Võttepaik oli Jägala juga
ning kogemus oli päris ekstreemne. Üheksaks olime kohal ja kümnest
hakkasime filmima. Hommikul oli päris külm, eriti kleidi väel. Oma töö
tegi ka niiskus. Jalanõud ning jalad said päris ruttu märjaks, hiljem
nägin omajagu vaeva, et jalad ikka soojaks ja kuivaks tagasi saada. Õnneks aga haigeks ma ei jäänud. Arvan aga, et saime päris lahedaid kaadreid ja ma e i  j õ u
a  t u l e m u s t  ä r a  o o d a t a ! ! ! Oleme kõik selle videoga
päris palju vaeva näinud ning tõesti, olen juba ootusest päris ärevil 😛

Peale filmimist käisin oma selle hooaja esimeses laulutunnis. Pikalt on plaan olnud, aga ei ole saanud aegasid üldse klappima. Nüüd lõpuks käidud ning plaanid selleks hooajaks tehtud. Hiljem sain kokku K-ga, kellega taas klõpsutamist tegime, pildid kuluvad varem või hiljem ikka ära 😀 Ka täna on mul laulutund, aga natukene õhtu poole.
Reedel oli esinemine Saaremaal, Kuressaares, klubis Privilege. Jõudsime kohale nii, et sai päris korralikult proovi teha, esimest korda isikliku kõrvamonitoriga. Tundsin end päris hästi ja kuulsin end hästi, järgmisel esinemisel üritan videot ka teha. Hommikul peale välja puhkamist startisime saarelt otse Tallinna poole, ülikooli. Oli esimene arvestuslik test ja sain selle edukalt tehtud, täitsa hea kerge on kohe olla, kuna põkkisin seda ikka mitu nädalat. Samas aga ei saa kaua seda kergendustunnet nautida, kuna juba selle nädala lõpuks on vaja üks päris mahukas töö ära esitada ning seda siis laupäeval ka kaitsta. Öah…
Pühapäeval nägin üle pika aja täiskoosseisu meie keskkooli aegsest combo‘st. Käisin endise klassiõe sünnipäeval ning muidugi ka mu teised plixid olid kohal. Oli tõesti väga tore õhtupoolik, sai mõnusat juttu aetud, mõnusalt oldud, vanu aegu meenutada 😀 Loodan teiega juba peatselt uuesti kohtuda!
Tegin oma Nokia3310’ga pilti
Stuudiojuttu – Ballaad on kõvasti edasi arenenud, julgen isegi öelda, et ega palju polegi enam teha, et laul täiesti valmis oleks. Kuulsin ka esimest versiooni uuest singlist koos taustavokaalidega. Varsti minnakse stuudiosse salvestama sellele veel back’e. Loodan, et tuleb lahe asi! Natuke kahju, et ma olen selle laulu omal kodus juba päris ribadeks kuulanud 😀 – selleks ajaks kui laul paari kuu pärast välja tuleb, oskan seda laulu vist juba tagurpidi ka laulda. Vaikselt vaatan ja mõtlen, mis oleks järgmine laul, mida stuudios salvestama hakata.

Pilte möödunud suvest

Vana blogi
Minu laul “Vajan Sind” osaleb endiselt Poweri Top6 edetabeli kokku panemisel, selle loo poolt saab hääle anda SIIN! Aitäh!

Kui peaksin võtma kokku eelmise nädala, siis esimesed sõnad, mis kohe pähe tulevad on “laulmine”, “lugemine”, “õppimine”.

Eelmisel nädalal sain lõpuks kätte oma kaua ihaldatatud nunnud! Alguses oli laulda tahtmine ja ärevus väga suur, aga siis selgus, et saatja ja vastuvõtja ei funka omavahel. Õnneks sai vastuvõtja ruttu välja vahetatud ning sain peagi harjutama hakata. Kindlasti on kodus aga olukord natuke teine kui mõnel klubi esinemisel, sellepärast ongi plaan mõnele järgmisele esinemisele palju varem kohale minna, et saaks enne pikalt harjutada ning kõik paika panna. Eks vast peale seda oskan ka paremini muljetada. Muidu tundub, et on tegu väga mõnusate klappidega, kõla on hea, kindlasti möödub ka tänane õhtupoolik harjutades. PS! Kui juba laulmise peale jutud läksid, siis nüüd on laulud “Vajan Sind”, “Teekond Hingeni”, “Kuues Meel” ja “Stiihia” saadaval ka karaokedena, seega kes soovib laulda, siis seda saab teha SIIN!

Olen võtnud lugemiseks taas midagi lihtsamat. Vahepeal mõtlen oma elu ja maailma enda ümber nii keeruliseks, et raamatud on hea väljapääs ning samas ka kutse tagasi maa peale. Kuigi noh, kui väga maa peale kutse on Harry Potteri raamatud… Ma ei ole küll tegelikult ulme ja fantaasia raamatute fänn, aga see seeria on ikkagi kuidagi teistsugune ja täitsa õudne, kuidas see sind kaasa neelab, ei pane tähelegi, kuidas tunnid mööduvad. Ma olen lugenud tegelikult kõik raamatud läbi, aga ma arvan, et esimesed raamatud lugesin küll vist juba üle kümne aasta tagasi läbi. Küll aga ei ole ma vaadanud viimaste osade põhjal tehtud filme, seega mõtlesingi, et võtan siis juba kogu seeria ette. Kaks esimest osa on nüüdseks igatahes läbi ning filmid ka vaadatud. 
Hetkel muidugi ei taha ma meelega minna raamatukokku ja uued osad võtta, sest muidu ma hakkan õppimise arvelt raamatuid lugema. See aasta nimelt on päris palju asju vaja juba üsna semestri alguses ära esitada, samuti on mul paari päeva pärast test, mille jaoks olen üritanud iga päev kasvõi natukene õppida. Nimelt ütlen ausalt, et mul on hetkel veel raskusi lülitamaks end tagasi koolirežiimi peale ning ega see konspekti kuhi just väga ei kutsu end kätte võtma…
Eelmise nädala reedel käisin esimest korda Raadio 2 stuudios, külas saates KalendeR2. Alguses ei olnud mu mikker vist sees ja “tere” polnud kuulda, aga muidu järele saab seda kuulata siit: http://r2.err.ee/player_m?saade=373&paev=2014-09-26
sealt  vaja valida 16:00 ja siis peale 17ndat minutit hakkab pihta. Alguses oli tõesti närv ikka sees küll. Esimeste kordadega (esimest korda R2 stuudios) on ikka nii, et ei oska midagi oodata ja pabin tuleb sisse. Intervjuu ajal läks igatahes oleks juba paremaks ja mida lõpu poole seda parem olla oli :)) Oli täitsa tore!
Peale intervjuud käisime kinos vaatamas palju kõneainet tekitanud filmi “Mängiks mente” ja ma ei pidanud pettuma. Mulle meeldis see, et see film oli üles ehitatud hea huumori peale ning (küll väikeste eranditega) ei olnud sellist läbumaailma sinna liialt sisse topitud. Olen nimelt viimasel ajal veel vaadanud mõningaid uuemaid filme ning mõtlen ikka, et teadagi, kust noored omale halbu eeskujusid saavad (räägib vana inimene 😀 ). Mina aga eelistangi mõnda tükki hea huumoriga, ilma liigse jurata, sellepärast meeldivad mulle paljud vanemad filmid ning ka seriaalid, kus minu arust on huumor natuke teistsugune tänapäevasega võrreldes (“Sõbrad”, “Kuumad 70ndad”, “The nanny” jne…).
Muidu nagu näha, siis võib välja vaadates ikka öelda küll, et sügis, mis sügis. Palju tegutsemist on olnud ka köögis: mooside valmistamine, kompotid jne… Peaasi, et ei tule porist ja vihmast ilma, nii kaua on sügis talutav, kuigi ootan juba suve (aga kamina ääres villasokkides olevaid jalgu soojendada tundub ka päris ahvatlev :P).

Lähen aga sätin end nüüd klaveri taha, sest juba homme toimuvad mu luulekogu esitlused Türi ja Paide noortekeskustes! Muuseas esitan ka mõned laulud klaveril, tule kuulama!